kromosoom. Lisaks leidub bakterirakus väiksemaid DNA rõngaid- plasmiide, mida kasutatase geenivektorite loomisel. Rakendusbioloogilises suunas hakati otsima võimalusi kasutada transgeenseid baktereid meditsiiniliselt oluliste inimese valkude tootmiseks. Inimese rakkudest eraldatakse huvipakkuva geeni mRNA ja pöördtranskribteeritakse selle järgi vastav komplementaarne DNA(cDNA). See ühendatatkse plasmiidiga ning saadud geenivektor lülitub bakteriraku koosseisu(peamiseks bakteriks on inimese soolekepike). Sel viisil loodud transgeenne bakter toodab peale end avalkude ka soovitavat inimesevalku. Esimene inimese valku sünteesiv bakteritüvi saadi 1978. a Seleks valguks oli hormoon isnuliin, mille USA Toidu- ja Ravimiamet lubas ravimina kasutusele võtta 1982. a. Insenergeneetiliselt muundatud bakteritüvsid kasutatakse ka tööstuse vajalike esnüümide saamiseks. Nt juustutööstused laapensüümi.
haiguste diagnoosimisel ja indiviidide geneetilisel tuvastamisel. Geenitehnoloogia seisneb DNA valitud lõikude eraldamises, töötlemises in vitro ja siirdamises sama või muu liigi isendi geneetilisse struktuuri kromosoomi, plasmiidi või viirusesse. Rekombinantne DNA DNA molekul, milles on ühendatud eri liikidelt pärit DNA- fragmendid. Restriktaas bakteritel esinev endonukleaaside hulka kuuluv ensüüm, mis katkestab DNA kaksikahela kindla nukleotiidijärjestuse kohalt. Ligaas ensüüm, mis ühendab kovalentse sidemega DNA-fragmentide ahelate otsad. Geenides on intronid ja eksonid : · Intron lõigatakse · Ekson liidetakse Bakterid toodavad inimese valke alates 1978. aastast : · Esimene oli insuliin · Inimese kasvuhormoon · Erütropoietiin aneemia raviks · Interferoon, mis reguleerib immuunsüsteemi · Verehüübimisfaktorid · Difeeria ja teetanuse vaktsiin · Pärmseened teevad B-hepatiidi vaktsiini
kogum. Geeninokaut geneetiliselt rikutud geeniseisund. Geenitehnoloogia (tehnogeneetika) on molekulaargeneetika rakendusharu, DNA- fragmentide siirdamine rakkude ja organismide geneetilise informatsiooni muutmiseks või nende kasutamine pärilike haiguste diagnoosimisel ja indiviidide geneetilisel tuvastamisel. Geeniteraapia ehk geeniravi on geenitehnoloogiline meetod geneetilise haiguste raviks või leevendamiseks, seisneb normaalse inimgeeni siirdamises defektiga indiviidi somaatilistesse rakkudesse. Geenivaigistus geeni avaldumise takistamine epigeneetilise mehhanismidega transkriptsiooni või translatsiooni tasemel geeni struktuuri rikkumata. Geenivektor rekombinantse DNA või RNA konstrukt, milles siiratav geen
Geenitehnoloogia Õp lk 37-54 Nimeta erinevaid geenitehnoloogia valdkondi? Kasutatakse: põllumajanduses, toiduainete tootmises, inimeste/loomade mitmete omaduste muutmises, haiguste diagnoosimises ja ravis. Mis on geenitehnoloogia? Geenide siirdamine rakkude ja organismide geneetilise informatsiooni muutmiseks või nende kasutamine pärilike haiguste diagnoosimisel ja indiviidide geneetilisel tuvastamisel. Kuidas on võimalik rakku viia võõrast pärilikku infot (geenikandjad)? Bakteri plasmiidi abil, viiruste abil Selgita lähemalt, mida tähendab geeninokaut. Mis on selle meetodi kasutamise eesmärk? GEENINOKAUT mutatsiooniga rikutakse geeni struktuuri ja mingi kindel tunnus enam ei avaldu
In vitro viljastamine munarakud viljastatakse väljaspool organismi. Embrüonaalkloonimine varase embrüo lõhestamise teel saadud kloonembrüote kasutamine identse genotüübiga järglaste saamiseks. Tuumkloonimine selgroogsetel teostatav kloonimine somaatilise raku tuuma siirdamisega munarakku, millest eelnevalt on tuum eemaldatud. Terapeutiline kloonimine inimese kloonembrüote tekitamine tüvirakkude hankimise eesmärgil geeniteraapia teostamiseks. Reproduktiivkloonimine tuumkloonimine uute isendite saamise eesmärgil; vastandatakse terapeudilisele kloonimisele. Rakuteraapia kahjustunud või hävinud kudede ja elundite funktsiooni taastamine või parandamine vastavalt diferentseerunud rakumasside siirdamisega. Tüvirakud hulkrakse looma jagunemisvõimeline rakk, mille tütarrakud võivad diferentseeruda eri tüüpi koerakkudeks. Geenitehnoloogia molekulaargeneetika haru, rakkude ja organismide geneetilise
- rekombinante DNA-DNA molekul,milles on ühendatud eri liikidelt pärit DNA-fragmendid - restriktaas-ensüümid,mis lõikavad DNA molekuli kaksikahelat kindlate järejestuste kohalt - enamik restriktaase lõikab DNA mõlemat ahelat vastava järjestuse(4-8 nukleotiidipaari) eri otstest - kui sama restriktaasiga töödekda erinevat päritolu DNA-d, siis on tekkinud fragmentidel komplementaarsed üheahelalised(nn kleepuvad) otsad - kui need fragmendid lahuses kokku viia, siis otste paardumisel nad ühinevad - lõigatakse katki kahte moodi: 1. tekivad kleepuvad otsad-DNA ahelale jäävad ühe ahelalised otsad Kahe erineva DNA kokkupanemine toimub kleepuvate otste abil, ahelate seostumiseks läheb vaja ligaasi 2. tekivad tömbid otsad Geenide kohale viimine: 1. bakteri plasmiidiga 2. viirustega 3. Kui neile on soovitud geen lisatud nim teda geenivektoriks 4. kulla-või volframipüstoliga
geene, mis neis organismides avalduvad. 2) Geeninokaut, selles rikutakse mingi kindla geeni struktuur suunatud mutatsiooni abil ära. Sellega kaotatakse tema funktsioon. Erinevused: Transgeensete loomade eesmärk on, et nendes avalduks võõrliigi geen, nokaudi eesmärk on, et kindla geeni funktsioon kaoks. 6/42) Geenivektoriks (geenisiirdaja) nimetatakse DNA konstrukte, mis tagavad siiratava geeni sisenemise rakku, integratsiooni ja avaldumise rakus. Bakteritel leitav ensüüm lõikab plasmiidi DNA lahti kindla järjestuse kohalt, sama bakteri ensüümiga lõigatakse välja siiratava geeni sisaldav DNA fragment. Plasmiid ja DNA-fragment segatakse kokku ja nende otsad ühinevad. DNA ühendatakse ligaasiga (ensüüm) töötlemisel ning tekib rekombinantne geenivektor, mis sisaldab siiratavt geeni. 7/42) Transgeensete imetajate saamine on keerukas seetõttu, et on keeruline geenivektori viimine viljastatu munarakku, ilma munarakku kahjustamata.
eksonid. (sisaldavad aminohapete järjekorra informatsiooni) · pärast transkriptsiooni lõigatakse intronid välja ja ainult kokkuliidetud eksonid moodustavad mRNA, mille alusel sünteesitakse valk. · Kui me tahame bakterisse geeni viia, siis peame selle mRNA alusel tegema DNA. - õnneks o avastatud pöördtranskriptaas (revertaas) , mis selle töö ära teeb · nüüd teeb bakter sama valku mis see geen inimese rakuski teeb · DNA-lt toodeti RNA-d, RNA-st lõigati välja intronid. Organisme kelle genotüüpi on muudetud nim. GMO-ks( geneetiliselt muundatud organism) GMO-sid on 2. tüüpi 1. organismid kellesse on viidud võõra liigi geene transgeensed org. 2. Organismid kelle geen on rikutud nii ,et ta ei avaldu ja muutus pärandub edasi- nokautorganism kuidas saab geene kohalt viia? Transgeensete organismide puhul · bakteri plastiididega
nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Transkriprsioonil saadakse nii rRNA, tRNA kui ka mRNA molekule. RNA süntees on universaalne protsess, kuna see toimub nii eel- kui ka päristuumsetes organismides. Translatsioon on mRNA-s nukleotiidide järjestusena salvestatud inforamtsiooni ülekanne aminohapete järjestuseks sünteesitava valgu molekulis. Toimub ribosoosmides. Promootoriks nimetatakse DNA järjestust, millega ensüüm peab sünteesi alustamiseks ühinema. Terminaatoriks nimetatakse RNA sünteesi lõpuosa, seal jõuab DNA nukleotiidse järjestuseni. Geen on pärilikkuse elementaarüksus, DNA lõik, mis määrab ära RNA molekuli sünteesi. Regulaatorgeenid on geenid, mille alusel sünteesitud valgud kontrollivad struktuurgeenide avaldumist. Struktruurgeenid on geenid, mis määravad raku ehituses ja ainevahetuses osalevate valkude, tRNA ja rRna sünteesi.
Peale bakterite kasutatakse selliste produktide tootmiseks *pärmseeni (näit. hepatiidi B vaktsiin) *loomarakkude kultuure. Imetajarakkude kõrval on viimasel ajal olulist rakendust leidnud putukarakkude kultuurid. Näiteks hiljuti (2006. a.) turule tulnud inimese papilloomiviiruse vastast vaktsiini (Gardasil) toodetakse putukarakkudes, kuhu on sisse viidud selle viiruse ümbrise valku (L1) kodeeriv geen. Transgeensete imetajate saamine on küllaltki keerukas ja vaevaline protseduur *Keeruline on geenivektori sisestamine viljastunud munarakku seda kahjustamata. *Pole veel õnnestunud luua geenivektoreid, mis integreeruksid genoomi DNA-sse soovitaval kohal. Nad võivad kahjustada olemasolevaid geene. *Siirdatav geen peab olema varustatud koespetsiifilise promootoriga, mis tagaks geeni avaldumise õiges koes ja sobival ajal *Lisanduvad kaod, mis tulenevad embrüosiirdamisega seotud riskidest. Kogu protseduur on
Küsimused lk 54 1.Mille poolest erineb geeniteraapia rakuteraapiast ja transgeneesist? Geeniteraapia erineb transgeneesist kahel põhjusel. Esiteks siiratakse sama liigi geene. Teiseks neid geene siiratakse üksnes somaatilistesse rakkudesse ega pärandata järglastele. Rakuteraapia puhul taastatakse kahjustusi tüvirakkude siirdamisega, geeniteraapias siirdatakse normaalselt talitlev geen mingi koe rakkudesse. 2. Miks ei ole geenravi seni kuigi laialt levinud? Sellepärast, et geenravi meetod ei ole täielikult välja töötatud ja esineb tagasilööke ravimises. 3. Mis otstarve on sünnieelsel meditsiinigeneetilisel diagnoosil? See võimaldab vähendada raskete puuetega laste sünnisagedust loodete abortimise ja siirdatavate embrüote valiku teel. 4. Millist molekulaarset mehhanismi kasutatakse molekulaargeneetilises diagnostikas? See põhineb mutantsete geenide äratundmisel DNA-proovide abil. 6.Selgitage, milles seisneb polümeraasne ahelreakstioon (PCR) ja milleks seda kasutataks
immuniseeritud kindla antigeeniga. Anti seerumeid kasutatakse lühiajalise passiivse immuunsuse tekitamiseks mõnede viirusnakkuste algjärgus või näiteks maomürgi neutraliseerimiseks. 17. Embrüotehnoloogia biotehnoloogiliste võtete süsteem, mis seisneb embrüote eraldamises või tekitamises in vitro (kehavälisel viljastamisel, kloonimisprotsessides) ja siirdamises retsipientloomadele. 18. Gonadotroopne hormoon rühm sugunäärmete arengut, aktiivsust ja gametogeneesi reguleerivaid valkhormoone; sünteesitakse hüpofüüsis, osalt ka platsentas. 19. Gonadotropiin vt gonadotroopsed hormoonid. 20. Hübridoom antikeha sünteesiva lümfotsüüdi ja müeloomiraku hübriid; luuakse monokloonse antikeha saamiseks. 21. Hübriidrakk eri kudedest, eri isenditelt või ka eri liikidelt pärit rakkude liitmisel saadud jagunemisvõimeline rakk. 22
herbitsiidi suhtes resistentne; pärast mürgiga töötlemist jätkub seda ensüümi veel taimeraku enda vajadusteks. Mikroorganismid: 5. Kas transgeenne inimene on vajalik?Põhjenda Kui mõni tark proffessor geneetiliselt muudatakse, poleks kindlasti kellelgi selle vastu midagi, kuid arvatavasti pole see siiski vajalik, sest maailmas on inimesi piisavalt. Samuti on transgeensel inimesel nii teaduslikust kui ka eetiliselt küljest vastunäidustatud, vähemalt geenitehnoloogia tänapäevase taseme juures. 6. Milline on GM- taimede kasulikkus/ohtlikkus? Kasulikkus: *saagikuse parandamine, *toiteväärtuse suurendamiseks, *taimede kahjurite suhtes vastupidavam, *vähendab taimekaitse vahendite kasutamist, *kiire,tõhus, *parandab ühiskonna kvaliteeti, *põldudel kasutatakse VÄHEM keskkonna mürke. Ohtlikkus: *terviseriskiks toiduallergia, *võib kahjustada nii inimese kui ka loomade tervist, *CMO-de käitumist pole võimalik pika aja peale ennustada, *CMO sisaldab
