Gangese jõe reostus ja selle tagajärjed (0)

Keskkool - Bioloogia - Bioloogia

5 VÄGA HEA

Religioon - Hingeotsijad ja jumala kummardajad - kogunege. Ühinege ühe lipi alla ning kandke edasi oma religiooni

Esitatud küsimused

Miks ei suuda me oma jõgesid puhtaks teha?

Gangese jõe reostus ja selle tagajärjed #1

Gangese jõe reostus ja selle tagajärjed #2

Gangese jõe reostus ja selle tagajärjed #3

Gangese jõe reostus ja selle tagajärjed #4

Gangese jõe reostus ja selle tagajärjed #5

Gangese jõe reostus ja selle tagajärjed #6

Gangese jõe reostus ja selle tagajärjed #7

Gangese jõe reostus ja selle tagajärjed #8

Gangese jõe reostus ja selle tagajärjed #9

Gangese jõe reostus ja selle tagajärjed #10

Gangese jõe reostus ja selle tagajärjed #11

Gangese jõe reostus ja selle tagajärjed #12

Gangese jõe reostus ja selle tagajärjed #13

Gangese jõe reostus ja selle tagajärjed #14

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-02-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti

27 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

lindamarie Õppematerjali autor

Antud referaadi eesmärk on anda ülevaade Gangese jõest, reostuse hetkeseisust, sellest, kuidas reostus täpsemalt tekib ning mis võiksid olla lahendused pikemas perspektiivis.

Gangest on tabanud meeletu reostus, mis aastate vältel aina suureneb. Reostuseni on viinud mitu tegurit: religiooniga seotud rituaalid, India populatsiooni kasv, inimeste matmine jõkke ning jõe heakorrast niivõrd vähe hoolimine.

Üheks suurimaks reostuse põhjuseks peetakse India rahvaarvu meeletut kasvu. Iga tund kasvab India populatsioon 1815 inimese võrra.[2] 2011 aasta rahvaloenduse seisuga küündis rahvaarv 1,21 miljardi inimeseni. [3] Kõigele lisaks on kiirenenud urbaniseerumine ja industraliseerumine. Need tegurid kokkuvõttes on asetunud Gangese järeleandmatu surve alla. Jõe kallastel elab 400 millionit inimest ning kogu kanalisatsiooni reovesi suunatakse töötlemata otse jõkke ning lisaks satub seda Gangesesse ka lisajõgede kaudu. [2] Näiteks Yamuna toob endaga New Delhist kaasa 1900 millionit liitrit töötlemata reovett. Viimasel ajal on hakatud rajama veepuhastusjaamu. Iga päev saadetakse veepuhastusjaamadesse 57 millionit liitrit reovett, mida jaamad on võimetud puhastama. Kolmekordistunud on ka coli-bakteri populatsioon vees, mis kaasneb selle meeletu fekaalse reostusega. [4] Jõkke mitte ainult ei juhita kanalisatsioon, vaid ka vabanetakse nakatunud jäätmetest, näiteks tuberkolooosihaigla omadest. [2] Gangese kaldal, Kanpuris asuvad ka parkimistöökojad (töökojad, kus töödeldakse loomanahku), mis toodavad tonnide viisi mürgist kroomi, mis lõpuks jõkke valatakse. [5] Kanpuris on hetke jõe kroomisisaldus 100 korda lubatust kõrgem. Parkimistöökodade sulgemine on viimasel ajal saanud India kohtute südameasjaks, kuigi seda raskendab valitsuse poliitika, sest suured tehased pakuvad inimestele tööd ning ka kindlustavad riigile maksude näol sissetuleku. [4]

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

pdf

Referaat: kiirmoe kahjulik mõju inimesele ja keskkonnale

Tänapäeval on väga paljude jaoks rõivad eneseväljendusviisiks, kireks ja meelelahutuseks. Kuna kõrgmood on kättesaadav vaid vähestele, peab suurem enamus hakkama saama odavamate alternatiividega. Selleks ongi aja jooksul välja kujunenud kiirmood. Mulle, nagu enamikele naistele, meeldivad ilusad riided. Viimasel ajal olen aga moest veidi distantseerunud ning hakanud kaunite rõivaste taga nägema ka muud. Ilu nõuab valu, kuid kiirmoega end ehtides pole valus mitte selle kandjal, vaid valmistamisega kokku puutuvatel inimestel ning planeedil Maa. Käesolevas töös käsitlen kiirmoe kahjulikku mõju keskkonnale ja inimesele. Pakun ka probleemile lahendusi, millest võiks abi olla. Kiirmoe tarbimise mõjust saab kõige paremini aru, kui visualiseerida toote eluringi sünnist surmani. Tuleb aga arvestada asjaoluga, et suurem osa rõivatööstusest on anonüümne rõivaeseme täpset teekonda ei teata, seega saab rääkida ainult üldisest taustast. [1]

Bioloogia

doc

Euroopa ja loodusgeograafia

Ilma autoriõiguse omaniku eelneva kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle raamatu osa paljundada ei elektroonilisel, mehaanilisel ega muul viisil. Kirjastus Koolibri Hiiu 38 11620 Tallinn www.koolibri.ee Sisukord Kuidas kasutada õpikuid? ... 4 1. EUROOPA JA EESTI ASEND, PINNAMOOD JA GEOLOOGIA 1.1. Euroopa asend, suurus ja piirid ... 8 1.2. Eesti asend, suurus ja piirid ... 12 1.3. Mandrijää toime Euroopa ja Eesti pinnamoe kujunemisele ... 16 1.4. Euroopa pinnamood ja selle kujunemine ... 20 1.5. Eesti pinnamood ja selle kujunemine ... 22 l.6. Eesti geoloogiline ehitus ... 26 1.7. Euroopa maavarad ... 30 1.8. Eesti maavarad ... 34 Õppetükkide 1.1.-1.8. kokkuvõte ... 38 2. EUROOPA JA EESTI KLIIMA 2.1. Euroopa kliima ... 42 2.2. Regionaalsed kliimaerinevused Euroopas ... 46 2.3. Eesti kliimat kujundavad tegurid ... 50 2.4. Kliimamuutuste võimalikud tagajärjed Euroopas ... 54 Õppetükkide 2.1-2.4. kokkuvõte ... 58 3. EUROOPA JA EESTI VEESTIK 3.1

Euroopa

doc

Geograafia riigieksami materjal

Sudu tekib, kui õhku sattunud mürgised põlemisproduktid (tahm, suits) segunevad uduga (õhuniiskusega). Happesademete tekkepõhjused: inimtegevus: fossiilsete kütuste (nafta, kivisüsi, põlevkivi jt) põletamisel satuvad õhku väävli-ja lämmastikuühendid SO2, NOX, (peamine happevihmade põhjustaja), metallisulatamine; metsatulekahjud CO Looduslikud protsessid: vulkaaniline tegevus SO2 äike. Happesademete tagajärjed: 1. Kahjustuvad eelkõige okaspuud(metsad): hävib okkaid kattev vahakiht, suureneb auramine ja puud kuivavad. Vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid. "Must Kolmnurk" Tsehhi, Poola, Saksamaa piiril palju metsa hävinud, Ka Kagu-Soomes ja Ida-Lapimaal SO2 lagundab taimerakkude kattekoed ja lagundab kloroplaste. 2. Kiireneb keemiline murenemine: ehitised lagunevad, skulptuurid murenevad, raudesemed roostetavad kiiremini. 3

Geograafia

pdf

Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010 (VASTUSED)

......................................... 16 Mõisted: ............................................................................................................................................................ 16 PEDOSFÄÄR ........................................................................................................................................................... 18 10. iseloomustab ja võrdleb keemilist ja füüsikalist murenemist, teab murenemise tähtsust looduses ja selle mõju inimtegevusele; ........................................................................................................................................ 18 11. iseloomustab mulla koostist, ehitust (mullaprofiil) ja kujunemist sõltuvalt mullatekketeguritest: lähtekivim, kliima, reljeef, veereziim, taimestik, loomastik, mulla vanus, inimtegevus; .................................. 18

Geograafia

docx

Eesti elustik ja elukooslused konspekt

*seisundiline koosseis – mingite kindlate tingimuste puudumine, mis on vajalikud normaalseks arenguks või kahjustavate tegurite mõju – tema nõudluste ja keskkonnatingimuste kooskõla. Arvukuse dünaamika – suuri hälbeid populatsiooni arvukuses nimetatakse populatsioonilaineteks. Arvukuse muutustega seotud asjaolud: -rikkalik õitsemine – on suure viljasaagi eeldus -rikkalik viljumine – valmib rohkem leviseid (seemneid) -levi Taimkate ja selle elemendid Eluvormid, liikidevahelised suhted. Ökoloogilised integratsioonid: -sümbioos – kahe isendi kasulik kooselu (nt. mügarbakterid liblikõieliste juurtel) -kommensialism – ühele isendile kasulik, teisele ei kasulik ega kahjulik -parasitism – ühele isendile kasulik, teisele kahjulik Toitumis- ja laguahelad Kõik organismid sõltuvad sellest, kui intensiivselt kulgeb energia salvestamine ja selle edasine muundamine organismide

Eesti elustik ja elukooslused

doc

Geograafia eksam

Epitsenter- keskus maapeal. Hüpotsenter-keskus maa sees. 9-mangnituudilised on olnud kõige suuremad maa värinad. 6. Kuna Maa ürgatmosfäär ning hüdrosfäär on vulkaanilise päritoluga võib üsna kindlalt väita, et elu poleks ilma vulkanismita arenema hakanud. Vulkaanipurske tahajärel paiskub keskkonda tohutult prügi ja gaase, mis vähendavad maapinnani jõudva päikesevalguse hulka. Vulkaanide tegevuse tagajärel jõuab maapinnale magma, mille tardumisel tekib uus maapind. Selle ehedam näide oleks vulkaanilised saared. Vulkaani purskamine võib mäetipus oleva lume sulatamisel põhjustada mudavoolusid, mis matavad ümbritseva. Vulkaaniline tuhk muudab mulla väga viljakaks. Hoolimata vulkaanide ohtlikkusest elab nende vahetus läheduses palju inimesi. Enamasti on põhjuseks viljakas muld, mida väetab vulkaaniline tuhk. Viimasel ajal on vulkaanide poolt pinnale toodud Maa siseenergiat hakatud rakendama soojus- ja elektrienergia tootmisel

Geograafia

doc

Eesti loodusgeograafia konspekt

Ilmusid esimesed põhjalikud Eesti ala käsitlevad teosed ja kaardid. Ilmus Mellini atlas. August Wilhel Hupel. Slaidil väljavõte Mellini atlasest, kust on näha Haanja kõrgustikku. Viga on see, et ida-lääne suunas, tegelikult põhja-lõuna suunas. Mellin pani oma atlasesse ka kustunud vulkaani, mis asub Tudulinnas Virumaa lõunaosas.Mellin koostas oma kaarte teadete alusel. Tuli teade kirikuõpetajalt, et tema kandis on mägi, milles on auk. Mellin pani selle kohe oma kaardile. Virumaa kaardil enam sellist lollust pole. Mäe keskel on sõlm ja arvati, et see on vulkaan. Tartust Pärnu veeteed oleks palju lihtsam teha üle Parika järve Navestisse kui läbi Sakala kõrgustiku. Suure panuse andis ka see, et 1802 avati Tartu Ülikool. Tekkis infot ümbruse kohta. Õpetati küll geograafiat, kuid ei olnud geograafiainstitutsiooni. Pigem geofüüsika ja majandusgeograafia jne. Kuid palju üksikuurimusi ja algatusi

Eesti loodusgeograafia

226

doc

Portugali põhjalik referaat

kasvas 65% (270 töötut 500 kodanikku 2002, 448 töötut 600 kodanikku 2007) 14 Tootmisviis Põhiliselt toodetakse Portugalis : tekstiile , jalatseid , riideid , portselan , klaas-ja savinõud ning paber. Turism mängib ka majanduses olulist rolli.Väga palju külastatakse just Portugali saart Madeiral'i Portugal toodab ka korke (olles suurim korgitootja pea kogu maailmas) Peale selle on veel tsementi , mööbli ja autotööstus (Seat , Volkswagen). Portugal on maailmas viies riik Wolframi tootmisel ja kaheksas riik veini tegemisel. Portugali peamised tegevusalad on põllumajandus, kalandus, tööstus ja teenindus. Portugal impordib masinaid , veondusseadmeid, põllusaadusi , keemiatooteid , tekstiilitooteid ja naftat. Ekspordib korki ja paberitooteid, kangast , jalatseid, nahka ja karusnahka, autosid ning elektrikodumasinaid

Geograafia

Rohkem sarnaseid