Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

G.W.F. HEGELI AJALOOFILOSOOFIA (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Vasakule Paremale
G W F-HEGELI AJALOOFILOSOOFIA #1 G W F-HEGELI AJALOOFILOSOOFIA #2 G W F-HEGELI AJALOOFILOSOOFIA #3 G W F-HEGELI AJALOOFILOSOOFIA #4 G W F-HEGELI AJALOOFILOSOOFIA #5 G W F-HEGELI AJALOOFILOSOOFIA #6 G W F-HEGELI AJALOOFILOSOOFIA #7 G W F-HEGELI AJALOOFILOSOOFIA #8 G W F-HEGELI AJALOOFILOSOOFIA #9 G W F-HEGELI AJALOOFILOSOOFIA #10 G W F-HEGELI AJALOOFILOSOOFIA #11
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-03-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 47 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor EveliEfka Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
13
docx

HEGEL

TALLINNA MAJANDUSKOOL Ametnikutöö osakond Liane Tsimmer SR119 HEGEL Referaat Juhendaja: Piret Kirme Tallinn 2012 SISUKORD EESSÕNA Hegelita oleks kaasaegne filosoofia mõeldamatu. Marxist Merleau-Ponty'ni ja Kierkegaardist Nietzcheni on tema varjus töötanud kõik, kelle ideed on kujundanud kaasaegset mõtlemist. Sest Hegelt probleemid on osutunud meie endi omadeks. Ühiskonnas eksleva üksikisiku

Kultuurilugu
thumbnail
19
docx

Filosoofia

tõde pole olemas, sest iga asja kohta võib esitada vastupidiseid väiteid. Nad said kuulsaks oma sofismidega, mida Platon nimetas sõna väänamiseks. Partnerilt tuleb küsida, kas sa oled kaotanud sarvi. Vastus on harilikult ei. Siit järeldus, siis oled sa arvekandja, sest see mida sa kaotanud pole, on sul olemas. 05.09.11 KLASSIKALINE FILOSOOFIA Sokrates (469 ­ 399) ta ise ei kirjutanud ühtegi rida, tunneme teda põhiliselt tema õpilase Platoni järgi. Esimene filosoof, kes arvas, et filosoofia ei pea uurima loodust ega arutlema maailma üle, vaid peab uurima inimhinge, tunnetama iseennast ja lahendama elulisi probleeme ­ filosoofia peab olema õpetus, kuidas elada. Sokratese tarkus ­ tark on see, kes tunnetab oma mitteteadmist (ma tean, et ma mitte midagi ei tea). Tark on ainult jumal, inimene saab olla ainult tarkuse armastaja ­ filosoof, kes paikneb targa ja rumala vahepeal. Sokratese meetod ehk dialektika

Filosoofia
thumbnail
5
docx

Mina vs See Kanti ja Hegeli filosoofiast lähtudes

Mina vs See Kanti ja Hegeli filosoofiast lähtudes Ikka ja jälle jõutakse elus Jumala olemasolu või mitteolemasolu tõestamiseni, kuid kas see on vajalik. Võtame ühe näite: ,,Kui palvetad, et saada rikkaks. Kas Jumal teeb nii, et sa saad rikkaks või annab sulle võimaluse saada rikkaks? Kui palvetad, et olla õnnelik. Kas Jumal teeb sind õnnelikuks või annab sulle võimaluse olla õnnelik?" Selliseid küsimusi võib igaüks endale esitama jääda, kuid tulemuseni peab jõudma isik ise. Immanuel Kant on öelnud:

Filosoofia
thumbnail
6
docx

Filosoofid: Kant, Schopenhauer, Hobber, Rousseau, Hegel, Marx

astus ta ülikooli usuteaduskonda. Hiljem Kant veendus, et kutsumust tal vaimuliku elukutseks ei ole ning häälgi oli selleks liiga nõrk. Kant kuulas lisaks matemaatika-, filosoofia- ja füüsikaloenguid ning tema kaaslased ei saanudki aru, mis elukutseks ta valmistub. Pärast Königsbergi ülikooli lõpetamist töötas Kant üheksa aastat koduõpetajana mitmes peres, muu hulgas ka krahv Keiserlingi juures. Kant ja krahvinna said suurteks sõpradeks ning selles peres omandas filosoof peened kombed. Vestlused krahvinnaga toimusid peamiselt lõunasöögi ajal ning siit saigi alguse Kanti harjumus lõunatada seltskonnas ning vestluse saatel. 1755. aastal võeti Kant privaatdotsendina tööle Königsbergi ülikooli filosoofiakateedrisse. 1770. aastal sai temast loogika ja metafüüsika korraline professor. Talle ei meeldinud, kui tudengid tema loengul kõik üles kirjutasid. Tuupimine oli tema arvates kahjulik

Filosoofia
thumbnail
4
docx

Uusaja filosoofia

kõlblusseadus inimese sees 19. Mis on Kanti arvates inimese kõlbelise tegutsemise 3 paratamatut postulaati ehk eeldust? V: tahte vabadus, hinge surematus ja Jumal 20. Mis räägib Jumala olemise kahjuks puhtas mõistuses ja mis Jumala olemise kasuks praktilises mõistuses Kanti arvates? V: meeleorganid Jumalat ei taju, aga kõlbluseadus viitab kõige headuse allikale - Jumalale Georg Hegel (1770-1831) 1. Kus ja mis sajandil Hegel sündis? V: Edela-Saksamaa linnas Stuttgardis 18. sajandil 2. Mis amet oli Hegeli isal? V: ametnik 3. Kus õppis Hegel teoloogiat ja filosoofiat? V: Edela-Saksamaa linnas Tübingenis 4. Kus töötas Hegel koduõpetajana? V: Sveitsi linnas Bernis ja Saksamaa linnas Frankfurt Maini-ääres 5. Mis ülikoolides oli Hegel filosoofiaprofessoriks? V: Kesk-Saksamaa linnas Jenas ja Ida-Saksamaa linnas Berliinis 6. Miks lõppes Hegeli karjäär Jena ülikoolis

Filosoofia
thumbnail
8
docx

Kokkuvõttev tabel filosoofidest

meditsiini vastu. Jeremy 1748-1832; Kuidas muuta Matemaatiliselt läbi Suurim heaolu suurimale Bentham inglise maailma paremaks? tegude, mis muudavad arvule inimesele; ( nauding ) õigusteadlane ja maailma paremaks ja 7 filosoof, kasutas kriteeriumi; Bentham Valitsemine on nagu terminit uskus, et me peaksime arstiteaduski, seisneb kasulikkus; suurendama naudingu valikute tegemises mitme halva vahel. Iga seadus on määra maailmas

Filosoofia
thumbnail
96
pdf

AJALOOFILOSOOFIA

. . . . . . . . . . . . . . . . . 8 1.3 Ajalugu kui vaimse tegevuse vorm . . . . . . . . . . . . . . . 9 1.4 Epistemüloogia . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.5 Uurimine ja protsess . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 1.6 Mis on ajalooline? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 1.7 Hegeli ajaloofilosoofia . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12 1.7.1 Hegeli allikakriitika . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12 1.7.2 “Ajaloofilosoofia” . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12 1.8 A. J. Toynbee . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 16 1.8.1 Kriitika . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 17 1

Ajalugu
thumbnail
7
pdf

Filosoofia talve arvestus

see meie mõistuse iseärasus, et me maailma sellisena tajume. Aeg ja ruum on tunnetuse vormid ­ maailm (asi iseeneses) ei eksisteeri ei ajas ega ruumis. Seda, millest Kant kõneles, nimetatakse filosoofia skandaaliks: keegi ei ole suutnud näidata, kuidas teadmine välismaailma asjade kohta tuleneb meelte poolt saadud andmetest. Keegi pole suutnud seda probleemi lahendada. Kant suhtus valgustusse kriitiliselt. Mõistuse vormid on kategooriad ja neile vastavad otsustusvormid. 8. Hegeli vaimufilosoofia ja dialektika Teda mõjutas tugevalt svaabi pietism, millel oli tugev gnostiline suunitlus. Siit ka dialektika ja trias. Teine tugev mõjutegur oli Rousseau. Tänu Rousseale on Hegel hiljem oma süsteemi huvitatud ka praktiliselt rakendama. Teoseid: ,,Teaduse loogika", ,,filosoofiliste teaduste entsüklopeedia", ,,Õigusfilosoofia põhijooned". Hegeli dialektika eelkäija antiigist on Herakelitos. Oma ajastust oli ta mõjutatud Fichtest ja Schellingist.

Kategoriseerimata




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun