Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

GOTTFRIED WILHELM LEIBNIZ (3)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

  • Miks peab inimese kehas elanud hing edaspidi ka inimese keha valima?
Vasakule Paremale
GOTTFRIED WILHELM LEIBNIZ #1 GOTTFRIED WILHELM LEIBNIZ #2 GOTTFRIED WILHELM LEIBNIZ #3 GOTTFRIED WILHELM LEIBNIZ #4 GOTTFRIED WILHELM LEIBNIZ #5 GOTTFRIED WILHELM LEIBNIZ #6 GOTTFRIED WILHELM LEIBNIZ #7 GOTTFRIED WILHELM LEIBNIZ #8 GOTTFRIED WILHELM LEIBNIZ #9 GOTTFRIED WILHELM LEIBNIZ #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-10-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 60 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Raily S. Õppematerjali autor
Leibnizi eluloost, tema filosoofiast ja tema tsitaate ning omaarvamust nende kohta.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
docx

Gottfried Wilhelm Leibniz

Gottfried Wilhelm Leibniz sündis 21. juunil (1. jullil) 1946. aastal. Gottfried oli viieteistkümneaastane, kui ta pärast mõneaastast aktiivseteneseharimist astus 1667. aastal Leipzigi ülikooli õigusteaduskonda. Ülikooli lõpetas ta 1666. aastal ja õppis veel ühe semestri Jenas matemtilise tunnetusmeetodi kuulsa entusiasti E. Weigeli juures. Juba samal aastal tõestas ta aga hiilgavalt oma õigust doktorikraadile Altdorfis. Leibniz on filosoof XVII sajandist, mis on maailmale andnud suuri mehaanika- ja

Filosoofia
thumbnail
9
docx

Gottfried Wilhelm Leibniz

SISUKORD SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi eesmärk on tutvustada lähemalt ühte 18.sajandi suurimat Saksa filosoofi ja matemaatikut Gottfried Wilhelm Leibnitzit (1646-1716). Ta oli Isaac Newtoni kaasaegne, kuid temast sõltumatult, mõtles välja diferentsiaal- ja integraalarvutuse. Samuti oli osaline energia jäävuse seaduse formuleerimisel. Leibnitz tegi palju teisigi olulisi teaduslikke ja matemaatilisi kaastöid. Leibnitzi võib nimetada matemaatilise loogika rajajaks. 1671-1674 konstrueeris nelja põhitehet sooritava arvuti. Kuigi Leibnitzi doktriin oli heterodoksne, uskus

Filosoofia
thumbnail
3
doc

Valgustusfilosoof Gottfried Wilhelm Leibniz

Jakob Westholmi Gümnaasium Valgustusfilosoof Gottfried W. Leibniz Ajaloo essee Tallinn 2010 Uue ideoloogia,valgustusfilosoofia, tekkele olid aluseks rahulolematus feodaalkorraga, kodanluse kui uue ühiskonnaklassi esiletõus, hariduse levik ja teaduse areng. Ideoloogia sai nime saksa filosoofilt Immanuel Kant`ilt, kes 1784. a. kasutas selle tähistusena sõna valgustus. Selle sõna all mõeldi aktiivset püüdu leida tõde, harida rahvast ja jagada inimestele teadmisi. Valgustajad olid

Ajalugu
thumbnail
7
doc

Gottfried Wilhelm Leibniz

VANALINNA HARIDUSKOLLEEGIUM Erle Maido X kl. G. W. LEIBNIZ Referaat Tallinn 2011 Sisukord Gottfried Wilhelm Leibniz ..................................................................................................... 2 Leibnizi elulugu ...................................................................................................................... 4 2 Gottfried Wilhelm Leibniz

Filosoofia
thumbnail
12
odt

KEHA JA VAIMU PROBLEEM

Hinnake iga teooriat endale vastuvõetavuse järgi kümnepallisüsteemis. Keha ja vaimu dualistlikud teooriad Nimetus, lühiiseloomutus Kes pooldas seda teooriat? Dualistlik interaktsionism Rene Descartes (keha ja vaim mõjutavad teineteist vastastikku) Okasionalism Nicolas Malebranche (kehaliste ja mentaalsete protsesside vahel ei ole mingeid põhjuslikke seoseid) Ettemääratud harmoonia Gottfried Wilhelm Leibniz teooria (keha ja vaim ei mõjuta teineteist) Epifenomenalism Thomas Henry Huxley (kehalised protsessid mõjutavad mentaalseid) Keha ja vaimu monistlikud 1 teooriad Nimetus, lühiiseloomutus Kes pooldas seda teooriat? Materialism J. J. C. Smart Biheiviorism John Watson Identsusteooria (teaduslik Herbert Feigl, David Armstrong, J. J. C. Smart materialism) Idealism (immaterialism) George Berkeley

Filosoofia põhiprobleemid
thumbnail
4
doc

René Descartes, Benedictus de Spinoza, Gottfried Wilhelm von Leibniz, John Locke , George Berkeley, David Hume elu ja filosoofia kokkuvõte

inimest nägemast end terviku osana. Mõistuse ülim voorus on teadmine tervikust.Kuni inimene on tunnete võimuses, ei suuda tabada oma tõelist olemust, et ta on üks osa suurest tervikustHuvid ­ eetika, epistemol., metaf. Mõjud ­ Ibn Sina, Cusanus, Hobbes, Descartes. Mõjut ­ Kant, Hegel ,,Meil on olemuslik moraalne kohustus suurend. Enda arusaamist ja teadmisi kõigest, millest me suudame.",,Vabadus on tunnetatud paratamatus Gottfried Wilhelm von Leibniz Spinoza ja Locke'i kaasaegne, töötas filosoofilises õhkkonnas, mille oli loonud Desc. Polnud elukutseline filosoof.8. valdas ladina keelt ning luges kreeka ja rooma filosoofide teoseid.15. alustas Leipzigi ülikoolis filosoofia- juuraõpinguid.20. kaitses õigusteaduste doktori kraadi.29. arendas välja diferentsiaal- ja integraalarvutuse (enne Newtonit).30. tõlkis ladina keelde Platoni Phaidoni ja Theaitetose.Oli tujukas ja mõistuslik inimene

Filosoofia
thumbnail
10
doc

Valgustusajastu

loodusteadlane. Ta sündis õigusteaduse doktori pojana ning sai kodus mitmekülgse hariduse. Aastatel 1765­1768 õppis Leipzigi ülikoolis ja 1770­1771 Strasbourgi ülikoolis õigusteadust. Pärast õpingute lõpetamist hakkas tööle Frankfurdis advokaadina. Õppides Strasbourgis, tutvus ta Johann Gottfried Herderiga, liitus tormi ja tungi nimelise liikumisega ja sai peagi selle juhiks. Aastal 1806 abiellus Christiane Vulpiusega, kellega ta elas koos juba aastast 1788 ning kellega tal oli poeg. Kooselust sündis veel neli last, kes ei jäänud aga elama. Christiane suri 1816. aastal, poeg 1830. aastal. Draama"Faust" tegeles ta ligi 60 aastat. Esimene osa sai valmis 1806, kuid

Ajalugu
thumbnail
11
doc

Tunnetusteooria eksam

keel, mille abil saaks lahendada kõiki inimestevahelisi väitlusi. Luua reeglid, mis teeksid võimalikuks lahkarvamuste lahendamise lihtsate arvutuste abil- ,,Otsustuste kalkulatsioon'' See ideaalne keel oleks üldine, ühtne, selge mõtlemise keel. Vaba loomuliku keele ebamäärasusest ja mitmetähenduslikkusest. Leibnizi metafüüsika Leibniz on filosoofia ajaloo üks kuulsamaid süsteemi ehitajaid. Leibnizi arengule on avaldanud suurt mõju Descartes. Leibniz püüdis Descarte ja Spinoza vaadete metafüüsilist piiratust ületada dünaamilise maailmapildiga, mis põhineb kujutlusel ,,monaadidest" Monaaditeooria on üks kuulsamaid terviksüsteeme filosoofias, tegelikkuse üldliigendus, selle idee on esitatud artiklis ,,Monadoloogia". See on näide kuivõrd absurdne ja häbematult irdunud argielu tõsiasjadest on äärmuseni viidud filosoofiline spekulatsioon. ,,Monaad"- vähim vaimne alge, millest koosneb maailm. Nad on ,,metafüüsilised

Psühholoogia




Meedia

Kommentaarid (3)

M6nksu profiilipilt
Margen Jürgens: efwewfwefewffwefe fefewfef
14:46 03-03-2011
D0ris profiilipilt
D0ris: väga hea
15:06 18-11-2012
lovettee profiilipilt
lovettee: oli abi
20:45 04-04-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun