Algne inspiratsioon GPS-i loomiseks tuli siis, kui Nõukogude Liit saatis esimese inimese poolt valmistatud satelliidi, Sputniku, kosmosesse aastal 1957. USA teadlaste meeskond, kelle juhiks oli Dr Richard B. Kershner, juhtisid Sputnikut raadiosaatja abil. Nad avastasid, et Doppleri efekti tõttu oli Sputniku poolt saadetud signaal tihedam ja tugevam, kui ta oli lähemal, ja madalam ning nõrgem, kui ta liikus eemale. Teadlased said aru, et kuna nad teadsid Sputniku täpset asukohta maakeral, saavad nad märgistada satelliidi asukohta, mõõtes Doppleri efekti muutumist (sageduste muutumist). Kuskil 1960-ndate aastate algusest olid mitmed USA valituse organisatsioonid, seal hulgas kaitseministeerium (DOD), NASA ja transpordiamet (DOT) , huvitatud kolmetasandilise GPS võrgu rajamist, millele esitati kohe ka väga suured
Et saavutada täpseid nõudeid, kasutab GPS üldisi relatiivseid põhimõtteid, et parandada satelliitide aatomkella. Algne inspiratsioon GPS-i loomiseks tuli siis, kui Nõukogude Liit saatis esimese inimese poolt valmistatud satelliidi, Sputniku, kosmosesse aastal 1957. USA teadlaste meeskond, kelle juhiks oli Dr Richard B. Kershner, juhtisid Sputnikut raadiosaatja abil. Nad avastasid, et Doppleri efekti tõttu oli Sputniku poolt saadetud signaal tihedam ja tugevam, kui ta oli lähemal, ja madalam ning nõrgem, kui ta liikus eemale. Teadlased said aru, et kuna nad teadsid Sputniku täpset asukohta maakeral, saavad nad märgistada satelliidi asukohta, mõõtes Doppleri efekti muutumist (sageduste muutumist). Kuskil 1960-ndate aastate algusest olid mitmed USA valituse organisatsioonid, seal hulgas kaitseministeerium (DOD), NASA ja transpordiamet (DOT) ,
satelliitidel põhinev süsteem, mille kasutaja võib määrata oma asukoha ja liikumiskiiruse ning saada täpse aja. Süsteem koosneb kolmest osast satelliidid, seirejaamade võrk ja kasutajad. GPS satelliitide võrk koosneb 24 satelliidist, mis tiirlevad 6 orbiidil. Orbiitide kauguseks maast on 20 183 km. Satelliitide tiirlemisperioodiks on 11 h 58 min. Niisugune satelliitide paiknemine võimaldab üle maailma igal ajal vähemalt nelja satelliidi nähtavuse tõusunurgaga 15°. Iga satelliit lähetab signaale kandevsagedusel L1 (1575,42 MHz) lainepikkusel 19cmja L2 (1227,6 MHz) lainepikkusel 24cm. Kandevlainel on moduleeritud kaks pseudojuhuslikku signaali C/A (Coarse/Acquisition) ja P (Precise) kood ning satelliitide trajektoori andmed. Signaalide stabiilsus kindlustatakse tseesiumkellade abil. Satelliidi planeeritud "eluiga" on 7,5 aastat. Esimene satelliit saadeti orbiidile 1978. aastal. 1994. aastal saavutati 24 satelliidist koosnev satelliitide võrk
kaitseministeerium (DOD), NASA ja transpordiamet (DOT), huvitatud kolmetasandilise GPS võrgu rajamist, millele esitati kohe ka väga suured nõudmised. Süsteem sai valmis 1964. aastal, kuid esialgu jäi see vaid sõjaväe kasutusse. See 12 miljardit USA dollarit maksma läinud projekt oli mõeldud vastase rakettide stardiseadeldiste avastamiseks ja hävitamiseks. 80-ndatel anti GPS kasutamiseks ka tsiviilelanikele. Tsiviilelanikele oli GPS signaal saadaval, sisaldades meelega lisatud vigu. Seda seepärast, et vähendada teiste riikide tiibrakettide juhtimissüsteemide täpsust. Vaid USA sõjaliseks tarbeks mõeldud GPS-vastuvõtjad võimaldasid täpset infot. Tsiviilkasutajad pidid seetõttu leppima kuni sajameetrise veaga. 1. maist 2000 aastal lõpetati USA presidendi Bill Clintoni otsusega GPS-ile sihilikult ebatäpse info lisamine. Maa atmosfäärist tingituna on
TTÜ Kodune töö nr 3 GPS kasutuspraktikad ja saadud kasud transpordiettevõttes Aine: TMJ3710 Transpordiökonoomika. Õppejõud:Tarvo Niine Firmast: Eesti kapitalil põhinev transpordi- ja ekspedeerimisfirma, kes pakub oma teenuseid alates 1995 aastast. Firma on Eesti Tööstus ja Kaubanduskoja ja ELEA liige. Firma on viimased viis aastat kuulunud Eesti ekspedeerijate top 50 hulka. Firma töötajad omavad vastavat haridust ja kogemusi, et pakkuda kliendile logistilisi lahendusi ning kvaliteetset ja usaldusväärset transpordi- ja ekspedeerimisteenust. Ettevõtte palgal on 20 töötajat. Viis neist töötab kontoris ning 15 veavad vastavalt vahetustele ettevõtte 10 veoautoga kaupa. Põhilised sihtkohad on Euroopas, kuid aeg-ajalt vedavad ka Venemaale ja Ukrainasse. Ettevõtte teenustes on: · autotransport Skandinaaviast ja Euroopast Venemaale, Ukrainasse ja
kaldenurga all. · Praegu koosneb süsteem 24+X (24 põhi- ja X ((varieeruv arv) aktiivset, töötavat varusatelliiti) satelliidist. Praegu on konstellatsioonis 32 töötavat satelliiti, st, et 8 satelliiti on nn varusatelliidid. · igas maakera punktis nähtavate satelliitide arv 4-12. Mida enam aga läheneda poolustele, seda madalamal horisondil enamik satelliite paikneb. See võib viia aga täpsuse mõningale vähenemisele. · Iga satelliit edastab kahel sagedusel L1 (1575,42 MHz) ja L2 (1227,6 MHz) kodeeritud (C/A-kood ja P(Y)-kood) signaali, millede põhjal saab mõõta maapealse vastuvõtjaga kaugust satelliidini ja nn navigatsiooniteadet, mille abil saab arvutada satelliidi asukoha orbiidil (satelliidi koordinaadid). 3 kuju: almanahh, otseedastatud efemeriidid, täpsed efemeriidid (x,y,z). GPS süsteem on ülesehitatud 24 satelliidile, mis on üleehitatud 6 orbiidile.
Ülevaade A-GPS tehnoloogiast A-GPS (Assisteeritud GPS) on tehnoloogia, mis parandab GPS seadmete leitavust olukorras, kus GPS signaal on nõrk. Näiteks parandab see seadme leitavust majades ja kõrghoonete vahel. (http://www.inosat.ee/et/positsioneerimisseadmed/child-locator/seadme-toopohimotted) A-GPSi (Assisted GPS ehk "abistatav GPS") kasutamine Meie esivanemad pidid kasutama üsna ekstreemseid võtteid, et vältida äraeksimist. Püstitati hiiglaslike märke ja õpiti orienteeruma tähtede järgi. Tänapäeval on asi kõvasti lihtsam. Vaja on vaid ühte pisikest vidinat, mis võib väga kiirelt tuvastada mistahes
jms asukohta. GPS-süsteem koosneb 31 satelliidist. Need tiirlevad orbiitidel 20 000 km kõrgusel. Nurk nende satelliitide vahel on 30, 105, 120 ja 105 kraadi, mis kokku teevad 360 kraadi, ehk ringi ümber Maa. Süsteemi töö põhineb elektromagnetlainete sirgjoonelisel levimisel navigatsioonisatelliitidelt GPS-vastuvõtjani. Elektromagnetlained võnguvad sagedusel 1,2 ja 1,5 GHz. Satelliitide tööd jälgivad maa peal asuvad tugijaamad. Iga satelliit saadab navigatsioonisõnumeid 50 bitti sekundis. Iga sõnum koosneb 30-sekundilisest kaadrist. Iga kaader jagatakse omakorda alakaadriteks. GPS-vastuvõtja registreerib mitmelt erinevalt satelliidilt üheaegselt signaale. Kõik satelliidid saadavad informatsiooni edasi samal sagedusel. Vastuvõtjad võib jagada kaheks: ühe- ja kahesageduslikud vastuvõtjad. Vastuvõtjaid on suuremaid ja väiksemaid. Lennukites ja laevades paiknevad vastuvõtjad on suuremad
kasutada. Rakendakse peamiselt lennundus ja merendus, kus elu võib olla ohus või asukoha signaalid võivad on valed. EGNOSe ohutus teenus anti tsiviillennundusele 2011 aastal (European GSA, 2017). Kommertsteenus nimega Data Access Service (EDAS) pakub juurdepääsu maapealsete andmetele. Sel tingimusel, kui kasutakse raadiosidet või internetiühendust. Tingimustes, kus otsenähtavus satelliitidega puudub või signaal on tugevasti häiritud. EDAS levitab EGNOSi andmeid reaalajas (European GSA, 2017) EGNOSi töötati välja Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA), Euroopa Komisjoni (EÜ) ja Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsiooni (Eurocontrol) kolmepoolsel kokkuleppel. See on Galileo, globaalse navigatsioonisatelliitide süsteemi (GNSS) eelkäija, mida Euroopa Liit arendab (European GSA, 2017). 6 3. RAKENDUSED EGNOS
Sellisel skaneeritud punktipilved tuleb ühendada samasse koordinaadistikku. Valmis mudel või punktipilv edastatakse projekteerijale failina. Vastavate programmidega on võimalik objekti mõõta, määrata objekti pindalasid ja mahtusid. Maastiku skaneerimisel on võimalik saada horisontaalid. [8, lk 71] Laserskanneri tähtsaimad eelised on järgmised: suur mõõdistuskiirus ei nõua otsest juurdepääsu mõõdistatavale objektile ja seetõttu ohutu tehnoloogia midagi ei jää mõõtmata mõõdistustulemused saab kolmemõõtmelisena Laserskanneri puudused: Andmete töötlus sisaldab väga palju manuaalset tööd Skannerite hind on üsna kõrge Spetsiifiline tarkvara ja suured andmete mahud [9,lk 246] 4.1 Leica C10 laserskanner Leica C10 näol on tegemist kaasaegseima seadmega maapealse skaneerimise valdkonnas. Leica
astronoom.pikkus λ aga kahetahuline nurk 38. Kui vastuvõtja on satelliidi algmeridiaanitasandi ja astronoom.meridiaani tasandi navigatsioonisõnumi identifitseerinud, siis vahel.Astronoom.asimuudiks nim.nurka alfa antud loetatakse satelliit lukustatuks kuni punkti astronoom.meridiaani tasandi ja suurringjoont ühenduse katkemiseni. labiva vertikaaltasandi vahel. Satelliitide efemeriide saab internetist ja 11. Kirjelda luhidalt projektsioone TK-64 ja GK- veel raadioringhäälingu kaudu. Est-94
Et saavutada täpseid nõudeid, kasutab GPS üldisi relatiivseid põhimõtteid, et parandada satelliitide aatomkella. Algne inspiratsioon GPS-i loomiseks tuli siis, kui Nõukogude Liit saatis esimese inimese poolt valmistatud satelliidi, Sputniku, kosmosesse aastal 1957. USA teadlaste meeskond, kelle juhiks oli Dr Richard B. Kershner, juhtisid Sputnikut raadiosaatja abil. Nad avastasid, et Doppleri efekti tõttu oli Sputniku poolt saadetud signaal tihedam ja tugevam, kui ta oli lähemal, ja madalam ning nõrgem, kui ta liikus eemale. Teadlased said aru, et kuna nad teadsid Sputniku täpset asukohta maakeral, saavad nad märgistada satelliidi asukohta, mõõtes Doppleri efekti muutumist (sageduste muutumist). Esimene satelliit-navigatsioonisüsteem, Transitiivsus, mida kasutasid USA mereväelased, tegi esimese õnnestunud testi aastal 1960. See süsteem kasutas viit satelliiti ja võrdles nende asukohtade kokkusattumist ning suutis
GPS ja GIS. GPS: GPS (pikemalt NAVSTAR GPS on akronüüm sõnadest NAVigation System with Time And Ranging Global Positioning System) on ülemaailmne asukohamääramise süsteem, mis loodi Ameerika Ühendriikide Kaitseministeeriumi poolt. GPS seadmed kasutavad asukoha määramiseks vähemalt 24 satelliiti, mis tiirlevad ümber Maa 20 200 km kõrgusel. Satelliitide omavaheline asend on arvestatud nii, et igal ajahetkel peaaegu igas maakera punktis oleks rohkem kui 15° kõrgusel horisondist nähtaval vähemalt 4 satelliiti, mis on piisav täpseks mõõtmiseks. Asukoha määramise täpsus on mõni meeter. Tööpõhimõte: GPS vastuvõtja arvutab asukoha kasutades enda ja kolme või rohkema satelliidi vahelist kaugust. Teades signaali levimise kiirust ja mõõtes aega, mis kulub signaalil satelliidilt vastuvõtjani jõudmiseks, arvutatakse signaali teekonna pikkus (signaalis sisaldub mitmesugune informatsioon sealhulgas: satelliidi asukoht, signaali sa
koostamine; andmete digitaliseerimine; kaardil navigeerimine ja mõõtmine; päringute koostamine kaardikihtidest objektide kiiremaks leidmiseks ja tuvastamiseks; töötamine geoandmebaasi objektiklassidega (AlphaGIS 2011b). Kokkuvõte GPS asukohamääramine on minu meelest huvitav, kuid keeruline süsteem. See saab järjest populaarsemaks ja tavakodanikele kättesaadavamaks. Paigaldatakse uusi tugijamu ja luuakse uusi programme. Tehnoloogia areneb väga kiirelt ning se muudab meie elu lihtsamaks nii navigeerimisel, andmete töötlemisel kui ka pärgingute koostamisel. Kasutatud kirjandus Eesti Geoinformaatika Selts. 2011. Mis on GIS? Kättesaadav: http://www.gispaev.ee/avaleht/mis-on-gis/ Tamme, L., 2004. Eesti geodeetiline süsteem ja taspinnalised ristkoordinaadid L- EST 92 ja L-EST 97. Kättesaadav: http://egu.ee.mic2.mikare.ee/uploads/userfiles/file/geodeet/geo29_tamme.pdf (viimati
Täpsete nõuete saavutamiseks kasutab GPS üldisi relatiivseid põhimõtteid, mis aitab parandada satelliitide aatomkella. Algne inspiratsioon GPS- i loomiseks tuli siis, kui Nõukogude Liit saatis esimese inimese poolt valmistatud satelliidi, Sputniku, kosmosesse aastal 1957, mida juhiti raadiosaatja abil. Meeskond avastas, et Doppleri efekt (mis, seisneb selles, et lainepikkuse muutus on võrdeline laineallika kiirusega vaatleja suhtes.) tõttu oli Sputniku poolt saadetud signaal tihedam ja tugevam, kui ta oli lähemal, ja madalam ning nõrgem, kui ta liikus eemale. Teadlased said aru, et kuna nad teadsid Sputniku täpset asukohta maakeral, saavad nad märgistada satelliidi asukohta, mõõtes Doppleri efekti muutumist see tähendab sageduste muutumist. Esimest satelliit-navigatsiooni süsteemi kasutasid USA mereväelased, kes tegid esimese õnnestunud testi aastal 1960. See
· Kontrollsegment koosneb püsikontrolljaamast, alternatiivsest püsikontrolljaamast ja erinevatesse kohtadesse paigaldatud antennidest ning ekraanijaamadest. Erinevatesse maailma otstesse paigaldatud antennid sünkroniseerivad üksteise aatomkellasid nanosekundi täpsuseni. Selleks kasutatakse maapealseid keskusi, kosmosest tulevat ilma infot ja paljusid teisi lähteandmeid. Satelliidi manöövrid ei ole täpsed GPSi standartitega. Et muuta satelliidi orbiiti, tuleb satelliit märkida mitteterveks, et vastuvõtjad ei kasutaks seda arvutamistel. Siis saab parandused läbi viia ning kui kõik vastavad seadistused on tehtud, saab satelliidi jälle terveks märkida ja tagasi orbiidile saata. · Kasutaja segment koosneb sadadest tuhandetest USA ja ühinenud militaarkasutajatest ning kümnetest miljonitest tavakasutajatest (reklaamindus, teaduslik töö). Vastuvõtjad koosnevad antennidest, õigetel sagedustel olevatest satelliitidest, vastuvõtja-
digitaliseerimine; kaardil navigeerimine ja mõõtmine; päringute koostamine kaardikihtidest objektide kiiremaks leidmiseks ja tuvastamiseks; töötamine geoandmebaasi objektiklassidega (AlphaGIS 2011b). 7 Kokkuvõte GPS asukohamääramine on minu meelest huvitav, kuid keeruline süsteem. See saab järjest populaarsemaks ja tavakodanikele kättesaadavamaks. Paigaldatakse uusi tugijaamu ja luuakse uusi programme. Tehnoloogia areneb väga kiirelt ning see muudab meie elu lihtsamaks nii navigeerimisel, andmete töötlemisel kui ka pärgingute koostamisel. Töö oli vajalik selle tõttu ,et vajaminev materjal sai lühidalt kokkuvõetud ja vastavaid programme kirjeldatud. 8 Kasutatud kirjandus Eesti Geoinformaatika Selts. 2011. Mis on GIS? Kättesaadav: http://www.gispaev.ee/avaleht/mis-on-gis/ Tamme, L., 2004
RAKVERE AMETIKOOL Autotehniku eriala REFERAAT Mugavus- ja ohutuselektroonika süsteemid Rakvere 2010 GPS (pikemalt NAVSTAR GPS on akronüüm sõnadest NAVigation System with Time And Ranging Global Positioning System) on ülemaailmne asukohamääramise süsteem, mis loodi Ameerika Ühendriikide Kaitseministeeriumi poolt. GPS seadmed kasutavad asukoha määramiseks vähemalt 24 satelliiti, mis tiirlevad ümber Maa 20 200 km kõrgusel. Satelliitide omavaheline asend on arvestatud nii, et igal ajahetkel peaaegu igas maakera punktis oleks rohkem kui 15° kõrgusel horisondist nähtaval vähemalt 4 satelliiti, mis on piisav täpseks mõõtmiseks. Asukoha määramise täpsus on mõni meeter. Lihtsustatud tööpõhimõte GPS vastuvõtja arvutab asukoha kasutades enda ja kolme või rohkema satelliidi vahelist kaugust. Teades signaali levimise kiirust ja mõõtes aega, mis kulub signaalil satelliidilt vastuvõtjani jõudmiseks, arvutatak
sealhulgas just ilmainfo saamist. Töö käigus kasutan kirjandusteost ja mitmeid internetiallikaid. Satelliidid mängivad meie igapäevaelus tähtsat rolli. Kasutame neid pidevalt iseenesele teadmata. Homne ilmateade, uudised maailmas toimuvast, kaugekõned ning internetiühendused saavad teoks tänu satelliitidele. 3 1. Üldinfo Satelliit on objekt, mis tiirleb ümber mõne teise objekti. Kuu on näiteks Maa looduslik satelliit. Tegelikult peetakse satelliitidest rääkides tavaliselt silmas inimese valmistatud aparaate, mis saadetakse kosmosesse Maa ümber tiirlema. Satelliite lahutavad meist sajad kilomeetrid pimedust ja tühjust. Satelliidid võtavad iga sekund vastu ning saadavad tagasi Maale tuhandeid raadiosignaale. Rahvusvaheline äri-ja tööstusmaailm vahetab satelliitide abil igas sekundis miljardeid uudiseid.
kolmemõõtmelist asukohta ja aega. GPS tulevik GPS on lisandumas praktiliselt igale seadmele, igal uuel telefonil on ta sees, samuti käekellades ja isegi jalanõudes, et jälgida nende kandja asukohta. Pole kahtlustki, et GPS seadmed on tungimas meie igapäeva ellu. GPS tehnoloogiad on pidevas arengus ja ka pidevalt lisandub uusi GPS seadmete tootjaid. GPS tulevik on väga helge, kindlasti paljudel ettevõtjatel ja tehnoloogia valdkonnas tegelevatel inimestel näpud sügelevad uute tulemas olevate tehnoloogiate ees. Kokkuvõte Tõesti ,tänapäeval on toimumas tohutu tehnoloogia areng ja pidevalt võtavad mõned uuemad ja aina täiuslikumad tehnoloogiad eelmised vanad üle. Mõnel tehnoloogial, mis on eksisteerinud ise juba kaua aega nagu USB või HDMI on säilitanud oma edu juba väga kaua aega ning nende asemele ei ole tulnud eriti paremaid
, 2010). GIS on paljudele inimestele juba igapäevane töövahend ning välitöödel saadud info on kiirelt võimalik siduda GIS andmebaasidega. Just selline kiire ning tõhus meetod annab parema ülevaate meie ümber toimuvast ning kogu info on ajakohane. GIS kasutamine metsanduses ning muude loodus- ja maavarade haldamisel tagab meie järeltulevatele põlvedele parema keskkonna. 1.GIS kasutamine metsanduses 3 GISi tehnoloogia on avasüli vastu võetud nii avalikuse poolt kui ka erametsa firmade poolt. GISiga saab metsa kaardikihte uuendada ja tänu sellele on kättesaadav metsaomanikele rohkem infot kui varasemalt. Keskmine andmebaaside vanus on vähenenud 20 aastast kuni mõne nädalani. GIS kasutamine metsakaartide loomisel ja uuendamisel on sarnane automatiseeritud kaardistamisega, kuid GISi võimalus analüüsida seab selle kartograafiast eraldi seisvaks osaks (Kane, 1997).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
