GMES (Global Monitoring for Environment and Security) (0)

Euroülikool - Politoloogia - Eurointegratsioon

1 Hindamata

õnn - Tuleb kõvasti tööd teha, mitte oodata, et õnn (taevast) sülle kukub

Lõik failist

EUROÜLIKOOL
Keskkonnakaitse teaduskond

Teema: GMES ( Global Monitoring for Environment and Security )

Referaat

Eliko Roomet
Keskkonnakaitse teaduskonna II kursuse üliõpilane
Juhendaja :
Peep Krusberg
2008
GMES (Global Monitoring for Environment and Security)
Sissejuhatus
“Ühised suured kosmoseprojektid on olulised, kui Euroopa tahab jääda majanduslikuks ja poliitiliseks suurjõuks,” kinnitas Euroopa Komisjoni tööstusvolinik Günter Verheugen.
GMES-I eesmärk on pakkuda pidevalt keskkonna ja julgeolekuga seotud usaldusväärseid ja õigeaegseid teenuseid, mis rahuldaks poliitikakujundajate vajadusi. 30 tehiskaaslasest koosnema hakkav GMES võimaldab kiiresti saada igast maailma punktist teravaid pilte ja mõõtmistulemusi, lubades näiteks avastada ebaseaduslikku raiet vihmametsades või hinnata põgenikelaagri asukate arvu. Eriti väärtuslik oleks info loodusõnnetuste ajal, samuti edastavad tehiskaaslased koostöös maapealsete anduritega teavet keskkonna

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

GMES-Global Monitoring for Environment and Security #1

GMES-Global Monitoring for Environment and Security #2

GMES-Global Monitoring for Environment and Security #3

GMES-Global Monitoring for Environment and Security #4

GMES-Global Monitoring for Environment and Security #5

GMES-Global Monitoring for Environment and Security #6

GMES-Global Monitoring for Environment and Security #7

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-02-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti

7 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

eliko877 Õppematerjali autor

Sissejuhatus

“Ühised suured kosmoseprojektid on olulised, kui Euroopa tahab jääda majanduslikuks ja poliitiliseks suurjõuks,” kinnitas Euroopa Komisjoni tööstusvolinik Günter Verheugen.
GMES-I eesmärk on pakkuda pidevalt keskkonna ja julgeolekuga seotud usaldusväärseid ja õigeaegseid teenuseid, mis rahuldaks poliitikakujundajate vajadusi. 30 tehiskaaslasest koosnema hakkav GMES võimaldab kiiresti saada igast maailma punktist teravaid pilte ja mõõtmistulemusi, lubades näiteks avastada ebaseaduslikku raiet vihmametsades või hinnata põgenikelaagri asukate arvu. Eriti väärtuslik oleks info loodusõnnetuste ajal, samuti edastavad tehiskaaslased koostöös maapealsete anduritega teavet keskkonna seisundist. Euroopa oleks seega sõltumatu võõrast informatsioonist.

gmes gmes euroopa liidu teenistuses rakendamine rahastamine

Kasutatud allikad

https://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2005:0565:FIN:ET:HTML

Sarnased õppematerjalid

159

doc

Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat

Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat Kvaliteedi parendamine kodanike hüvanguks Versioon 1.2 kavand Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Toimetanud MINERVA 5. töörühm. 6. november 2003 MINERVA 5. töörühm Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Tegevuse eestvedaja Henry Ingberg (Prantsuse Kogukonna Ministeeriumi kantsler, Belgia) Koordinaator Isabelle Dujacquier (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia) Liikmed: Majlis Bremer-Laamanen (Soome Rahvusraamatukogu); Eelco Bruinsma, Digitaalpärandi lähtekohad (Madalmaad); David Dawson, Ressursid (Ühendkuningriik); Ana Maria Duran, Kultuurivõrk (Rootsi); Pierluigi Feliciati (Itaalia); Fedora Filippi (Rooma Arheoloogiajärelevalve Amet, Itaalia); Muriel Foulonneau Euroopa kultuurivaramu (Prantsusmaa); Antonella Fresa, MINERVA tehniline koordinaator; Franca Garzotto (Milano Polütehnikum, Itaalia); Hubau

Kultuurilugu

pdf

EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 – 2020

EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 2020 Eesti Vabariik Põllumajandusministeerium Tallinn 2013 2 Sisukord 1. Sissejuhatus ................................................................................................................ 6 1.1. Eesti geograafia ja kliima.................................................................................... 7 1.2. Veevarud ja keskkonna seisund .......................................................................... 8 1.3. Rahvastik ja tööhõive .......................................................................................... 9 1.4. Majanduslik olukord ......................................................................................... 10 2. Kalavarude olukord Läänemerel ja sisevetel ........................................................... 11 2.1. Kilu, räim, tursk ja lõhe .................................................................................... 12 2.2. Teised rann

Loomakasvatus

226

doc

Portugali põhjalik referaat

Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................

Geograafia

284

pdf

Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine

Välja võib tuua 1970. aastatel teostatud Kellomäki, Saastamoineni ja Wuorenrinne uuringud põhjaparasvöötme metsadest ning Tolvaneni et al. (2005) uuringud subarktilistest taimekooslustest. Antud uuringutele tuginedes leiti, et ala taimestiku paljunemisvõime suurenedes suureneb ka taimede tallamiskindlus. Loodusturismiga kaasnevate keskkonnamõjude hindamisel on olulisemaks käsiraamatuks 1989. aastal ilmunud „Wilderness Campsite Monitoring Methods: A Sourcebook“, mille autori David N. Cole´i järgi on ala seisundi hindamisel võimalik kasutada kahte lähenemist: 1. Ala lihtsustatud kirjeldus ning kasutusega kaasnevatele mõjudele hinnangu andmine. Tulemuseks on ilma mõõtmisi teostamata kahjustusastme hinnangu andmine visuaalse vaatluse teel. Kasutada võib alade klassifitseerimist (nt. Frissell 1978 järgi). Hinnanguga võib kaasneda ettepanek kasutusmahu vähendamiseks või

Loodus

528

doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev areng

1072

pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused