kõigis rakkudes püsima stabiilselt vähemalt mitme põlvkonna vältel. Kui seda ei juhtu, siis tegemist ei ole GMO-ga. (Keskkonnaministeerium, 2004.) Tuleb rõhutada ka seda, et GMO-sid luuakse geenitehnoloogia abil. Geenitehnoloogia on tänapäevane uus tehnoloogiavaldkond, mille eesmärk on geneetilise info kasutamine rakenduslikel eesmärkidel, kuid siiski ei ole ta eilse päeva saavutus. Aastal 1971, Kalifornias oli loodud esimene GM bakter ning aastal 1983, Belgias ja Missouris esimesed GM taimed. Teistest liikidest pärit geene võib viia organismi ka ristamise, rakkude fuseerimise (liitmise) või viiruste abil, kuid vastavalt seadusandlusele need organismid ei ole GMO-d. (Keskkonnaministeerium, 2004.) Geneetilise muundamise abil on võimalik siirdada organismi väga kaugete liikide geene või tehisgeene. (Eestimaa Looduse Fond, 2006). GMO genoomid erinevad oma tavaeellastest vähe. Igas rakutuumas
(Herbitsiid on taimi hävitav või kahjustav keemiline ühend.) Esimene USA Toidu- ja Ravimiameti poolt 1994 turule lubatud GM-toiduvili oli kauase säilivusega tomat. See talus hästi transportimist ja oli suht kõrge kuivainesisaldusega. Ning peamine viljad valmisid täisküpsuseni taimedel ega kippunud mädanema. Kuid vajasid valmimiseks eritöötlust etüleeniga. Kallim ning maitse ei olnud kõige meeldivam. Muundatud taimede levik algas 1996 USAs. 1996-97 tulid turule GM raps, sojauba, sigur, mais, mitmed geneetiliselt muundatud lillesordid. 1996 esimeste GM maisi ja soja seemnepartiide turustamine. GM-taimede levik 4 peamist GM-põllukultuuri on soja, mais, puuvill ja raps. 1996-ga võrreldes on GM-taimede külvipind kasvanud 1,7 miljonilt ha-lt 90 miljoni ha-ni. Sellest üle poole USAs (soja, mais, puuvill, raps, papaia). Laiemast kasvatatakse GM-taimi ka Argentiinas (soja, mais, puuvill), Kanadas
põua- või niiskustundlikumaiks). Mõlema eeltoodud meetodi puhul tuleb pärast uue kompleksi rakku viimist sellest üksikust rakust kasvatada terve uus taim, sest ainult sellisel juhul saame tõelise GMO. Seda tehakse koekultuuri meetodil. Kasutamine ja levik Muundkultuuride loomisel on esirinnas olnud USA, see väga kallis protsess on jõukohane vaid suurtele agrotööstuskorporatsioonidele. Esimene GM bakter loodi Kalifornias 1971. aastal. Esimesed GM taimed tehti Missouris ja Belgias 1983. aastal. Turule jõudsid esimesena GM vaktsiinid (1992-1994), neile järgnes kauase säilivusega tomat 1993. Seejärel tulid aja möödudes turule ka mitmed soja-, maisi- puuvilla- ja rapsisordid. Müügiks kasvatati GM-kultuure esmakordselt USAs 1995.a. Praegu on levinumateks muundkultuurideks soja, mais, puuvill ja raps. Kasutusse on tulnud peamiselt nende kultuuride umbrohutõrjet taluvad glüfosaatidele (nt
rapsiõli geneetiliselt muundatud rapsist ning kas see võiks minu tervisele kahjulikult mõjuda. Geneetiliselt muundatud organismidega (GMO) seotud arutelude arv on viimastel aastatel jõudsasti kasvanud. Geneetiliselt muundatud organismide (GMO) loomise idee väljatöötamisega hakati tegelema juba 1950.aastatel ning esimene geneetiliselt muundatud taim loodi 1983.aastal ning selleks oli transgeenne tubakas. Nüüdseks on GMO-dega seonduv tehnoloogia arenenud mitmeid aastaid ning paralleelselt GMO-de kasvu levikuga on kasvanud ka GMO-dega seonduvad probleemid. Mitmed teadlased väidavad, et GM põllukultuurid on nii inimese tervisele, tekitades vähkkasvajaid, kui ka looduskeskkonnale kahjulik, kahjustades bioloogilist mitmekesisust. Käesolevas referaadis käsitlen GM põllukultuuride, eriti GM rapsi mõju looduskeskkonnale ja inimese tervisele ning võimalikke kooseksisteerimise variante mitte-GM rapsiga. 1
toiduainete põhjalikuks hindamiseks nii inimese tervise kui ka keskkonna seisukohast on loodud spetsiaalsed süsteemid. (GMO) GMO ,,alguspunktiks" võib pidada 1944. aastat, kui Oswald Avery, Colin MacLeod ja Maclyn McCarthy tõestasid desoksüribonukleiinhappe (DNA) osa päriliku informatsiooni kandjana. 1953. aastal avastasid James Watson ja Francis Crick DNA molekulaarstruktuuri ning geneetilise informatsiooni kopeerimise ja edastamise põhimõtte. (Homutov 2011) Esimene GM bakter loodi Kalifornias 1971. aastal, esimesed GM taimed loodi aga Belgias ja Missouris 1983. aastal. 1980. aastal leidsid OECD liikmesmaad, et biotehnoloogia ja geneetiline muundamine pakuvad uuenenud võimalusi inimkonna majandusele. Esimene aruanne selle kasust tuli 1982. aastal. Tehnoloogia arenedes tuli muidugi kehtestada ohutusreziim. (Homutov 2011) 1993. aastal tuli turule esimene massitarbimisele suunatud muundkultuur: Flavr Savr tomat, mis ei läinud enam kergesti mädanema
kasutusele lubatud. Euroopa Liidus kasvatatakse või kasutatakse tööstuslikult paarikümmend nimetust GMOsid. Esimestena tulid turule GM vaktsiinid (1992-1994), neile järgnes herbitsiidikindel tubakas aastal 1994 ning 1996-1997 aastal riburada mitmed rapsiliinid, soja-, siguri-, maisliinid ja mitmed geneetiliselt muundatud lillesordid. Ka mujal maailmas (peamiselt USAs, Kanadas, Jaapanis, Austraalias jm) on kasutusel veel mõned muud GMOd, näiteks puuvill, melon, papaia, kartul, suhkrupeet jm. Kasutusse on tulnud peamiselt nende kultuuride umbrohutõrjet taluvad glüfosaatidele (nt Roundup)või glüfosinaatidele (nt Basta) resistentsed sordid (72% GM-kultuuridest). Neisse viidud geen muudab nad tundetuks neil ühendeil põhinevatele umbrohutõrjevahenditele, mistõttu saab umbrohumürgiga töödelda ükskõik millises kasvufaasis kartmata kultuure kahjustada.
valitsevale näljahädale. Sellise avaldusega on esinenud paljud poliitikud, teadlased ning eelkõige ärimehed. Selliste kultuuride kasvatamine on aa juba esimese kümmekonna aasta jooksul kaasa toonud hulganisti keskkonna-, tervise- ja sotsiaalmajanduslikke riske. [2] Nende kultuuride viljelemine on olnud surve all ühiskonna poolt alates käesolevate taimede jõudmisest põllule ja sealt toidulettidele. USA- s on mais ja raps segunenud nende looduslike vormidega ning seetõttu ka poodides müüakse neid tooteid ilma vastavate tunnusmärkideta erinevalt Euroopa riikidest. GM taimede mõjus tervisele pikemas perspektiivis ei olda veel täielikult selgusele jõutud ning seetõttu on see valdkond nii aktuaalne. Katsed on näidanud, et näiteks loomad väldivad geneetiliselt muundatud toidu söömist. Võimalusel hoiavad nad selleset eemale,
Valgusmikroskoobid on odavad. Puudused: eeldab väga hea mikroskoopia kogemust; pole väga tundlik meetod; sõltub transpordist; 2. isoleerimine/kultuurimeetod plussiks on spetsiifilisus. Miinused: mikroob ei tohi transpordi käigus enne kultuuri panemist ära surra; võib siiski osutuda mittespetsiifiliseks (söötmetest sõltuv); aeganõudev (tuberkuloosibakter kasvab 1,5 2 kuud); nõuab samastamist (kasvatame üles, peame veel kinnitama, et on see bakter DNA hübridisatsiooniga); inimest on juba ravima hakatud ja alles siis võetakse proov kasv on pärsitud juba; saastamine transpordil. 3. Biotestid 1. rakukultuur kliiniline proov, millega neid rakke nakatame. Kõige tuntum on klamüüdia diagnostika. Rakukultuuris kasvatatud organism ei tohi olla transpordil või ravi tõttu surnud. 2. Loomkatsed katkupisiku diagnostika. Eetikaküsimus. Loomad on väga kallid.
taimekaitsevahendeid). Hispaanias on Bt mais võimaldanud vähendada taimekaitsevahendite kasutamist üle poole võrra võrreldes tavamaisi kasvatajatega, mis on tõstnud põllumehe sissetulekut kuni 120 hektari kohta (arvestades saagikust ja taimekaitsevahendite kasutamist). · Ohud: allergia, toksilisus ja antibiootikumiresistentsuse teke. · Tänaseks ei ole tõendeid, et GM taimed tekitaks rohkem allergiaid või oleks mürgisemad. geenisiire sugulasliikidele ( näit. Raps : Soov kasvatada rapsi biokütuseks (Brassica napus) Willamette orus, kus on traditsiooniline Brassica juurviljade seemne tootmise piirkond Brassica seemnetootjad mures, et biokütuse rapsi kasvatamine rikub nende puhta seemne. Uurimisprojekt, et testida geenisiiret rapsi ja Brassica juurviljade vahel. Hetkel vähe teada rapsi ja Brassica juurviljade hübridiseerimise kohta) kasulike putukate hävimisoht, biodiversiteedi vähenemine. Geenisiire on probleemiks kõigi
Maismaa põhibioome 5, veebioome 2. Biotsönoos (kooslus): Mingit elu- või kasvupaika asustavate populatsioonide kogum. Floora (taimestik): mingil alal kasvavate taimede kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Fauna (loomastik): mingil alal kasvavate loomade kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Biodiversiteet (elurikkus): mingi ökosüsteemi taksonoomiliste üksuste mitmekesisus (geneetiline, liigiline ja ökosüsteemide mitmekesisus), mis on Maal ebaühtlaselt jaotunud ning koguneb „tulipunktideks“ (biodiversity hot-spot). Ökoloogiline nišš: piirkond, kus organism saab edukalt paljuneda n-mõõtmelises hüperruumis, mille dimensioonideks on olulised ökoloogilised faktorid (G.E. Hutchinson). Populatsioon: sama liigi isendite kogum, kes elavad ja interakteeruvad samas elupaigas ja nišis.
paaritult (igast paarist üks geen). Geenid pärandatakse vanemate genotüüpidest järglaste genotüüpidesse meiootilise lahknemise ja viljastusliku taasühinemise protsessides tõenäosusreeglite alusel, mis tingib seaduspärase kombinatiivse muutlikkuse hübriidide järglaskonnas. Neid seaduspärasusi kirjeldavad Mendeli seadused. Tunnuste kujundamine sõltub alleelide vahelise, aga ka eri geenide vahelise interaktsiooni tüüpidest -- nende mitmekesisus tingib einevaid fenotüübilisi lahknemisi sama genotüübilise lahknemise baasil. Geeni mõiste oli formaalne: ei tuntud tema ainelist olemust, struktuuri ega avaldumismehhanismi. Geeni käsitleti kui mingit sisemise struktuurita punktfaktorit -- funktsiooni, rekombinatsiooni ja mutatsiooni ühikut. Kromosoomiteooria (T. H. Morgan, A. H. Sturtevant, C. B. Bridges jt), alates 1910. a. Mutatsiooniteooria (H. de Vries, 1901; T. Morgan, 1911; H. Muller, 1927)
Terve ja sobiva istutusmaterjali valik Optimaalsete kasvutingimuste loomine Taimekasvatuslikud võtted Kahjustajate seire · Otsenetõrje Füüsikalis-mehhaanilised Agrotehnilised Bioloogilised Keemilised Ennetav tõrje · Elu mitmekesisuse säilitamine ja soodustamine · Kahjustajate arvukuse piiramine taimekasvatuslike võtetega · Taimekahjustajate seire Elu mitmekesisuse säilitamine ja soodustamine Põllumajanduskoosluste bioloogiline mitmekesisus sõltub majandamisviisist ning maastiku struktuurist Looduslikud kooslused on bioloogiliselt mitmekesisemad kui põllumajanduskooslused Põldude suuruse piiramine. Hekkide, metsatukkade, tiikide säilitamine ja rajamine - luuakse elu ja pesitsuspaiku lindudele, siilidele, karihiirtele, ämblikele jt putukatest toitujateleViik Luuakse ja hoitakse alles elupaigad taimekahjustajate
loodusobjektide säilimise. 3. looduskaitseväärtus Objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on vastava ala (objekti) kaitse põhjenduseks. Summaarne looduskaitseväärtus: liikide (floristiline, faunistiline, mükoloogiline), koosluse, maastiku 4. looduskaitselised väärtused ja nende hindamine Ökosüsteemid: 1. looduslikkus 2. mitmekesisus 3. esinduslikkus 4. haruldaste liikide olemasolu 5. endeemid 6. mahukus, piisav leviala 7. kultuurilooliselt väärtustatud Maastikud: 1. haruldus 2. kordumatus 3. esinduslikkus 4. looduslikkus 5. esteetilisus 6. kultuuriloolisus Looduskaitseväärtuse hindamine: 1. kõrge looduskaitseväärtus 2
Tööstusrevolutsioon Inimeste arvu hüppelist suurenemist 19. sajandil mõjutas tööstusrevolutsioon, mille käigus manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Tööstusrevolutsioon sai toimuda tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehhaanika arengule. Tööstusrevolutsioon algas 17601780. a. Inglismaal ja alguses tekstiilitööstuses (tänu orjatöö kasutamisele oli ka puuvill odav). Leiutati kudumismasin ja aurumasin, kuid need leiutised olid üksikud ning tehnika areng ei olnud seotud teadusega. 20. saj. keskpaigas algas teadus-tehniline revolutsioon, mil teaduse areng sai aluseks ühiskonna heaolu kasvule ja tööstuse arengule. Selle käigus muutus nii töö struktuur, tehnika, mõjutatud said nii kultuur kui olme. Teadus-tehniline revolutsioon sündis suurimate teaduslike ja tehniliste saavutuste mõjul
--- 44 Peatükk: 27. Kuidas selgrootud toituvad? Peatükist saad teada * Mida selgrootud söövad? * Millised on selgrootute toitumisviisid? * Mil viisil selgrootud toitu seedivad? Olulised mõisted * rakusisene seedimine Mida selgrootud söövad? Loomad vajavad kasvamiseks ja elus püsimiseks toitu, millest loom saab energiat ja lähteaineid, et sünteesida organismile vajalikke aineid. Osa selgrootuid on taimtoidulised. Paljud putukad ja nende vastsed söövad mitmesuguseid taimeosi, ka teod ja meripurad toituvad peamiselt taimedest. Osa selgrootuid on aga loomtoidulised, näiteks ainuõõssed, ämblikud, vähid, mitmesugused putukad ja nende vastsed. Paljud ämblikud püüavad võrguga saaki ja surmavad selle mürgiga. Ainuõõssetel on saagi püüdmiseks mürki sisaldavate kõrverakkudega kombitsad, vähkidel aga ohvri haaramiseks ja kinnihoidmiseks sõrad. Mõnede selgrootute toiduks sobivad aga nii taimed kui ka loomad, segatoidulised on näiteks osa putuka
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