Fundamentaalteadused- põhiteadused, mis uurivad objektide ja nähtuste olemust, nendega seotud seaduspärasusi Rakendusteadus otsivad avastatud loodusteadusetele kasutusvõimalusi Rakendusbioloogia- bioloogia haruteaduste poolt avastatud praktilise kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimine ning teostamine' Üldbioloogilised teadused:geneetika, molekulaarbioloogia, rakubioloogia, arengubioloogia Eribioloogilised teadused:botaanika, zooloogia, loomafüsioloogia, taimegeograafia Bioloogia seos teiste teadustega:1)teoreetline seos- nähtuste seletamine;psühholoogia, pedagoogika, 2)rakenduslik seos- meditsiin, veterinaaria, toiduainete töötlus Biotehnoloogia rakendusbioloogia valdkond, kus kasutatakse organismidele omaseid protsesse seadmetes, et toota uuringuteks aineid; rakendusvaldkonnad:1)toiduainetööstuses-hapendamine, 2)ravimite väljatöötamine, 3)taimesortide loomisel Biotehnoloogia eelised:1)säästab energiat, 2)vähem kahjutuid jäätmeid, 3)odav tooraine Puudused
1. Põhikursuses õpitud molekulaargeneetika kordavalt – replikatsioon, transkriptsioon, translatsioon. Nende protsesside mõisted, toimumiskohad rakus, ensüümid, toimumiskäigud. (vt esitlusi Translatsioon ja Transkriptsioon) REPLIKATSIOON- kromosoomide koostisaine DNA kahekordistumine. Saadakse ühest DNA molekulist kaks identse järjestusega DNA molekuli. (protsess eelneb raku jagunemisele nt mitoosile). Viib läbi ensüüm DNA-polümeraas. ● TOIMUB: eeltuumsetel tsütoplasmas; päristuumsetel rakutuumas, mitokondrites, kloroplastides. ● KOMPLEMENTAARSUS: A=T; G=C ● DNA-polümeraas keerab DNA biheeliksi järk-järgult lahti ja kummagi esialgse ahela kõrvale sünteesib uue ahela. TRANSKRIPTSIOON- DNA ühe ahela alusel komplementaarse RNA molekuli süntees. Tuumas.Viib läbi ensüüm RNA- polümeraas. ● ETAPID: 1) lisandub RNA-polümeraas;
Sellele järgneb töödeldud lõikude siirdamine kas sama või ka muu liigi esindaja kromosoomi, plasmiidi või viirusesse. Geenitehnoloogia tekkimise oluliseks baasiks oli rekombinantse DNA metoodika loomine, mis omakorda sai alguse tänu restriktsiooniensüümide ehk restriktaaside avastamisele bakterites 1970. aastal. Restriktaasid lõhuvad DNA molekuli kaksikahelad komplementaarseteks üheahelalisteks fragmentideks, millel on nn kleepuvad otsad. Lahuses kokku viidud paarduvate otstega fragmendid ühinevad ja ensüümi ligaas abil luuakse ka kovalentsed sidemed. Geeniteraapia Geeniteraapia seisneb enamasti normaalselt talitleva geeni siirdamises raske geneetilise puudega inimese mingi koe (organi) rakkudesse. Osal juhtudel seisneb ravi ka mutantse geeni avaldumise vaigistamises. Eesmärk ravida teatud haigusi. Geeniteraapia on võimalus paljude haiguste nii kaasasündinud kui ka elu jooksul omandatud tõvede raviks. Geeniteraapiat on kahte liiki: somaatiline ning sugurakke mõjutav
Nabaväädivere tüvirakud stimulatsiooni korral saavad areneda paljudeks koetüüpideks Täiskasvanu tüvirakud nt vereloome tüvirakud Geenitehnoloogia seidneb DNA valitud lõikude eraldamises, töötlemises in vitro ja siirdamises sama või muu liigi isendi geneetilisse struktuuri kromosoomi, plasmiidi või viirusesse. Rekombinantne DNA DNA molekul, milles on ühendatud eri liikidelt pärit DNA fragmendid. Restriktaas- omapärane ensüüm, mis lõikab dna kaksikahelat kindlate järjestuste kohalt. Bakterid sünteesivad neid, et end kaitsta end erinevate viiruste sissetungi eest need lõikavad viiruse dna tükkideks enne kui see jõuab rakku kahjustada. Ligaas ensüüm, mille toimel ühinevad ahelate otsad ka kohalentsete sidemetega ja lõpetab rekombinantse molekuli moodustumise Transgeenne organism organism, kelle genoomi on siiratud mõne teise liigi geene, mis neid
o Happesuse regulaatorid · GM-bakterid meditsiinis o Insuliin o Kasvuhormoonid o Vaktsiinid o Antibiootikumid · GM-bakterid on pandud inmese teenistusse: o Toodavad plastmasse (bioplaste). Bioplaste kasutatakse poekottide, meditsiinitarvikute tootmiseks o Lagundavad toksilisi jäätmeid o Lagundavad prügimäed alkoholiks o Toodavad ämblikuniiti- ülitugev materjal o Toodavad puuvilla o Vaniliini · Geenitehnoloogia põllukultuuride aretuses o Et saavutada · Putukaresistentsus (tomat, mais, puuvill, kartul) · Viirusresistentsus (haiguskindlus) · Herbiidiresistentsus taluvad umbrohutõrjemürki · Suurem saagikus · Lamandumis- ja külmakindlus o Paremad maitseomadused · Suurem toiteväärtus (kuldne riis- A-vitamiin) · Pikem säilivusaeg · GMO-de vastu
· Ravikloonimine · Tüvirakk hulkrakse looma jagunemisvõimeline rakk, mille tütarrakud võivad diferentseeruda eri tüüpi koerakkuseks · Totipotentne tüvirakk · Pluripotentne tüvirakk · Multipotentne tüvirakk · Rakuteraapia kahjustunud või hävinud kudede ja elundite funktsiooni parandamine või taastamine vastavalt diferentseerunud rakumasside siirdamisega; on seotud tüvirakkude eraldamise ja kultiveerimisega. · Geenitehnoloogia molekulaargeneetika rakendusharu DNA-fragmentide (geenide) siirdamine rakkude ja organismide geneetilise informatsiooni muutmiseks või nende kasutamine pärilike haiguste diagnoosimisel ja indiviidide geneetilisel tuvastamisel. · Rekombinantne DNA DNA molekul, mis koosneb tehnogeneetiliste meetoditega ühendatud eri liikidelt pärit geenidest ning muudest järjestuslõikudest. · Transgeenne organism organism või rakk, mille genoomis sisaldub, avaldub ja
organismirühmale omaste elunähtuste uurimisega. 17. feromoon putukate hormoonisarnased lõhnaained putukate meelitamiseks. 18. fundamentaalteadus (alusteadus) - teadus, mis tegeleb objektide või nähtuste olemuse, ehituse, toimimise, arengu ja vastastikuse mõju seaduspärasuste uurimisega ja sellekohaste teooriate loomisega. 19. geeninokaut - geenitehnoloogiliselt rikutud (,,nokauti löödud") geeniseisund 20. geenitehnoloogia -- molekulaargeneetika rakendusharu, DNA-fragmentide (geenide) siirdamine rakkude ja organismide geneetilise informatsiooni muutmiseks või nende käsutamine pärilike haiguste diagnoosimisel ja indiviidide geneetilisel tuvastamisel. 37 21. geenivaigistus - geeni avaldumise takistamine epigeneetiliste mehhanismidega transkriptsiooni või translatsiooni tasemel geeni struktuuri rikkumata. 22
(säilitatakse sügavkülmas) Täiskasvanu tüvirakud : Ammu on tuntud vereloometüvirakud . Viimased uurimused näitavad, et kõikides kudedes on omad tüvirakud, ka närvikoes. Mida aktiivsem inimene, seda enam neuronid paljunevad! Pealegi saab juba ükskõik millise keharaku suunata teatud ainetega arenema ükskõik mis suunas. Sea rakkudega saab ka inimesi ravida! GEENITEHNOLOOGIA ...on biotehnoloogia haru, kus eesmärgi saavutamiseks viiakse geene (geeni osi) ühest organismist teise või muudetakse muul viisil geene saadakse GMO . Organisme, kellele on viidud võõraid geene, nim. transgeenseteks . Esimene transgeenne bakter tehti 1973.a. Nokautorganism organism, kellel teatud geen on maha surutud. Geenide ülekandmine on võimalik restriktaaside abil.
Geneetiliselt väärtuslikelt loomadelt paljude järglaste saamine; hõlbus transport Rakuteraapia- ravimeetod, mille puhul organismi härvinud rakke vüi organite kahjustunud funktsioone taastatakse tüvirakkude siirdamisega. Tüvirakud veel ilma ülesandeta algrakud, millele rakuteraapias antakse ülesanne Kloonimine munarakku sisestatakse keharaku (enamasti udararaku) tuum, embrüo viiakse surrogaatemasse. 7. Mis on geenitehnoloogia? Seisneb rakutuuma sisu mõjutamisel e DNA valitud lõikude eraldamine, vaigistamine või uue geeni DNA-ahelasse lisamine in vitro. 8. Nimeta erinevaid geenitehnoloogia valdkondi, milles seisneb ja mis on saadus? (geeniteraapia, nokaut organismide loomine). Geeniteraapia seisneb enamasti normaalselt talitleva geeni siirdamises raske geneetilise puudega inimese mingi koe (organi) rakkudesse. Osal juhtudel seisneb ravi ka mutantse geeni avaldumise vaigistamises.
standardi suunas. *Organismide kloonimine on ebaloomulik ja seega ebaeetiline. 8. Mida tähendab mõiste lõigustusrakk? Lõigustusrakk ehk blastomeer on üks loomade sügoodi lõigustumisel tekkivaid rakke (kuni embrüo blastulajärguni). 9. Nimeta tüvirakke? Embrüonaalsed tüvirakud, nabaväädivere tüvirakud, täiskasvanu tüvirakud. Õ. lk. 37-42 1. Mis on ligaas? Ligaas on ensüüm, mis ühendab kovalentse sidemega DNA-fragmentide ahelate otsad. 2. Mis on geenitehnoloogia? Geenitehnoloogia on molekulaargeneetika rakendusharu, DNA-fragmentide(geenide) siirdamine rakkude ja organismide geneetilise informatsiooni muutmiseks või nende kasutamine pärilike haiguste diagnoosimisel ja indiviidide geneetilisel tuvastamisel. 3. Kirjuta lühendi GMO pikem mõiste, mida see tähendab.
· Transgeensete organismide loomine põhineb rekombinantse DNA tehnoloogial. · Siiratav geen tuleb ühendada niisugusesse DNA- või RNA kompleksi, mis saab siseneda rakku ja integreeruda selle genoomi. · Esimesed rekombinantsed viirused ja plasmiidid loodi 1973. aastal. · 1970. aastate teisel poolel hakati looma inimese ja mõne teise liigi genoomipanku bakterites ja pärmseentes. · Esimene inimese valku sünteesiv bakteritüvi saadi 1978a. Selleks oli hormoon insuliin. Transgeensed loomad · Esimene selline imetaja loodi aastal 1981. · Selleks oli hiir, kelle genoomi viidi roti kasvuhormooni geen. · Neid kasutatakse geenide avaldumise, nende produktide toimeviiside ja -teede uurimiseks. Transgeensed imetajad · Keerukas ja vaevaline. · Pole loodud geenivektoreid, mis integreeruksid genoomi DNA-sse soovitaval kohal. · Siiratav geen peab olema varustatud koespetsiifilise promootoriga.
Albiinomelaniinipuudega indiviid, kelle nahk on roosa ja karvad valged. Albinism retsessiivne pigmentatsioonipuue, mille tõttu karvad on valged ja nahk ülimalt UVkiirhuse tundlik. Alleel mis tahes geneetilise lookuse teisendvorm. Antibiootikumid peamiselt hallitusseente ja bakterite poolt sünteesitavad ained, mis pärsivad valdavalt bakterite elutegevust. Seetõttu kasutatakse antibiotse ka bakteriaalsete haiguste ravimisel. Toodetakse ka sünteetilisi antibiootikume. Antidiureetiline hormoon ajuripatsi poolt eristatav hormoon, mis vähendab vee hulka uriinis Antigeen kehavõõras aine, mis põhjustab vastureaktsioone antikehade tekkele. Nad on enamasti valgud, nukleiinhapped või muud org.lised ühendid. Antikeha erilise ehitusega ja koostisega valk, mis tekib vastureaktsioonina mingi antigeeni sattumisele organismi. Akd kaitsevad organismi patogeenide eest. Antiseerum immuunseerum, mis sisaldab antikehi antigeeni vastu, seda saadakse suurtelt loomadelt,
areneda igaks koeks. Nabaväädi tüvirakud saavad ka erinevateks kudedeks. (säilitatakse sügavkülmas) Täiskasvanu tüvirakud: Ammu on tuntud vereloometüvirakud. Viimased uurimused näitavad, et kõikides kudedes on omad tüvirakud, ka närvikoes. Mida aktiivsem inimene, seda enam neuronid paljunevad! Pealegi saab juba ükskõik millise keharaku suunata teatud ainetega arenema ükskõik mis suunas. Sea rakkudega saab ka inimesi ravida! GEENITEHNOLOOGIA …on biotehnoloogia haru, kus eesmärgi saavutamiseks viiakse geene (geeni osi) ühest organismist teise või muudetakse muul viisil geene saadakse GMO. Organisme, kellele on viidud võõraid geene, nim. transgeenseteks. Esimene transgeenne bakter tehti 1973.a. Nokautorganism – organism, kellel teatud geen on maha surutud. Geenide ülekandmine on võimalik restriktaaside abil. Restriktaasid on ensüümid, mida toodavad bakterid enesekaitseks – need lõikavad
üheahelalised ja kleepuvad. b) Võetakse DNA. Seda töödeldakse sama restriktaasiga, mille tagajärjel lõigatakse DNAst üks lõik. Ka selle DNA lõigu otsad on üheahelalised ja kleepuvad. c) DNA lõik ja plasmiidi pannakse kokku. Kuna mõlemad on lõigatud sama järjestuse kohalt, siis DNA lõik lõimub plasmiidiga. d) Lõimumiskohta töödeldakse ligaasiga. See on aine, mis tekitab endiste lahtilõigatud otste vahele kovalentsed sidemed, nii et need jäävad tugevasti kokku. Geenivektor ongi valmis. 7.Keeruline: 1. Kuna tuleb mikropipeti abil geenivektor sisestada viljastunud munarakku, seda kahjustamata.2. Pole veel õnnestunud luua geenivektoreid, mis integreeruksid genoomi DNA-sse soovitaval kohal.Nii võivad nad kahjustada olemasolevaid geene. 3. Siiratav geen peab olema varustatud koespetsiifilise promootorigam, mis tagaks geeni avaldumise õiges koes ja sobival ajal. 4. Lisanduvad kaod, mis tulenevad embrüosiirdamisega seotud riskidest
Ammu on tuntud vereloometüvirakud. Viimased uurimused näitavad, et kõikides kudedes on omad tüvirakud, ka närvikoes. Mida aktiivsem inimene, seda enam neuronid paljunevad! Pealegi saab juba ükskõik millise keharaku suunata teatud ainetega arenema ükskõik mis suunas. Sea rakkudega saab ka inimesi ravida! Töötatakse inimese südameklappide, rindade, kõrvade, luude, kõhrede jt. kehaosade kunstliku kasvatamise kallal. Katseklaasi-põis hakkas inimeses tööle. GEENITEHNOLOOGIA ...on biotehnoloogia haru, kus eesmärgi saavutamiseks viiakse geene (geeni osi) ühest organismist teise või muudetakse muul viisil geene saadakse GMO. Organisme, kellele on viidud võõraid geene, nim. transgeenseteks. Esimene transgeenne bakter tehti 1973.a. Nokautorganism organism, kellel teatud geen on maha surutud. Geenide ülekandmine on võimalik restriktaaside abil. Restriktaasid on ensüümid, mida toodavad bakterid
(Vt. lk 46) GMO POOLT: Parem toit biotehnoloogia abiga(parandatud toidu kvaliteet, pikendatud viljade säilivusaeg); GMOd seljatavad Kolmanda Maailma näljahäda(võimalik pakkuda uusi sorte, mis oleksid võimelised taluma sealseid patogeene ja kliimast tingitud stressi); Geenitehnoloogiline põllumajandus on kõige mahedam(puudub putukatõrje vajadus säästab loodust ja saame puhtamat toitu); Põllumajanduse areng ja geenitehnoloogia on tihedalt seotud(säästab aega); Fütoremediatsioon ehk saasteainete eemaldamine keskkonnast või nende kahjutustamine taimede abil(teeb kahjutuks õhus kütusejääkide ja raskemetallide mürgi). GMO VASTU: GMO mahedus on vaid näiline(ei mõju hästi mullale, kujuneb välja tõrjevahendidtele reistentsed umbrohud); Bioloogilise mitmekesisuse hävinemine(GMO-põllud on nii geneetilise kui ka liigilise
Selgita lühidalt tuumkloonimise nn Dolly-meetodi põhimõtet. Koosta kronoloogiline tabel seni kloonitud liikidest. 12. Võrdle reproduktiivset ja terapeutilist kloonimist. Too välja peamised erinevused ja sarnasused. 13. Põhjenda (vähemalt 3 poolt- või vastuväidet!) oma arvamust kloonimise kohta. 14. Milles seisneb tüvirakude iseärasus ja kuidas saab seda kasutada (näited)? 15. Millised on GMO-de kaks tüüpi? Võrdle neid. 16. Selgita, mida kujutab endast geenitehnoloogia ja missuguseid võimalusi see pakub? 17. Mis on geenivektor ja kuidas seda tehakse? 18. Too näiteid (2) transgeensetest imetajatest ja nende loomise eesmärkidest. 19. Kas Sinu arvates on transgeensete loomade loomine õigustatud?Põhjenda! 20. Millistel eesmärkidel luuakse transgeenseid taimi? Millistes riikides ja milliseid GM- taimesorte praegu maailmas põhiliselt kasvatatakse? 21. Kas Sinu arvates on GM-taimede kasvatamisel rohkem kasu- või ohutegureid? Esita
kasutades (nn rekombinantse DNA tehnoloogia abil) on stabiilselt genoomi viidud mingid võõrad, selle organismi geenikogumis muidu mitteesinevad geenid, geenifragmendid või muud DNA lõigud. Oluline on see, et võõr-DNA peab olema stabiilne see tähendab, et ta peab loodud GMO kõigis rakkudes püsima stabiilselt vähemalt mitme põlvkonna vältel. Vastasel juhul pole tegu GMOga. Teiseks tuleb rõhutada, et GMOsid luuakse geenitehnoloogia abil. Võõrastest liikidest pärit DNAd võib organismidesse viia ka ristamise, rakkude fuseerimise (liitmise) või viiruste abil, kuid vastavalt GMOsid puudutavale seadusandlusele ei ole sellised liigid (näiteks kõik traditsioonilised kultuurtaimed ning kariloomad) GMOd. Viimaks tuleb märkida ka seda, et GMO genoomid erinevad oma tavaeellastest tegelikult väga vähe. Nimelt on igas rakutuumaga organismis umbes 10 000 - 50 000 geeni. Geenide
mitu eksemplari/koopiat. Etapp 4. Vektor-DNA eraldatakse peremeesraku DNA-st ja puhastatakse. Mis on rekombinantne valk, selle tootmise võimalused? Rekombinantne valk on valk, mida kodeerib rekombinantne DNA. On DNA kloneerimise teel saadud valk. Selliseid valke saab toota nt bakterite abil või transgeensete loomade abil. Mis on cDNA? cDNA (komplimentaarne DNA) on pöördtranskriptsiooniga saadud DNA koopia. Pöörd-transkriptaas on ensüüm, mille abil sünteesitakse mRNA’lt cDNA’d. cDNA’d kasutatakse eukarüootsete geenide kloonimiseks prokarüootsetes organismides. Bakteri rakkudesse geenide viimisel peame me mRNA alusel tegema DNA. Millised on kloneeritud DNAde kasutusalad tänapäeval? Rekombinantsed valgud on meile väga praktilised, kuna saame neist toota erinevaid ravimeid nt. insuliini. Kasutatakse veel toidutööstuses ensüümid (piim, juust), keskkonnakaitses (toksiliste jääkide likvideerimine bakterite abil).
DNA RNA 1.Pentoos Desoksüriboos Riboos (lihtsuhkur, mille molekulis on viis süsinikuaatomit) 2.Lämmastikalused A, T, C, G A, U, C, G 3.Nukleotiidijääkide Suurem Väiksem arv 4.Denatureeruvus Aeglasemalt Kiiremini (biopolümeeride, peamiselt valkude omaduste muutumine temperatuuri, rõhu ja muude tingimuste muutmise teel) 5.Lagundav ensüüm Desoksüribonukleaas Ribonukleaas (DNA-aas) (RNA-aas) 6.Leidumine a)tuumas a)tuumas päristuumses rakus b)mitokondris b)mitokondris c)kloroplastis c)kloroplastis d)ribosoomides [e)tsütoplasmas] 7.Ülesanne Päriliku info säilitaminePäriliku info
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
