50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-10-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
26 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Maadeavastaja7
Õppematerjali autor
........................ 12 7. Kokkuvõte...................................................................................................................... 13 8. Kirjandusallikate loend.................................................................................................. 14 2 SISSEJUHATUS Mis või kes on geneetiliselt muundatud organism ehk GMO? Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on organism, kuhu geenitehnoloogia võtteid kasutades on stabiilselt genoomi viidud mingid võõrad, selle organismi geenikogumis muidu mitteesinevad geenid, geenifragmendid või muud DNA lõigu ehk lihtsamalt öeldes organismid, kelle pärilikust on muundatud viisil, mida looduses ei esine, vastavalt inimese soovidele. Oluline on see, et DNA peab olema stabiilne see tähendab seda, et ta peab loodud GMO
kasutamise küsimusse. Siiani püsib veel Euroopa Liidus moratoorium nende suhtes, kuid korporatsioonide survel valmistutakse selle langemiseks. Väljatöötamisel on reeglistik nii kasvatamise, kasutamise kui riskide hindamise jaoks, sama toimub ka Eestis. EL seadusandlusest tulenevalt on kehtestatud ranged nõuded GMOde märgistamisele, et oleks võimalik nende liikumist ja levikut jälgida. Märgistamise kohustus kehtib alates 0,9% GMO sisalduse piirmäärast. Eestis ei peeta ametlikult arvet , millistes toodetes ja kui palju GM-komponente kasutatakse. Tarbijakaitseamet pole GMOde suhtes võtnud ei poolt ega vastu seisukoht. Eesti olukord Kuna Eesti kuulub ELi, võib Eestis müüa kõike, millele Euroopa Liidus on luba antud. Toiduna võib EL-is kasutada 17 imporditud GMOtoodet: 8 rapsi-, 5 maisi-, 2 puuvillaõli-, 2 sojatoodet. Eestis on poodides müügil mõned üksikud GMOproduktid, nagu mõned
Geneetiliselt muundatud organismid Referaat Mis on GMO? Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on elusolend (bakter, taim, loom), kelle pärilikkuse ainet (DNA-d) on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades kunstlikult muudetud. Võrreldes tavapäraste sordi- ja tõuaretusmeetoditega on geneetilise muundamise suureks erinevuseks võimalus kombineerida väga kaugete liikide geene (nt. siirdada geene kalalt tomatitaimele) või sisestada organismi tehisgeene. Muundamisel on tegu looduse poolt seatud liigipiiride ületamisega. Kuidas GMO-sid luuakse?
kasvu levikuga on kasvanud ka GMO-dega seonduvad probleemid. Mitmed teadlased väidavad, et GM põllukultuurid on nii inimese tervisele, tekitades vähkkasvajaid, kui ka looduskeskkonnale kahjulik, kahjustades bioloogilist mitmekesisust. Käesolevas referaadis käsitlen GM põllukultuuride, eriti GM rapsi mõju looduskeskkonnale ja inimese tervisele ning võimalikke kooseksisteerimise variante mitte-GM rapsiga. 1. Mis on GM kultuurid? Geneetiliselt muundatud organismid ehk GMO on elusolendid, kelle pärilikkuse ainet on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades muudetud. Tänu uuele tehnoloogiale on võimalus kombineerida ka väga kaugete liikide geene, siirdades näiteks kalalt pärinevaid geene tomatitaimele, et suurendada tomati külmataluvust. Geneetiliselt 1 muundatud taimi nimetatakse muundtaimedeks. GMO-de loomisega hakati tegelema juba 1950.aastatel, kuid oluliseks murdepunktiks oli 1973
sellega, millistel seisukohtadel ollakse GMO-de suhtes maailmas. Uurimistöö alguses oli plaanis koostada küsimustik, milles töö autor tahtis teha uurimust, mis hõlmaks erinevas vanuses eestlasi üle kogu riigi. Väga raske oleks olnud tagada vastuste maakondlike ühtlust ja andmete analüüs oleks kujunenud liiga keeruliseks. Koos juhendajaga otsustati, et huvitavam on uurida Tsirguliina Keskkooli 8., 9. klasside õpilaste ja gümnasistide teadmisi GMO valdkonnast. Töö esimeses viies osas antakse ülevaade sellest, mis on geneetiliselt muundatud organismid, kuidas neid luuakse, nende mõju keskkonnale ja inimesele ning millised seadused lubavad ja piiravad nende kasutamist. Viimase osas analüüsitakse andmeid, mis saadi küsitluse käigus, mida täitsid Tsirguliina Keskkooli 8., 9. klasside õpilased ja gümnasistid. 2 3 1. MIS ON GMO NING SELLE AJALUGU
ta lülitub sellesse nn kõige vastuvõtlikumas kohas. Uue päriliku info lisandumisega mõjutatakse aga geenide vahel juba varem väljakujunenud vastastikuseid toimeid, mistõttu muundkultuurid on osutunud nt ebastabiilsemateks kui tavakultuurid (nt põua- või niiskustundlikumaiks). Mõlema eeltoodud meetodi puhul tuleb pärast uue kompleksi rakku viimist sellest üksikust rakust kasvatada terve uus taim, sest ainult sellisel juhul saame tõelise GMO. Seda tehakse koekultuuri meetodil. GMO-de kasutamise reguleerimine Eestis on geneetiliselt muundatud organismide (GMO-de) kasutamise reguleerimine jagatud kolme ministeeriumi vahel: Keskkonnaministeerium vastutab geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise ning geneetiliselt muundatud organisme sisaldavate või nendest koosnevate toodete turustamise lubade väljastamise eest, Põllumajandusministeerium vastutab uuendtoidu (sh geneetiliselt muundatud toidu)
................... emeriitprof. Matti Liiske Tartu 2009 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. GENEETILISELT MUUNDATUD ORGANISM............................................................ 4 1.1.Mis on GMO?...............................................................................................................4 1.2. GMO ajalugu...............................................................................................................4 1.3. Geneetiliselt muundatud põllukultuur.........................................................................5 1.3. Geneetiliselt muundatud taime olemus....................................................................... 6 1.3.1
KORDAMISKÜSIMUSED Talpsep 1. Millisel juhul on LCR eelistatud meetod PCR ga võrreldes LCR on suurema spetsiifilisusega kui PCR. Seda on kaval kasutada tuntud järjestuste ja punktmutatsioonide tuvastamiseks kui kasutada oleva DNA kogus on limiteeritud. 2. Milline meetod võimaldab RNA amplifitseerimist DNA juuresolekul? NASBA on RNA tuvastamiseks eriti hea meetod: RNA ahelale saab panna pöördtranskriptaasiga praimeri juurde, sünteesitakse uus ahel, RNAas lõhutakse H-ga ära ja sünteesitakse uuesti jne kuni saadakse detekteeritav kogus nukleiinhappe molekule. Tal on ka see omadus, et töötab DNA juuresolekul ei pea proovi ära puhastama, mis RNA puhul on väga keeruline. Kasutatakse ka ekspressiooniproduktide määramiseks. 3. Millised ensüümid on vajalikud TMA meetodil amplifitseerimiseks? TMA- transcription mediated amplification. RNA polümeraas ja pöördtranskriptaas 4. Milliste nakkushaigu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid