See tõkestab õhu edasise tõusmise. 1. Atmosfääri koostis Lämmastik- 78%. Teke: org. ainete lagunemisel. Tähtisus: vajalik toitaine taimekasvuks. Hapnik- 21%. Teke: fotosünt. organismide elutegevuse käigus. Tähtsus: hingamiseks Süsihappegaas- 0,03%. Teke: fossiilsete kütuste põletamise, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel. Tähtsus: põhjustab kliima soojenemist. 2. Õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär jagatud neljaks sfääriks. Igat sfääri iseloomustab temperatuuri kindlasuunaline liikumine: 1. Troposfäär kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa( 80 %) õhkkonna massist. Troposfääris on õhutemperatuuri järkjärguline langemine, keskmiselt 6 kraadi kilomeetri kohta. Tropopaus õhukiht, mis on troposfääri kohal ja millest kõrgemal enam temperatuur ei lange. Polaaraladel kuskil 8-9 kilomeetri kõrgusel, ekvaatori suunas tõuseb see 15-16 kilomeetri kõrgusele.
Geograafia 1. Atmosfäär e õhkkond- maad ümbritsev õhukiht. Albeedo- tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse 0,9 või üle selle. Efektiivne kiirgus- maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe. Kiirgusbilanss- maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Osooniauk- osoonikihi olulised hõrenemised stratosfääris. Esinevad sesoonselt polaaraladel, eriti Antarktika piirkonnas.
Atmosfäär ehk õhkkond on maad ümbritsev õhukiht. Lämmastik tekib org aine lagunemisel ja on vajalik toitaine taimekasvuks. Hapnik tekib fotosünteesi käigus ja seda kasutavad organismid hingamisks. Süsihappegaas satub õhku kütuste põletamise, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel. See neelab pikalainelist soojuskiirgust ja selle koguse suurenemine atmosfääris põhjustab kliima soojenemist. Troposfäär on kõige alumine kiht, paikneb valdav osa õhkkonna massist, seal tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb, kujuneb ilm ja kliima. Statosfäär teine kiht, siin paikneb osoonikiht, temperatuur tõuseb kõrguse kasvades. Mesosfäär - õhk on hõre, osooni ole.Termosfäär kõrgeim kiht, läheb sujuvalt üle planeetidevaheliseks ruumiks.Aluspinna albeedo ehk tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse. Efektiivne kiirgus maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe. Tavaliselt on see positiivne. Mida selgem ilm ja pu
Seda kasutavd organismid hingamiseks. o Süsihappegaas satub õhku fossiilsete kütuste põlemisel, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel. Süsihappegaas neelab pikalainelist soojuskiirgust ja selle koguse suurenemine atmosfääris põhjustab kliima soojenemist. EHITUS: Õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär on jagatud neljaks sfääriks. Igat sfääri iseloomustab temperatuuri kindlasuunaline muutumine: Õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär on jagatud neljaks sfääriks. Igat sfääri iseloomustab temperatuuri kindlasuunaline muutumine: o TROPOSFÄÄR kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa (ligi 80%) õhkkonna massist. Seal toimub temperatuuri järkjärguline langemine. Troposfääri
Mussoon- Ulatuslik õhuvoolude süsteem, mille korral tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks. Frondid- on kitsad eraldusvööndid kahe erinevate omadustega õhumassi vahel. Tsüklon- madalrõhkkond Antitsüklon- kõrgrõhkkond Äike- on pilvede omavaheline või pilvede ja maapinna vaheline võimas sädelahendus Sudu- tahmunud udu (inimese tervisele kahjulik ollus) Happevihm- Atmosfäär puhastub sademete kaudu. Õhku kantud aerosool seob veepiisakesi, need liituvad, kasvavad suuremaks ja sajavad maha. Lämmastiku- ja väävlioksiidid lahustavad veepiiskades ja muudavad vee happeliseks. Inversioon- Õhu vähene segunemine on iseloomulik kõrgrõhkkonna ilmale. Siis valitsevad laskuvad õhuvoolud, mis takistavad õhu segunemist .Õhku saastav aerosool jääb püsima maapinna lähedale . Kõige ohtlikum olukord kujuneb kõrgrõhkkonnas talvisel ajal. Maapinna lähedal toimub
(neelab pikalainelist soojuskiirgust, tekitab suures koguses kliimasoojenemist) Veeauru hulk õhus varieerub 0,5 4 %. Kõige rohkem veeauru on ekvatoriaalses kliimavöötmes. Veeaur neelab päikesekiirgust ja ka maapinna soojuskiirgust, mille tagajärjel temperatuuri kõikumised õhus vähenevad. Veel esineb õhus pisikesi tolmu-, tahma ja soolaosakesi, mida nimetatakse aerosooliks. Õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär jagatud neljaks sfääriks. Igat sfääri iseloomustab temperatuuri kindlasuunaline liikumine: 1. Troposfäär kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa( 80 %) õhkkonna massist. Troposfääris on õhutemperatuuri järkjärguline langemine, keskmiselt 6 kraadi kilomeetri kohta. Tropopaus õhukiht, mis on troposfääri kohal ja millest kõrgemal enam temperatuur ei lange
teistest gaasidest. Atmosfääri tänapäevane koostis on kujunenud maakera pika arengu käigus. Õhus oleva veeauru hulk varieerub väga suurtes piirides (0,5-4%). Kõige rohkem on veeauru maapinna lähedal ekvatoriaalses kliimavöötmes. Kõrguse kasvades veeauru hulk kahaneb kiiresti. Veeaur neelab nii päikesekiirgust kui ka maapinna soojuskiirgust, mille tagajärjel õhutemperatuuri kõikumised vähenevad. 4) Õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär jagatud neljaks sfääriks. Igat sfääri iseloomustab temperatuuri kindlasuunaline muutumine. · Troposfäär - kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa (ligi 80%) õhkkonna massist. Troposfääris toimub temperatuuri järkjärguline langemine keskmiselt 6oC kilomeetri kohta. Troposfäär on 10-15 km paksune kiht ning seal leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused. Tropopaus - troposfääri kohal paiknev õhukiht, kus temperatuur kõrguse kasvades ei muutu.
kütmisel tekkiv suits ja autode heitgaasid. Maakeral tervikuna on suured saastajad soojuselektrijaamad, metallurgiatööstus, naftatööstus ja autotransport. Peamisteks õhtu saastavateks aineteks on väävliühendid, lämmastikühendid, süsinikuühendid, aerosool. Õhu saastumise tagajärjel väheneb atmosfääri läbipaistvus ja maapinnale jõuab vähem päikesekiirgust, samuti neelab see rohkem maa soojuskiirgust ja takistab maapinna jahtumist ning kahjustab inimese hingamiselundeid. Atmosfäär puhastub sademete kaudu. Aerosool seob veepiisakesi, mis sajavad maha. Seejärel lämmastiku- ja väävlioksiidid lahustuvad veepiiskades ja muudavad vee happeliseks --> kujunevad happesademed. Vulkaanipursete tagajärjel paiskub õhku palju väävliühendeid. Osooniaukudeks nim osoonikihi olulist õhenemist stratosfääris. Peamisteks osooni lagundavateks aineteks on freoonid. Kasvuhooneefekt lühilaineline päikesekiirgus
Kõik kommentaarid