Gaia (0)

Sarnased õppematerjalid

2

docx

Gaia - referaat jumalast

Gaia oli kreeklaste silmis ammendamatu jõu ja viljakuse läte, eluallikas ja elukandja, kõigi elusolendite sünnitaja ja toitja ning ürgjumalanna, kellest on sündinud kõik maa peal. Ta oli ulatuslik, raske ja kõigutamatu ning suutis kanda suurimaid koormaid, taevast ennastki, et mitte nimetada kergemaid, jälle ja haudu, sest hällist hauani oli inimene määratud Gaiale. Kõik inimesed on tema lapsed, tema sünnitab nad ja kui nad surevad, avab Gaia neile süle. Gaia olevat sündinud Kaosest, universumi tohutust tühjusest. Algmütoloogias öeldakse, et koos Gaiaga olevat koos sündinud ka Tartaros ja Eros. Taeva, mägede ja mere sünd Gaiast on sündinud partenogeneetiliselt ehk ilma meheliku sekkumiseta Uranos (Taevas), Pontos (Meri) ja Oroi (Mäed). Uranos oli Gaia esmasündinu ja temast suurem. Uranos ümbritses Gaiat ning hõlmas oma lõpmatu haardega kogu kosmose. Ta oli ääretult ilus, suur ja sügavsinine

Filosoofia

1

docx

Maailma loomine Antiik-kreeklaste müütide järgi

Inimeste seadustel ja tavadel põhinev kord peegeldas looduse korda. Ent kord ei jää kunagi alatiseks püsima, nagu ütles poliitiline kogemus: kodanike või linnade vahel võisid puhkeda sõjad, need olid veel hullemad, kui looduskatastroofid, sest poliitilise korrata oli kõik segi ja kellelgil polnud kindlustunned oma elu suhtes. Nõnda kartsid kreeklased alati Kaose tagasitulekut ning lootsid jumalike jõudude abile, mis pidi Kaose jõude vaos hoidma. Algkaosest tekkis Ge ehk Gaia (Maa) ja samuti Tartaros (allmaailm) ja Eros (armastus). Sama ürgsed ­ Kaose lapsed ­ olid aga Pimedus ja ö. Gaia oli kreeklaste silmis ammendamatu jõu ja viljakuse läte, eluallikas ja elukandja, kõigi elusolendite sünnitaja ja toitja ning ürgjumalanna, kellest on sündinud kõik maa peal. Gaiast on sündinud partenogeneetiliselt ehk ilma meheliku sekkumiseta Uranos (Taevas), Pontos (Meri) ja Oroi (Mäed). Uranos oli Gaia esmasündinu ja temast suurem

Ajalugu

7

docx

Vanakreeka jumalate põlvnemine

Kreeklastel oli kaksteist vägevamat ja hulk vähemaid jumalaid. Tähtsamad elasid Ölümpose mäel, kus paiknes jumalate valitseja Zeusi inimsilmale nähtamatu palee, kuid ka teiste ölümplaste eluase. Järgnevalt tuleb juttu jumalate põlvnemisest ja nedne isikulistest omapäradest. Alustama peaks ikka kõige varasemast olemusest ehk Kaosest. Nimelt on see mõõtmatu ja vormitu tühjus, korraldamatu algseisund, millest on sündinud Nyx (öö), Erebos (pime põhjatus), Eros (armastus) ja Gaia (maa). Gaia ongi kõigi kreeka jumalate esiema. Maajumalanna oli kreeklaste silmis ammendamatu jõu ja viljakuse läte, eluallikas ja elukandja. Temast sündisid partenogeneetiliselt ehk ilma meheliku sekkumiseta Uranos (Taevas), Pontos (Meri) ja Mäestikud. Kuna Gaia oli oma esimesest pojast niivõrd võlutud, et armus temasse ning heitis Uranose määratu kehaga ühte. Sellest ühendusest sündis hulganisti erinevaid jumalusi: titaanid (kuus poega ja kuus tütart), kükloobid ja hekatonheirid

Kirjandus

27

odt

Vana-Kreeka religioon ja mütoloogia

Aiter (ollus, mis piirab maailmaruumi), Nemesis (kättemaksu jumalanna. Figureerib Trooja sõjas kui Helena ema). Athe (tipp, millele järgneb kättemaks), Orchos. Gaia- maa, selle luuleline vorm. Sellel sündis kaks järglast- Pontos (meri), Uranus (taevas). Sai nendega järglasi (vt pilti kaustast ja loe juurde) Gaia ja Uranus sünnitasid titaanid. Cronus ja Rhea tegid enamik olümpialasi. Uranus kartis oma lapsi ja surus maapõue. Gaia plaanitses Cronusega ta tappa. Valmistati kõver sirp ja Cronus kasteeris ta. Sellest verest sündisid gigandid ja kättemaksujumalannad. Suguelund kukkus merre ja sündis Aphrodite. Teise põlvkonna valitseja oli Cronus. Ka tema kartis oma lapsi ja neelas need alla kuni Zeusini (edasi on juba see müüt). Kaks leeri: Titaanid ja Cronos ja noorem põlvkond ja Zeus. Algas titaanide võitlus (Põhja-Kreekas). Kestis kümme aastat. Otsustavaks said sajakäelised ja -pealised

Kreeka kultuur

52

doc

Vana-Kreeka

kes sünnitas Nyxi (öö, kord, õiglus) Nyxi sigitas tuul. Mõnede lugude j. Nyx ja Erebos (`pimedus') pärinevad Kaosest. Sünnitasid Hemera (`päev') ja Aitheri (`õhk, eeter'). Nyxi ja Erebose järglasteks loetakse ka Thanatos (`surm'), Hypnos (`uni'), Momos (`kurbus') ja saatus 3 moira kujul. Veel väidetakse Nyxist põlvnevat tülijumalanna Eris (levinumate versioonide j. Arese kaksikõde) ja Hesperiidid (teistes lugudes Atlase tütred). Phanes + Nyx = Gaia, Uranos, Kronos Mustade tiibadega Nyx munes ka hõbedase muna, millest koorus Eros (maa, kuu, äike)­ mõlemasooline, kuldsete tiibadega ja nelja peaga (härja möirgamine, lõvi röökimine, mao sisisemine, oina määgimine). Üks variant on veel, et Phanes on taevamesilane ja ideaalne vabariik on mesilase kodu. Phanes on päikese ja valguse sümbol, tal on neli pead, mis seotud jumalate elementidega: Zeus ­ jäär - kevad Helios ­ lõvi - sügis Hades ­ madu - talv

Ajalugu

0

docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud

Kirjandus

Kommentaarid (0)