Geenitehnoloogia arvestuse küsimused 1.Suhkrute lühiiseloomustus Suhkrud e süsivesikud- orgaanilised ühendid, mille koostisesse kuuluvad süsinik, vesinik ja hapnik. Suhkruid jagatakse 3 rühma: 1)Monosahhariidid e lihtsuhkrud (üks tsükkel)- kõige lihtsamad süsivesikud, mis koosnevad 3-6 süsinikuaatomist. Tähtsamad neist on: · 5-süsinikuga e pentoosid i. riboos (C5H10O5)- kuulub RNA (nukleotiidi) koostisesse. ii. desoksüriboos (C5H10O4)- kuulub DNA (nukleotiidi) koostisesse.
POLÜSOOM ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogum, milles sünteesitakse ühesuguste aminohappelise järjestusega valke PROMOOTOR DNA nukleotiidne järjestus, millega transkroptsiooni läbiviiv ensüüm (RNA-polümeraas) peab sünteesi alustamiseks ühinema (kui ensüüm ühineb promootoriga, siis transkriptsioon toimub ja vastupidi) PÄRILIKKUS looduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talituselt vanematega REGULAATORGEEN geen, mille alusel sünteesitud valgud kontrollivad struktuurgeenide avaldumist. Viirusel geen, millelt lähtuvad ensüümid korraldavad ümber peremeesraku ainevahetuse REPLIKATSIOON (1.) DNA süntees. Matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiitse järjestusega DNA molekuli (päristuumsetel rakkudel toimub enne mitoosi ja meioosi) (replikatsioon on kõigis organismides toimuv
avaldumises. Analüüsiv ristamine ristamine, millega uuritakse katseloomade või -taimede genotüüpide homo ja heterosügootsust. Antigeen selgroogsesse organismi sattunud võõraine (valk, nukleiinhape jt.), mis põhjustab antikehade teket. Antikoodon tRNA molekuli kolmenukleotiidne järjestus, mis seostub valgusünteesi käigus mRNA koodoniga. Autosoom kromosoom, mis esineb võrdsel arvul liigi kõigil normaalsetel isenditel ega sõltu nende soost. Avalduv geen (geeniekspressioon) geen, milles toimub RNA süntees. Bakteriofaag viirus, mille peremeesrakus on bakter. Daltonism (punarohepimedus) - inimesel esinev suguliiteline puue, mis tuleneb retsessiivsetest alleelidest X-romosoomis. Dihübriidne ristamine ristamine, mille korral uuritakse kahe geenipaari poolt määratud kahe tunnusepaari ärandumist. DNA-viirus viirus, mille päriliku info kandjaks on DNA.
kromosoomides lähestikku ja seetõttu päranduvad aheldunult. Komplementaarsusprintsiip. 26. Mis on replikatsioon? DNA süntees. Ühest DNA molekulist saadakse 2 ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Toimub iga kord enne raku jagunemist rakutuumas. Kõigis organismides toimuv universaalne molekulaargeneetiline protsess, mis tagab rakujagunemise käigus päriliku info võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse. 27. Mis on geen? DNA lõik, mis määrab ära 1 RNA molekuli sünteesi. 28. Transkriptsioon. RNA süntees, toimub rakutuumas interfaasi ajal. DNA biheeliks keeratakse järk-järgult lahti ning sünteesitakse ühe ahela teatava lõiguga komplementaarne RNA molekul. Seda viib läbi ensüüm, mis DNA molekulile kinnitumiseks ja transkriptsiooni alustamiseks vajab teatud nukleotiidide järjestust e promootorit. RNA süntees lõppeb kui ensüüm jõuab
kasutatakse ATP energiat. saadavatest anorgaanilistest ainetest. Sellest Aktivaator regulaatorvalk, mis on vajalik kasutatakse kas valguseenergiat (fotosünteesija) või transkriptsiooni läbiviiva ensüümi (RNA redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat. polümeraasi) seostumiseks geeni Avalduv geen (geeniekspressioon) geen, milles promootorpiirkonnaga. toimub RNA süntees. Algoloogia teadusharu, mis uurib vetikaid. Bakteriofaag viirus, mille peremeesrakus on Allantois (kusekott) üks lootekestadest, mis bakter. esineb selgroogsetel loomadel, sealhulgas ka Bakteritoksiin mõnede bakterite poolt inimestel.
geneetiline kood - mRNA molekuli kolme jarjestikuse nukleotiidi vastavus uhele aminohappe jaagile valgumolekulis. Initsiaatorkoodon - mRNA nukleotiidne järjestus AUG, millest algab translatsioon. Stoppkoodon - mRNA nukleotiidne järjestus (UGA, UAA voi UAG), mis lõpetab translatsiooni. viroloogia teadusharu, mis uurib viiruseid bakteriofaag - viirus, mille peremeesrakus on bakter. Kapsiid - viiruse genoomi ümbritsev valguline kate. Replikatsioonigeenid - viiruse geen, mille alusel sünteesitud ensüümid kindlustavad viiruse DNA või RNA paljunemise. Regulaatorgeenid - geen, mille alusel sünteesitud valgud kontrollivad struktuurgeenide avaldumist. Viirusel geen, millelt lähtuvad ensüümid korraldavad ümber peremeesraku ainevahetuse. struktuurgeenid - geenid, mis määravad raku ehituses ja ainevahetuses osalevate valkude, tRNA ja rRNA sünteesi. Viirusel geen, mis sisaldab infot viirusosakese ehitusse kuuluvate valkude sünteesiks.
Fülogenees - organismirühma evulutsioonilise arengu tee Füsioloogia - käsitleb organismi talitust ja nende regulatsiooni Gameet - organismi sugurakk. Eristatakse kahte tüüpi gameete - munarakud ja seemnerakud Geen - DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi Geenifond - liigi või populatsiooni kõigi geenide ja nende erivormide kogum Geenireraapia - geneetiliste haiguste ravimeetod, mille korral sisestatakse geenitehnoloogiliselt konstrueeritud viiruste abil vajalik geen organismi keharakkudesse, kus see peaks normaalselt avalduma Geenmutatsioon - mutatsiooniline muutlikkuse vorm, mis seisneb väikestes muutustes mingi geeni DNA nukleoiidses järjestuses. Põhjustab uute alleelide teket Genealoogiline meetod - indiviidi genotüübi väljaselgitamine sugupuu koostamise abil Geneetika - teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seduspärasusi Geneetiline kood - mRNA molekuli kolme järjestikuse nukleotiidi vastavus ühele
Fülogenees - organismirühma evulutsioonilise arengu tee Füsioloogia - käsitleb organismi talitust ja nende regulatsiooni Gameet - organismi sugurakk. Eristatakse kahte tüüpi gameete - munarakud ja seemnerakud Geen - DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi Geenifond - liigi või populatsiooni kõigi geenide ja nende erivormide kogum Geenireraapia - geneetiliste haiguste ravimeetod, mille korral sisestatakse geenitehnoloogiliselt konstrueeritud viiruste abil vajalik geen organismi keharakkudesse, kus see peaks normaalselt avalduma Geenmutatsioon - mutatsiooniline muutlikkuse vorm, mis seisneb väikestes muutustes mingi geeni DNA nukleoiidses järjestuses. Põhjustab uute alleelide teket Genealoogiline meetod - indiviidi genotüübi väljaselgitamine sugupuu koostamise abil Geneetika - teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seduspärasusi Geneetiline kood - mRNA molekuli kolme järjestikuse nukleotiidi vastavus ühele
Kõik kommentaarid