Facebook Like
Hotjar Feedback

Geenitehnoloogia eksami kordamisküsimused (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Geenitehnoloogia eksami kordamisküsimused
  • Bioteaduse metoodika
    Loodusseadused on teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad samaaegselt selgitada mitmeid loodusnähtusi. (Teaduslik teadmine tekib siis, kui mitu uurijat jõuab ühesugusekatsejärel sama tulemuseni).
    Ühe teadusharu piires kogutud teadmised ja avastatud loodusseadused moodustavad teadusliku teooria. Pädeva teadusliku teooria alusel on võimalik ennustada nähtusi/fakte, mida hiljem saab tõestada eksperimentaalselt.
    Hüpotees peab olema faltsifitseeritav (tõetatakse/lükatakse ümber)
    Bioteaduste uurimisobjektid pärinevad loodusest : biomolekulid , rakud , organismid, populatsioonid, liigid, ökosüsteemid. Kasutatavad meetodid jaotatakse : vaatlus, võrdlus (võrdlev anatoomi , geenijärjestuse võrdlus), katse (kui muudetakse üht tingimust ja võrreldakse tulemusi nii muudetud kui muutmata tingimustega katse puhul)
    1)Probleemi püstitamine
    2) Taustinfo kogunemine
    3)Hüpoteesi sõnastamine
    4)Hüpoteesi kontrollimine
    5)Tulemuste analüüs ja järelduste tegemine
  • Eluslooduse organiseerituse tasemed
  • MOLEKULAARNE tase molekulaarbioloogia , geenitehnoloogia, süsteemibioloogia . Esmane organiseerituse tase. Kõikjal, kus on elu, esinevad biomolekulid: sahhariidid , lipiidid , valgud , nukleiinhapped .
  • ORGANELLI tase(molekulaarne) rakubioloogia . Uuritakse raku organelle: tuum, ribosoomid , mitokondrid , lüsoosoomid jne. Kui need rakkudest eraldada, ei kanna nad enam elu tunnuseid. Organellide koostööst tulenevad rakkude omadused.
  • 3)RAKU taserakubioloogia, tsütoloogia . Uuritakse nii eukarüootseid kui ka prokarüootseid rakke. Rakk on elu esmane organiseerituse tase, kus ilmnevad kõik elu omadused.
  • KOE tase - histoloogia, arengubioloogia /embrüoloogia. Inimesel põhikoed: epiteel -, lihas-, närvi- ja sidekude. Taimede koed : tugi-, juht- katte, põhikude). Rakkude ehitus ja talitlus on kooskõlas vastavate kudede ja organite talitlusega. Sarnase ehituse ja talitlusega rakud moodustavadki koe.
  • ELUNDI tase – ERI KOED moodustavad ELUNDID e. ORGANEID (anatoomia, füsioloogia ). Organitest moodustuvad ELUNDKONNAD e. ORGANSÜSTEEMID (füsioloogia) . Elundkond on samuti elu organiseerituse üks tase.
  • ORGANISMI tase – organism talitlus sõltub tema elundite(kondanse) koostööst, regulatsiooniga tagatakse sisekeskkonna stabiilsus, neuraalne regulatsioon , humoraalne regulatsioon. Organismid koos omakorda moodustavad
  • POPULATSIOONIDES taseme – ühel asustusalal elavad sama liiki organismid. ( Kadrioru oravad, Peipsi kilud)
  • LIIGI tase – üks peamisi. Uurib, mis on ühe konkreetse liigi eripära ( pruunkaru , valgejänes)
  • ÖKÖSÜSTEEMI TASE – organismid + keskkond (st ümbritsev elus- ja eluta lodus – ökoloogia ). Nt taimekooslus, loomakooslus , muldkeskkond.
  • Ühisel territooriumil omavahel toitumissuhetes olevad organismid – Kogu ELU KÕRGEIM TASE BIOSFÄÄR , hõlmab kogu Maad ümbritsevat elu sisaldavat kihti. ( atmosfäär , litosfäär, hüdrosfäär )
  • Suhkrute lühiiseloomustus
    Süsivesikud ehk sahhariidid on orgaanilised ühendid, mis sisaldavad süsinikku, hapnikku ja vesinikku. Sahhariidide peamisteks ülesanneteks on:
  • Energeetiline funktsioon – esmane energiaalikkas (1g sahhariidi lagundamisel vabaneb 17.6 kJ energiat)
  • Struktuurne ehk ehituslik funktsioon – tselluloos taimerakukestades, kitiin lülijalgsete toestes
  • Varuaine ülesanne – glükogeen loomades , seentes ning tärklis ja inuliin taimedes
  • Kaitsefunktsioon – süsivesikud kaitsevad organismi ärakülmumise eest
  • Ligimeelitamise funktsioon – õige magus nektar meelitab putukaid ligi.
    Süsivesikud jaotuvad kolmeks (nii mono - kui ka oligosahhariide kutsutakse suhkruteks, kuna nad on magusamaitselised )
    Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud
    • koosnevad enamasti 3 kuni 6 süsinikust.
    • Neist tähtsamad on viiesüsinikulised riboos ja desoksüriboos , mis kuuluvad nukleiinhapete koostisesse.
    • Lisaks on olulised kuuesüsinikulised glükoos ehk viinamarjasuhkur ja fruktoos ehk puuviljasuhkur, mis mõlemad on olulised makroenergilised molekulid, mida organismid kasutavad oma elutegevuseks.

    Oligosahhariidid
    • moodustunud kahe- kolme monosahhariidi ( disahhariidid ) ühinemisel.
    • Näiteks sahharoos (roo-ja peedisuhkur), mis on moodustunud glükoosi ja fruktoosi ühinemisel, maltoos ehk linnasesuhkur , mis on moodustunud kahest glükoosijäägist ja laktoos ehk piimasuhkur , mis on moodustunud glükoosist ja galaktoosist. Neid suhkruid kasutatakse samuti peamiselt energia saamiseks.

    Polüsahhariidid
    • on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis koosnevad monosahhariidide lülidest ehk monomeeridest.
    • Tuntumad polüsahhariidid on tärklis, mis on fotosünteesi käigus sünteesitud glükoosi varu (talletunud tärklise kujul), tselluloos, samuti sünteesitud glükoosist ning mis on taime rakukesta ja tugikoe rakkude peamine koostisosa , kitiin, lülijalgsete välisskeleti ja seente rakukesta peamine koostisosa, ja glükogeen, loomne tärklis, mida sälitatakse glükoosivarudena maksas ja lihastes.

  • Lipiidide iseloomustus
    Lipiidid on hüdrofoobsed ehk vees mittelahustuvad orgaanilised ained ( õlid , rasvad , vahad). Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappejääkidest.
    Lipiidide ülesanded:
    • Energeetiline – 1 g lipiidi lagundamiel saadakse 38,9 kJ energiat
    • Struktuurne ehk ehituslik ( rakumembraan koosneb fosfolipiidsest kaksikkihist.
    • Varuaine funktsioon
    • Kaitsefunktsioon (siseorganite ümber olev rasvkoe kiht kaitseb põrutuste eest, nahaalune rasvkude ärakülmumise eest, lindudel kaitseb märgumise eest)
    • Ainevahetuslik funktsioon – lipiidide täielikul oksüdatsioonil moodustuvad süsihappegaas ja vesi (metaboolse vee teke). Iseloomulik kaamlile .
    • Bioregulatoorne funktsioon (hormoonid, östrogeen, testosteroon jne)

  • Aminohapped ja valgud
    Aminohapeorgaaniline ühend, mis sisaldab karboksüülrühma (COOH) ja aminorühma (NH2). Kakskümmend peamist aminohapet on võimelised peptiidsidemeid moodustades „kasvama“ valkudeks.
    Asendamatud aminohapped- aminohapped, mida inimese organism ei suuda ise toota. Asendamatuid aminohappeid on täiskasvanul inimesel 8, lastel 10.
    Aminohappeid tähistatakse kolmetäheliste lühenditega. Aminohapete omadused mõjutavad nende asukohta valgus : laenguta on hüdrofiilsed ja asuvad valgu välispinnal; Mittepolaarsed on hüdrofoobsed ja need valgu sisepinnal; aluselised ja happelised on polaarsed ja paiknevad valgu välispinnal.
    Valgud ehk proteiinid - inimese elutegevuseks vajalikud polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappejääkidest. Valke on eelkõige vaja organismide ülesehituseks, kaitseks, stabiilsuseks ja mteabolismi tagamiseks. Valkude süntees toimub ribosoomides ( translatsioon )
    • Lihtvalgudvalgud, mis koosnevad vaid aminohapetest ning on organismile kergesti omandatavad. (munvalge- albumiin )
    • Liitvalgud valgud, mis koosnevad valgulistest ja mittevalgulisest osast. ( hemoglobiin –rauda sisaldav valk)
    Polüpeptiid – mitmest aminohappest koosnev aminohapete ahel ehk peptiidahel. Mitu polüpeptiidi võib moodustada valgu molekuli.
    Denaturatsioon – valgu kõrgema struktuuri lagunemine madalamat järku struktuuriks (muna keetmisel munavalge tahkub). Vastupidine on renaturatsioon (juuksed tõmbavad pärast sirgendamist mingi hetk uuesti lokki)
    Ensüümvalgulise ehitusega
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Geenitehnoloogia eksami kordamisküsimused #1 Geenitehnoloogia eksami kordamisküsimused #2 Geenitehnoloogia eksami kordamisküsimused #3 Geenitehnoloogia eksami kordamisküsimused #4 Geenitehnoloogia eksami kordamisküsimused #5 Geenitehnoloogia eksami kordamisküsimused #6 Geenitehnoloogia eksami kordamisküsimused #7 Geenitehnoloogia eksami kordamisküsimused #8 Geenitehnoloogia eksami kordamisküsimused #9 Geenitehnoloogia eksami kordamisküsimused #10 Geenitehnoloogia eksami kordamisküsimused #11 Geenitehnoloogia eksami kordamisküsimused #12 Geenitehnoloogia eksami kordamisküsimused #13 Geenitehnoloogia eksami kordamisküsimused #14 Geenitehnoloogia eksami kordamisküsimused #15 Geenitehnoloogia eksami kordamisküsimused #16 Geenitehnoloogia eksami kordamisküsimused #17 Geenitehnoloogia eksami kordamisküsimused #18 Geenitehnoloogia eksami kordamisküsimused #19 Geenitehnoloogia eksami kordamisküsimused #20 Geenitehnoloogia eksami kordamisküsimused #21 Geenitehnoloogia eksami kordamisküsimused #22 Geenitehnoloogia eksami kordamisküsimused #23 Geenitehnoloogia eksami kordamisküsimused #24 Geenitehnoloogia eksami kordamisküsimused #25
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-09-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 17 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor notid Õppematerjali autor

    Lisainfo

    1. Bioteaduse metoodika
    Loodusseadused on teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad samaaegselt selgitada mitmeid loodusnähtusi. (Teaduslik teadmine tekib siis, kui mitu uurijat jõuab ühesugusekatsejärel sama tulemuseni).
    Ühe teadusharu piires kogutud teadmised ja avastatud loodusseadused moodustavad teadusliku teooria. Pädeva teadusliku teooria alusel on võimalik ennustada nähtusi/fakte, mida hiljem saab tõestada eksperimentaalselt.
    Hüpotees peab olema faltsifitseeritav (tõetatakse/lükatakse ümber)
    Bioteaduste uurimisobjektid pärinevad loodusest : biomolekulid, rakud, organismid, populatsioonid, liigid, ökosüsteemid. Kasutatavad meetodid jaotatakse : vaatlus, võrdlus (võrdlev anatoomi, geenijärjestuse võrdlus), katse (kui muudetakse üht tingimust ja võrreldakse tulemusi nii muudetud kui muutmata tingimustega katse puhul)
    1)Probleemi püstitamine
    2)Taustinfo kogunemine
    3)Hüpoteesi sõnastamine
    4)Hüpoteesi kontrollimine
    5)Tulemuste analüüs ja järelduste tegemine
    2. Eluslooduse organiseerituse tasemed

    1) MOLEKULAARNE tase – molekulaarbioloogia, geenitehnoloogia, süsteemibioloogia . Esmane organiseerituse tase. Kõikjal, kus on elu, esinevad biomolekulid: sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped.
    2) ORGANELLI tase – (molekulaarne) rakubioloogia. Uuritakse raku organelle: tuum, ribosoomid, mitokondrid, lüsoosoomid jne. Kui need rakkudest eraldada, ei kanna nad enam elu tunnuseid. Organellide koostööst tulenevad rakkude omadused.
    3) 3)RAKU tase – rakubioloogia, tsütoloogia. Uuritakse nii eukarüootseid kui ka prokarüootseid rakke. Rakk on elu esmane organiseerituse tase, kus ilmnevad kõik elu omadused.
    4) KOE tase - histoloogia, arengubioloogia/embrüoloogia. Inimesel põhikoed: epiteel-, lihas-, närvi- ja sidekude. Taimede koed: tugi-, juht- katte, põhikude). Rakkude ehitus ja talitlus on kooskõlas vastavate kudede ja organite talitlusega. Sarnase ehituse ja talitlusega rakud moodustavadki koe.
    5) ELUNDI tase – ERI KOED moodustavad ELUNDID e. ORGANEID (anatoomia, füsioloogia). Organitest moodustuvad ELUNDKONNAD e. ORGANSÜSTEEMID (füsioloogia) . Elundkond on samuti elu organiseerituse üks tase.
    6) ORGANISMI tase – organism talitlus sõltub tema elundite(kondanse) koostööst, regulatsiooniga tagatakse sisekeskkonna stabiilsus, neuraalne regulatsioon, humoraalne regulatsioon. Organismid koos omakorda moodustavad
    7) POPULATSIOONIDES taseme – ühel asustusalal elavad sama liiki organismid. (Kadrioru oravad, Peipsi kilud)
    8) LIIGI tase – üks peamisi. Uurib, mis on ühe konkreetse liigi eripära (pruunkaru, valgejänes)
    9) ÖKÖSÜSTEEMI TASE – organismid keskkond (st ümbritsev elus- ja eluta lodus – ökoloogia). Nt taimekooslus, loomakooslus, muldkeskkond.
    10) Ühisel territooriumil omavahel toitumissuhetes olevad organismid – Kogu ELU KÕRGEIM TASE – BIOSFÄÄR, hõlmab kogu Maad ümbritsevat elu sisaldavat kihti. (atmosfäär, litosfäär, hüdrosfäär)

    ttü , geenitehnoloogia , rakk , geenid , tsütoplasma , koodon , viirus , transkript , transkriptsioon , valgud , aminohape , kromosoom , translatsioon , organismid , rakud , polümeraas , lipiidid , regulatsioon , sahhariidid , glükoos , rakutuum , repressor , mudelorganism , genoom , valgusüntees , riboos , protsessing

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    52
    docx
    Geenitehnoloogia I konspekt
    27
    docx
    Geenitehnoloogia vastused
    32
    doc
    Geenitehnoloogia kordamisküsimuste vastused
    40
    docx
    Geenitehnoloogia eksam
    11
    doc
    Gennitehnoloogia kordamisküsikused koos vastustega
    26
    docx
    Geenitehnoloogia I konspekt
    42
    docx
    -Geenitehnoloogia I käsitletavad teemad – 2013 sügsissemester
    150
    docx
    Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun