Geenitehnoloogia (0)

5 Hindamata
 
1. Suhkrute lühiiseloomustus.
e süsivesikud on org.ühendid : koostis süsinik, vesinik, hapnik.
Mono oligo polüsahariidid
Mono: madalmol. Ained süsinike arv (enamasti) 36
5e süsinikulised monosahariididest on olulised riboos ja desoksüriboos

Need kuuluvad nukleotiidide koostisesse, millest koosnevad nukleiinhapped.
6e süsinikulised suhkrud (C6H12O6) glükoos(viinamarja suhkur) & fruktoos(puuviljasuhkur)

Nii glükoos kui fruktoos on organismis põhilised energia allikad. Roh. Taimedes valmib
glükoos fotosünteesi tulemusena. Glükoosi järkjärgulisel oksüdatsioonil CO2 ja H2O´ks
vabaneb energia (17,6KJ/g)
Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed ühendid, mis on enamasti mood. 23 monosahariidi
seostumisel. Ntx glükoos + fruktoos = sahharoos(roo ja peedisuhkru põhiosa)
Sahharoos

Maltoos(linnasesuhkur) koosneb kahest glükoosi jäägist.
laktoos(piimasuhkur) kuulub ka oligosahhariidide hulka

Polüsahhariidid on kõrgmol. Ühendid ­ polümeerid, mille monomeerideks on
monosahhariidide jäägid. Kuna mood. Ainult elus org. siis kuuluvad biopolümeeride hulka.
Taimed säilitavad oma glükoosi varusid tärklisena. Vajadusel muundavad taimed tärklise
glükoosiks.
Loomorg säil glükoosivarusid peamiselt maksas ja lihastes glükogeeni(koosneb sammuti
glükoosi jääkidest) kujul.
Lülijalgsete välisskeletis ja ka seente rakukestas esineb kitiin Selle monomeerideks on
lämmastikku sisaldav suhkur.
Sahhariididel on org põh 2 ül: energeetiline ja ehituslik.
2. Lipiidide lühiiseloomustus.
Lihtlipiidideks ehk rasvadeks nim propaamdiooli(glütserooli) ja rasvhapete estreid. Rasvad
erinevad nende koostisse kuuluvate rasvhappejääkide poolest. Mida rohkem on rasvhappe
jääkides kaksiksidemeid, seda vedeam on rasv.
Lipiidid on org üh klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt. Vees (enamasti)
mittelahustuvad ühendid.(lipiidid lah erinevates apolaarsetes üh, ntx benseen ja eeter)
Lipiidid täidavad org põh energiaallika osa. Osküdeerimisel vabaneb 2x rohkem
energeiat(38,9KJ/g) kui samakoguse sahhariidide või valkude lag. Lipiidid(rasvakiht) võivad
omada ka kaitse funktsioone(ümbritseb siseorganeid), kaitseb liigse jahtumiseees(jääkarul
naha all).
Taimedes on suurim lipiidide sis. seemnetes(pähklid)
Lihtlipiidide ühinimesil teise keem.ühenditega mood. liitlipiidid. Ntx kuuluvad rakumembraani
koostisesse fosfolipiidid.

Vahades on glütserooli asemel mõni teine alkohol.
Steroidid on ülejäänud lipiididega võrreldes teistsuguse ehitusega. Tsüklilised ühendid, mis
91% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Geenitehnoloogia #1 Geenitehnoloogia #2 Geenitehnoloogia #3 Geenitehnoloogia #4 Geenitehnoloogia #5 Geenitehnoloogia #6 Geenitehnoloogia #7 Geenitehnoloogia #8 Geenitehnoloogia #9 Geenitehnoloogia #10 Geenitehnoloogia #11 Geenitehnoloogia #12 Geenitehnoloogia #13 Geenitehnoloogia #14 Geenitehnoloogia #15 Geenitehnoloogia #16 Geenitehnoloogia #17 Geenitehnoloogia #18 Geenitehnoloogia #19 Geenitehnoloogia #20 Geenitehnoloogia #21 Geenitehnoloogia #22
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2009-10-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
40 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
manhunt16 Õppematerjali autor

Mõisted

Sisukord

  •  Suhkrute lühiiseloomustus
  • Maltoos
  •  Lipiidide lühiiseloomustus
  • Lihtlipiidide
  • Vahades
  • Steroidid
  • Hormoonid
  •  Valkude lühiiseloomustus
  • Valgud ehk proteiinid
  •  Nukleiinhapete lühiiseloomustus
  •  Millised on peamised erinevused DNA ja RNA vahel?
  •  Kolm põhilist RNA­de klassi rakkudes, nende funktsioonid
  •  Prokarüootsete ja eukarüootsete rakkude peamised erinevused
  •  Membraanide struktuuri lühiiseloomustus
  •  Endoplasmaatilise retiikulumi lühiiseloomustus
  •  Ribosoomide ehitus ja funktsioon
  •  Lüsosoomide funktsioon
  •  Golgi kompleksi funktsioon
  •  Mitokondrite funktsioon
  •  Kloroplastide ehitus ja funktsioon
  •  stroomaks
  •  Tsütoskeleti funktsioonid
  •  Rakutuuma osised
  •  Kromosoomide struktuur
  • Prokarüootide
  •  Milliseid rakke ümbritseb rakukest?
  •  Mis on plasmiid?
  •  Rakutsükli etapid
  •  Milleks on gameetide küpsemisel vaja meioosi?
  •  Mis on moorula, blastula, gastrula?
  •  Mis on alleel, homosügootsus, heterosügootsus?
  •  Mis põhjustab geenide ahelduse?
  •  Mis on replikatsioon?
  •  Transkriptsioon
  •  Geneetiline kood
  •  Translatsioon
  •  Valgusünteesi regulatsioon
  •  Geenmutatsioon, kromosoommutatsioon
  •  Viiruste ehitus
  •  Viiruste paljunemine
  •  Bakteri­, putuka­ ja taimeviiruste eripärad
  •  Kuidas imetaja organism kaitseb ennast viirusnakkuste eest?
  •  Kuidas kasutatakse viirusi geenitehnoloogias?
  •  Prokarüootide kaks peamist rühma (riiki). Mis neid iseloomustab?
  •  Bakteriraku ehitus
  •  Bakterite kasv ja paljunemine
  •  Eukarüootide riigid ja nende peamised tunnused
  •  Algloomade raku ehitus
  •  Seeneraku ehitus
  •  Restriktaasid
  •  DNA kloneerimise etapid
  •  DNA sekveneerimise põhimõte
  •  Polümeraasi ahelreaktsioon
  •  Kromatograafia
  •  Elektroforees
  •  Nukleiinhapete hübridiseerimine
  •  Antikehade kasutamine molekulaarbioloogias
  •  immuunfluorestsentsi
  • TRITC
  •  Täispikkade genoomide sekveneerimine, miks see on oluline?
  •  Kuidas konstrueerida üht transgeenset looma?
  •  Mille poolest erineb transgeense looma ja transgeense taime 
  • konstrueerimine?
  •  Mille poolest erineb organismide kloneerimine DNA kloneerimisest?
  •  Tüvirakud
  •  Geeniteraapia
  •  Miks tekib organismis vähkkasvaja
  •  Miks on soolekepike ning pagaripärm head geenitehnoloogia 
  • mudelobjektid?
  •  Caenorhabditis elegans ja Drosophila melanogaster geenitehnoloogia 
  • mudelobjektidena
  •  Millised on molekulaarbioloogia mudelobjektid imetajate hulgas ja miks

Teemad

  •  Suhkrute lühiiseloomustus
  • desoksüriboos
  • fruktoos
  • sahharoos
  • laktoos
  • tärklisena
  • glükogeeni
  • kitiin 
  •  Lipiidide lühiiseloomustus
  • liitlipiidid
  • fosfolipiidid
  • hormoonid
  •  Valkude lühiiseloomustus
  • polüpeptiid
  • primaarstruktuuriks
  • sekundaarstruktuur
  • tertsiaalstruktuur 
  • gloobuliks
  • fibrillaarseteks
  • kvaternaarstruktuuriks. 
  • denaturatsiooniks
  • renaturasiooniks
  •  Nukleiinhapete lühiiseloomustus
  •  Millised on peamised erinevused DNA ja RNA vahel?
  •  Kolm põhilist RNA­de klassi rakkudes, nende funktsioonid
  •  Prokarüootsete ja eukarüootsete rakkude peamised erinevused
  •  Membraanide struktuuri lühiiseloomustus
  •  Endoplasmaatilise retiikulumi lühiiseloomustus
  •  Ribosoomide ehitus ja funktsioon
  •  Lüsosoomide funktsioon
  •  Golgi kompleksi funktsioon
  •  Mitokondrite funktsioon
  •  Kloroplastide ehitus ja funktsioon
  • tülakoidid
  • valgusreaktsioonideks
  • pimeduse reaktsioon
  •  Tsütoskeleti funktsioonid
  •  Rakutuuma osised
  • ?!
  •  Kromosoomide struktuur
  • in situ 
  • Eubacteria incl. Cyanobacteria
  • eukarüootidel
  •  Milliseid rakke ümbritseb rakukest?
  •  Mis on plasmiid?
  • plasmiidid
  •  Rakutsükli etapid
  •  Milleks on gameetide küpsemisel vaja meioosi?
  •  Mis on moorula, blastula, gastrula?
  •  Mis on alleel, homosügootsus, heterosügootsus?
  •  Mis põhjustab geenide ahelduse?
  •  Mis on replikatsioon?
  • polümeraas
  •  Mis on geen?
  •  Transkriptsioon
  •  Geneetiline kood
  •  Translatsioon
  •  Valgusünteesi regulatsioon
  •  Geenmutatsioon, kromosoommutatsioon
  •  Viiruste ehitus
  •  Viiruste paljunemine
  •  Bakteri­, putuka­ ja taimeviiruste eripärad
  •  Kuidas imetaja organism kaitseb ennast viirusnakkuste eest?
  •  Kuidas kasutatakse viirusi geenitehnoloogias?
  •  Prokarüootide kaks peamist rühma (riiki). Mis neid iseloomustab?
  • ürgbakterid
  •  Bakteriraku ehitus
  •  Bakterite kasv ja paljunemine
  •  Eukarüootide riigid ja nende peamised tunnused
  •  Algloomade raku ehitus
  •  Seeneraku ehitus
  •  Restriktaasid
  • restriktsioonilisi endonukleaase
  • restriktaase
  •  DNA kloneerimise etapid
  •  DNA sekveneerimise põhimõte
  •  Polümeraasi ahelreaktsioon
  •  Kromatograafia
  •  Elektroforees
  •  Nukleiinhapete hübridiseerimine
  • hübridiseerimismeetoditeks
  • Nitrotselluloosile saab siduda NH-d ainult vaakumahjus
  • Northern blot
  • Western blot
  •  Antikehade kasutamine molekulaarbioloogias
  •  Täispikkade genoomide sekveneerimine, miks see on oluline?
  •  Kuidas konstrueerida üht transgeenset looma?
  •  Mille poolest erineb transgeense looma ja transgeense taime 
  •  Mille poolest erineb organismide kloneerimine DNA kloneerimisest?
  •  Tüvirakud
  •  Geeniteraapia
  •  Miks tekib organismis vähkkasvaja
  •  Miks on soolekepike ning pagaripärm head geenitehnoloogia 
  •  Caenorhabditis elegans ja Drosophila melanogaster geenitehnoloogia 
  •  Millised on molekulaarbioloogia mudelobjektid imetajate hulgas ja miks

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

24
doc
96
doc
150
docx
94
doc
98
docx
147
docx
937
pdf
194
docx





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto