Geelküüned (0)

Sarnased õppematerjalid

10

docx

Kunstküüned ja kontaktläätsed

Juhendaja: M. Puusepp  Tallinn 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................2 1.KUNSTKÜÜNED JA KONTAKTLÄÄTSED....................................................3 .1Kontaktlääts......................................................................................................... 3 .2Akrüül- ja geelküüned.......................................................................................... 4 2.KUNSTKÜÜNTEGA KAASNEVAD OHUD....................................................5 2.1Bakteriaalsed või seenelised nakkused.............................................................5 .1.2Konjunktiviit................................................................................................... 5 .2Allergiline reaktsioon...................................................................

Optomeetria

9

odt

Geelküüned

Töö sisu hõlpsamakas leidmiseks jaotaust leiad sisukorrast kus antud lühiülivaade mis teema mis leheküljel on. Materjali uurimustöö hankimiseks ja koostamiseks oli natuke keerulisem kui arvata oskasin kuna eesti keelses interneti otsingus polnud eriti materjali siis tuli trükida otsingusse inglis keelne sõna- geelküüned ja leida sealt materjali. Peamise vaatlusaluse kõrvalt püüti luua ka üldplaanilist pilti selles millised näevad välja geelküüned Töös kasutatud fotod iseloomustavad edukalt geelküünte väljanägemis kuju,millised nad peaksid väljanägema. 3 Geelküüned Mis need on? Võimaldavad kõige suuremat mänguruumi. Ette on heidetud, et küüned jäävad nõrgad ja murduvad kergesti või on hoopis ebaloomulikult paksud. Ka geelküüs saab olla õhuke, ent samas vastupidav. Geelküünte panekul segatakse akrüültehnikast tuttav pulber ja vedelik

Informaatika

16

docx

SOLAARIUM JA ARAVETE KESKKOOLI ÕPILASTE TEADMISED SELLEST

Aravete Keskkool SOLAARIUM JA ARAVETE KESKKOOLI ÕPILASTE TEADMISED SELLEST Uurimistöö Koostaja: Helena Teras 11.klass Juhendaja: Kristiina Ots Aravete 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS Valisin antud teema, kuna üha enam on hakatud solaariumi teenuseid kasutama. Kõige suurema hulga moodustavad neist noorukid, kellel puuduvad täpsed teadmised kunstpäikese riskide kohta. Ühest küljest räägitakse selle kahjulikkusest, teisest küljest on vajadus päikesevanni järgi eesti ilma tõttu. Esitasin hüpoteesi, et üleliigne solaariumis käimine on tervisele kahjulik. Töö on üles ehitatud 8 peatükist. Esimeses peatükis annan ülevaate solaariumist, mis ta on ja milleks teda kasutatakse. Teises peatükis on kirjas solaariumi toime kehale, mida täpsemalt see kehale annab või milliseid probleeme võib sellega kaasneda. Kolmandas ja nelja

Inimene

4

docx

Referaat: Mutageenid minu elus.

Jõhvi Gümnaasium Mutageenid minu elus Referaat Koostas: Liis Lipp 11b Juhendas: Tiina Gaskov Jõhvis 2011 Geenides paiknevat infot muutvaid tegureid nimetatakse mutageenideks. Kui mutatsioonid toimuvad sugurakkude kromosoomides, siis päranduvad need järglastele edasi. Nii tekib pärilik muutlikkus, mille tulemusena järglane võib omandada mõne uue tunnuse, mis vanematel ei esine. Mutageenid võivad muuta ka keharakkude geene, kuid sugulisel paljunemisel need mutatsioonid järglastele edasi ei kandu. See on mittepärilik muutlikkus. Mutabiilsus on replitseeruvate geneetiliste struktuuride (geenide, genoomide) omadus muutuda, muteeruda. Mutabiilsusest tulenevad esmased geneetilised muu

Bioloogia

8

doc

Solaariumi kasulikus ja kahjulikus.

SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................2 1.SOLAARIUM........................................................................................................3 1.1.Solaariumi kahjulikkus.......................................................................................3 1.2 Solaariumi kasulikkus..........................................................................................4 2.KOGU TÕDE SOLAARIUMIST 2.1. Hirmutav statistika..............................................................................................5 2.2. Müüdid ja tegelikkus.......................................................................................6 KOKKUVÕTE............................................................................................................7 Kasutatud materjalid..................................................................................................8

Uurimistöö

48

ppt

Küünte seenhaigused - Esitlus

akrüülküüned, kuid nende miinuseks võib pidada meeletult ebameeldivat lõhna. Ühed popimad ja trendimakad on praegu kangasküüned. Need näevad välja väga loomulikud, on õhukesed ning vastupidavad. Küüned kaetakse õhukese kangakihiga ning kinnitatakse spetsiaalse liimi või kinnitiga. Hoolduse ajal lihvitakse kangas maha ning asetatakse uus kangakiht. Juhul kui küüneplaat on niiske, ei ole mõtet kangast paigaldada. Siis kangas ei püsi ning sel puhul on parem valida geelküüned. Ise tavaliselt ei osata hinnata oma küüne olukorda, seepärast tuleks ikkagi pöörduda küünetehniku poole. Geelküüned on samuti väga loomulikud ja populaarsed. Geelimeetodeid on mitmeid: ühe geeliga ning mitme geeliga katmise meetodid. Kui on lõhenevad küüned, soovitatakse kasutada geelitehnikat, sest geel hoiab küünekihte hästi koos. Samuti võib küüsi katta geeliga, et lihtsalt oma küünt tugevdada. Tavaliselt tehakse siiski ka pikendused, et küüned

Iluteenindus

2

doc

Solaariumis päevitamine

Solaariumis päevitamise füsioloogiline toime organismile ja võimalikud ohud. . Solaariumi mõistlikult kasutades pole võimalik saada päikesepõletust. Samuti võite tunda kunstpäikese soodsat mõju oma meeleolule ja enesetundele. Spetsialistid ammugi täheldanud kevadväsimuse käes kannatavate inimeste enesetunde paranemist solaariumis päevadel, mil päike on pilvede taga peidus ning ilm pahur ja vihmane. Solaariumis saab inimese keha kolme sorti erinevaid valgused. Need on UVC valgus ,UBV valgus ja UVA valgus. UVC valgus kutsub inimese nahal esile punetuse, mis on nähtav ~ 6 tunni möödudes.Tekib ka naha pigmenteerumine, kahjustuda võivad konjunktiivid ja silma sarvkest.UVC kiired neelduvad täielikult aknaklaasis. UVB valgus tekitab nahale ~ 12- 24 tunni pärast nn. päikesepõletuse ja ~ 48- 72 tunni möödudes pigmentatsiooni.Kahjustab konjunktiive ja silma sarvkesta.UVB kiired läbivad hästi vett ( ettevaatust ujumisel ! ) ja neelduvad aknaklaasis.Nad on nn. vaheain

Bioloogia

8

doc

Keskkonnakorraldus ossoonikiht - Põltsamaa vald

Eesti Maaülikool Põltsamaa vald Referaat Viktor Skunov PK.0350 Eesti kultuurmaastiku kujunemine ja tööstuspärand  Tartu 2011 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 Ultraviolettkiirguse ohtlikkusest..........................................................................................3 Ultraviolettkiirguse mõõtmine.............................................................................................4 Mida peaks päevitaja teadma...............................................................................................4 Osoonikihi hõrenemisel tekkivad problee

Keskkonnakorraldus

Meedia

Kommentaarid (0)