Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

GUADALQUIVIR (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Vasakule Paremale
GUADALQUIVIR #1 GUADALQUIVIR #2 GUADALQUIVIR #3 GUADALQUIVIR #4 GUADALQUIVIR #5 GUADALQUIVIR #6 GUADALQUIVIR #7 GUADALQUIVIR #8
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2019-03-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor tom5143123 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
16
odp

GUADALQUIVIR

GUADALQUIVIR GUADALQUIVIRI JÕE KOHTA ● Guadalquviri jõgi asub Euroopas Pürenee poolsaarel. ● Jõgi saab alguse Cazorla mägedest ja voolab peamiselt edelasse ja läände. ● Suubub Atlandi ookeani Cadizi lahte. ● Suuremad lisajõed on Genil, Guadajoz, Sotillo ja Guadalmena. ● Guadalquiviri ääres asuvad Cordoba ja Sevilla. ● Jõe pikkus on 657 km. ● Valgala on 57000 ruutkilomeetrit. ASUKOHT KAARDIL PIIRKONNA MAASTIK PIIRKONNA TAIMESTIK PIIRKONNA LOOMASTIK INIMTEGEVUS PIIRKONNAS LOODUSKAITSE VAJADUS 12 10 8 Column 1 6 Column 2 Column 3 4 2 0 Row 1 Row 2 Row 3 Row 4

Geograafia
thumbnail
10
odt

Võhandu jõgi referaat

Tootsi Lasteaed- Põhikool Võhandu jõgi Referaat Autor: Maris Ennusaar Klass: 9. klass Detsember 2012 Asukoht Võhandu jõgi Muud nimed: Pühajõgi, Väike-Võhandu jõgi (lähtest kuni Vagula järveni); Suur-Võhandu, Voo jõgi (Vagula järvest väljumisest kuni suudmeni). Pühajõe eri osade kohalikud nimed: Alaküla oja (lähtest kuni Jõksi järveni), Ritsike, Lajavangu, Kärgula, Linnamäe, Osula, Sõmerpalu jõgi. Eesti pikim jõgi, paikneb Kagu-Eestis Põlva ja Võru maakonnas ning omab arvukalt lisajõgesid. Algab Saverna külast 0,5 km edela pool ja suubub Lämmijärve. Pikkus 162 km, valgala 1420 ruutkilomeetrit. Suurem osa jõe ülemjooksust asub Otepää kõrgustiku idaosas, ülemjooksu alumine ja keskjooksu ülemine osa Võru orundis, keskjooksu alumine osa ja alamjooksu alumine osa Peipsi nõos. Lisajõgede (Rõuge, Iskna) kaudu hõlmab jõgikond ka osa Haanja kõrgustikust. Lähteos

Geograafia
thumbnail
6
doc

Hispaania kultuur, majandus ja eluolu

piisavalt, et põuase looduse janu kustutada. Kanaari saartel on kõige püsivama kliimaga paik kogu Hispaanias. Temperatuur püsib seal terve aasta vältel 20° C piires, ilmamuutused on väga väikesed nii päeval kui ööse, talvel ja suvel. Veestik Enamik jõgesid on veevaesed, vooluhulk kõigub tugevasti, suurvesi on talvel. Suuremad jõed on kärestikulised ning laevasõiduks sobimatud. Suurimad jõed on Tajo (1010km), Ebro (928km), Guadiana (820km) ja Guadalquivir (680km). Laevatatav on ainult Guadalquiviri alamjooks (Sevillani).Paljude jõgede vett kasutatakse niisutuseks. Taimestik 4 Aafrika lääneranniku vastas asuvad Kanaari saared, milledel on ainulaadne taimestik, mis oma harukordsete ja eriliste liikidega on saartel asuvates neljas looduspargi (Hispaanias on kokku 12 loodusparki) täielikult esindatud. Suuri

Geograafia
thumbnail
18
docx

Jägala ja Keila jõed ja joad.

TALLINNA ÜLIKOOL Jägala ja Keila jõed ja joad Referaat Veronika Humal ja Helle-Kai Saapar Matemaatika- ja Loodusteaduskond Õpperühm: LG-1 Juhendaja: Kaija Käärt Tallinn 2011 Sisukord Jägala jõgi........................................................................................................................................3 Üldandmed...................................................................................................................................3 Taimestik......................................................................................................................................3 Põhjaloomastik.............................................................................................................................4 Kalastik...................

Geograafia
thumbnail
12
doc

Kesk Eesti tasandik

SISUKORD Paiknemine Eestis. Kaart.........................................................................3 Geoloogiline ehitus..................................................................................4 Pinnamood...............................................................................................5 Kliimaolud...............................................................................................6 Veestik.....................................................................................................7 Muld ja taimkate......................................................................................8 Vaatamisväärsused...................................................................................9/10 Lisa..........................................................................................................11 Kasutatud allikad...................................................................

Geograafia
thumbnail
4
doc

Hispaania

Aafrika lääneranniku vastas asuvad Kanaari saared, milledel on ainulaadne vulkaaniline algupära. Lisaks leidub Kanaari saatrel nii randu kui ka mägesid, nii lopsakaid orge kui ka kõrbealasid. Madalikud hõlmavad 1/10 Hispaania pindalast. Veestik Enamik jõgesid on veevaesed, vooluhulk kõigub tugevasti, suurvesi on talvel. Suuremad jõed on kärestikulised ning laevasõiduks sobimatud. Suurimad jõed on Tajo (1010km), Ebro (928km), Guadiana (820km) ja Guadalquivir (680km). Laevatatav on ainult Guadalquiviri alamjooks (Sevillani).Paljude jõgede vett kasutatakse niisutuseks. Taimestik Aafrika lääneranniku vastas asuvad Kanaari saared, milledel on ainulaadne taimestik, mis oma harukordsete ja eriliste liikidega on saartel asuvates neljas looduspargi (Hispaanias on kokku 12 loodusparki) täielikult esindatud. Suuri metsasid leidub ainult Hispaania põhjaosas. Kunagi oli see maa jahimeeste roheline paradiis, kuid

Geograafia
thumbnail
16
doc

Hispaania referaat

Aafrika lääneranniku vastas asuvad Kanaari saared, milledel on ainulaadne vulkaaniline algupära. Lisaks leidub Kanaari saartel nii randu kui ka mägesid, nii lopsakaid orge kui ka kõrbealasid. Madalikud hõlmavad 1/10 Hispaania pindalast. [9] 5.1 Veestik Enamik jõgesid on veevaesed, vooluhulk kõigub tugevasti, suurvesi on talvel. Suuremad jõed on kärestikulised ning laevasõiduks sobimatud. Suurimad jõed on Tajo (1010km), Ebro (928km), Guadiana (820km) ja Guadalquivir (680km). Laevatatav on ainult Guadalquiviri alamjooks (Sevillani).Paljude jõgede vett kasutatakse niisutuseks, paise ja veehoidlaid on rajatud juba Rooma ajast. Vee energia varu on 16,5 mln kW. [4] 5.2 Taimestik 11 Aafrika lääneranniku vastas asuvad Kanaari saared, milledel on ainulaadne taimestik, mis oma harukordsete ja eriliste liikidega on saartel asuvates neljas looduspargi (Hispaanias on kokku 12 loodusparki) täielikult esindatud

Geograafia
thumbnail
3
odt

Pärnu jõgi

Pärnu jõgi Paiknemine Pärnu jõgi saab alguse Pandivere kõrgustikult Roosna-Alliku allikaist ning voolab edelasse. Jõe ülemjooks asub Kesk-Eesti tasandikul, keskjooks Kõrvemaa lõunaosas ja Pärnu madalikul ning alamjooks Pärnu madalikul.Jõgi suubub üle 2 km pikkuste muulide vahelt Pärnu lahte ning kuulub liivi lahe vesikonda. Suurus Pärnu Jõgi on Eesti üks suurimaid jõgesid. Jõe pikkuseks on 144 km, langus on 76,2 m, lang on 0,53 m/km ning valgala pindala on 6920 km². Selle jõgikond katab umbes kuuendiku Eesti pindlast. Aluspind Alamjooksul voolab jõgi Devoni liivakivi- ja Siluri paasaluspõhja piiri lähedal, enamasti moreeni-, savi- ja liivakuhjatistes. Jõeorg on seal üldiselt laiem ja sügavam ning kive ja kärestikke on jõesängis kohati Pärnu jõe ülemjooksul. Jõesäng on Järvamaal enamasti madal, kivine ja uuristunud aluspõhjaga. Elustik Pärnu jõgi on Eesti üks liigirikkama kalastikuga ja k

Geograafia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun