Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Füüsikaline maailmapilt (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas seletada pinge või voolu tekkimist meie katsetes?
  • Mis on aga keha?
  • Kestust tähistab ajavahemik kui kaua?
  • Kuidas on aga omavahel seotud kiirendus ja jõud?
  • Kuidas jõud avaldub?
  • Kui öeldakse et sellel mehel on palju jõudu mida see tähendab?
  • Mis segab Milline see kolmas keha tavaliselt on?
  • Miks esineb selline tõmbumine?
  • Kui räägitakse kaaluta olekust siis mida see tähendab?
  • Missugusel tingimusel keha ei rõhu oma alusele?
  • Mis on deformatsioon?
  • Kuivhõõre märghõõrdega ehk sisehõõrdega Mis on hõõrdejõu põhjuseks?
  • Mida see tähendab?
  • Millest sellise töö hulk oleneb?
  • Mida tähendab " liikumissuunaline jõud"?
  • Mis on aga energia?
  • Kuidas te vastate küsimusele milline on teie toa pindala suund?
  • Mida nimetatakse kvantarvudeks Miks see nii on?
  • Mis on soojendi töökeha jahuti?
  • Miks esineb üleslüke?
  • Kuidas leida kiiruse ja aja abil läbitud teepikkust või nihet mis on antud juhul võrdsed?
  • Keskmine kiirus aga kuidas?
  • Kui impulsi jäävuse seadusi Miks ühest ei aita?
  • Kui aitab siis kumba kasutada?
  • Millise katsega saaks seda väidet kontrollida?
  • Mis on üldse peegeldumine?
  • Mille poolest pöörlemine erineb tiirlemisest?
  • Miks ümmargust keha on kergem veeretada kui kandilist?
  • Miks lakkavad võnkumised?
  • Mis vahelduvpinge see on kui pinge väärtus ei muutu on 230 V ?
  • Miks ei teki võnkumisi kui vooluringis pole pooli?
  • Kuidas leida laine levimise kiirust?
  • Kus seal keha on?
  • Milline võrrand kirjeldab lainet?
  • Miks kanduvad lained nurga taha?
  • Kui on kaks või rohkem laineallikat mis juhtub siis lainetega?
  • Keskkonnas Milline on elastne keskkond?
  • Mis siis juhtub?
  • Miks oleneb murdumisnäitaja lainepikkusest?
  • Mis lained need on mis kirjeldavad osakest?
  • Mida me võime piltidest järeldada?
  • Miks nüüd ei kiirga aatomid kindla värvusega valgusi?
  • Mida see tähendab?
  • Kui suur on aga tuuma mass kilogrammides?
  • Milline keha on absoluutselt must?
  • Kui aga vahemaa on suur?
  • Kumb väide on õige?
  • Mida aga selle energiaga peale hakata?
  • Mida see tähendab?
Vasakule Paremale
Füüsikaline maailmapilt #1 Füüsikaline maailmapilt #2 Füüsikaline maailmapilt #3 Füüsikaline maailmapilt #4 Füüsikaline maailmapilt #5 Füüsikaline maailmapilt #6 Füüsikaline maailmapilt #7 Füüsikaline maailmapilt #8 Füüsikaline maailmapilt #9 Füüsikaline maailmapilt #10 Füüsikaline maailmapilt #11 Füüsikaline maailmapilt #12 Füüsikaline maailmapilt #13 Füüsikaline maailmapilt #14 Füüsikaline maailmapilt #15 Füüsikaline maailmapilt #16 Füüsikaline maailmapilt #17 Füüsikaline maailmapilt #18 Füüsikaline maailmapilt #19 Füüsikaline maailmapilt #20 Füüsikaline maailmapilt #21 Füüsikaline maailmapilt #22 Füüsikaline maailmapilt #23 Füüsikaline maailmapilt #24 Füüsikaline maailmapilt #25 Füüsikaline maailmapilt #26 Füüsikaline maailmapilt #27 Füüsikaline maailmapilt #28 Füüsikaline maailmapilt #29 Füüsikaline maailmapilt #30 Füüsikaline maailmapilt #31 Füüsikaline maailmapilt #32 Füüsikaline maailmapilt #33 Füüsikaline maailmapilt #34 Füüsikaline maailmapilt #35 Füüsikaline maailmapilt #36 Füüsikaline maailmapilt #37 Füüsikaline maailmapilt #38 Füüsikaline maailmapilt #39 Füüsikaline maailmapilt #40 Füüsikaline maailmapilt #41 Füüsikaline maailmapilt #42 Füüsikaline maailmapilt #43 Füüsikaline maailmapilt #44 Füüsikaline maailmapilt #45 Füüsikaline maailmapilt #46 Füüsikaline maailmapilt #47 Füüsikaline maailmapilt #48 Füüsikaline maailmapilt #49 Füüsikaline maailmapilt #50 Füüsikaline maailmapilt #51 Füüsikaline maailmapilt #52 Füüsikaline maailmapilt #53 Füüsikaline maailmapilt #54 Füüsikaline maailmapilt #55 Füüsikaline maailmapilt #56 Füüsikaline maailmapilt #57 Füüsikaline maailmapilt #58 Füüsikaline maailmapilt #59 Füüsikaline maailmapilt #60 Füüsikaline maailmapilt #61 Füüsikaline maailmapilt #62 Füüsikaline maailmapilt #63 Füüsikaline maailmapilt #64 Füüsikaline maailmapilt #65 Füüsikaline maailmapilt #66 Füüsikaline maailmapilt #67 Füüsikaline maailmapilt #68 Füüsikaline maailmapilt #69 Füüsikaline maailmapilt #70 Füüsikaline maailmapilt #71 Füüsikaline maailmapilt #72 Füüsikaline maailmapilt #73 Füüsikaline maailmapilt #74 Füüsikaline maailmapilt #75 Füüsikaline maailmapilt #76 Füüsikaline maailmapilt #77 Füüsikaline maailmapilt #78 Füüsikaline maailmapilt #79 Füüsikaline maailmapilt #80 Füüsikaline maailmapilt #81 Füüsikaline maailmapilt #82 Füüsikaline maailmapilt #83 Füüsikaline maailmapilt #84 Füüsikaline maailmapilt #85 Füüsikaline maailmapilt #86 Füüsikaline maailmapilt #87 Füüsikaline maailmapilt #88 Füüsikaline maailmapilt #89 Füüsikaline maailmapilt #90 Füüsikaline maailmapilt #91 Füüsikaline maailmapilt #92 Füüsikaline maailmapilt #93 Füüsikaline maailmapilt #94 Füüsikaline maailmapilt #95 Füüsikaline maailmapilt #96 Füüsikaline maailmapilt #97 Füüsikaline maailmapilt #98 Füüsikaline maailmapilt #99 Füüsikaline maailmapilt #100 Füüsikaline maailmapilt #101 Füüsikaline maailmapilt #102 Füüsikaline maailmapilt #103 Füüsikaline maailmapilt #104 Füüsikaline maailmapilt #105 Füüsikaline maailmapilt #106 Füüsikaline maailmapilt #107 Füüsikaline maailmapilt #108 Füüsikaline maailmapilt #109
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 109 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-12-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 72 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Annely Lindmets Õppematerjali autor
VastastikmõjudJäävusseadused ja printsiibidLiikumine, selle põhjused ja tagajärjedStaatika kui liikumise erijuhtKulgemineTiirlemine ja pöörlemineVõnkumineLainetamineKvantmehaanikaRelatiivsusteooria alusedKosmoloogia

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
11
doc

Füüsika konspekt

Valem: A=Fscos Raskusjõu töö: Valem: A=mgh ; keha allaliikumisel on töö positiivne, ülesliikumisel negatiivne. Hõõrdejõu töö: Valem: A= -Ns (N ­ rõhumisjõud, s ­ nihe, mis võrdub sirgliikumisel teepikkusega) ; töö on alati negatiivne, sest hõõrdejõud on liikumisele vastassuunaline Elastsusjõu töö: Valem: A= -kl²/2 (l ­ keha pikkuse muutus) ; töö alati negatiivne, sest elastsusjõud on liikumisele vastassuunaline. Võimsus on skalaarne füüsikaline suurus, mis on määratud tehtud töö ja selleks kulunud aja jagatisega: N=A/t ; ühik 1W=1J/1s=1kgm²/s³ Võimus on seotud kehale mõjuva jõu ja liikumiskiirusega: N=Fv ; saab leida keskmist võimsust kui ka hetkvõimsust. Mehaaniline energia iseloomustab keha võimet teha tööd. Et muuta keha energiat, tuleb teha tööd. Kineetiline energia E : See võrdub tööga, mida tuleb teha, et panna keha massiga m liikuma kiirusega v: E =mv²/2

Füüsika
thumbnail
13
doc

Füüsika valemid mõisted

erilised tunnused: terminite ühetähenduslikkus, füüsikaliste lausete kirjutamine eriterminite abil, objektide või mõistete vaheliste suhete kajastamine. Selleks kasutatakse kindla tähendusega märkide süsteemi ja märkide kombineerimise reeglistikku. Füüsika on loodusteadus, mis täppisteaduslike meetoditega uurib mateeria põhivormide liikumist ja vastastikmõjusid. Füüsika ei seleta, vaid kirjeldab loodust. Füüsikaline maailmapilt on maailma mudel, ettekujutus loodusest, selle ehitusest, omadustest, arenemisest jne. Füüsikaline maailmapilt kujuneb inimtegevuse käigus, kus inimene oma tegevusega mõjutab loodust (näit. teeb katseid) ja mille käigus saadud informatsioon kujundab tema teadvuses ettekujutuse loodusest. Füüsikalise maailmapildi aluseks on printsiibid ehk jäävusseadused. Need on põhjuslikud seosed nähtuste vahel, mis toimivad alati, kuid mille algpõhjus pole teada.

Füüsika
thumbnail
5
docx

Füüsika Mõisted

Absoluutselt elastne põrge on selline, mille käigus kehade summaarne kineetiline energia ei muutu: kogu kineetiline energia muutub deformatsiooni potentsiaalseks energiaks ja see omakorda muutub täielikult kineetiliseks energiaks. Pärast põrget kehad eemalduvad teineteisest. Absoluutselt mitteelastne põrge on selline, mille käigus osa summaarsest kineetilisest energiast muutub kehade siseenergiaks. Pärast põrget jäävad kehad paigale või liiguvad koos edasi. Aeg: ajahetke tähistab nn. jooksev aeg (kunas?), tähis t , ühik 1s; kestust tähistab ajavahemik (kui kaua), tähis t, ühik 1 s. Aineid jaotatakse vabade laengukandjate kontsentratsiooni järgi kolmeks: juhid, dielektrikud (isolaatorid) ja pooljuhid. Juhtides on vabade laengukandjate kontsentratsioon väga suur. Näiteks 1 cm3 metalli sisaldab ca 1022 ...1023 vaba elektroni. Seetõttu on metallid head elektrijuhid. Dielektrikutes ehk isolaatorites on vabu laengukandjaid väga vähe, 1 cm3 ca 106 .... 1015 . Pooljuhti

Füüsika
thumbnail
31
rtf

Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt

Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga ­ omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus

Füüsika
thumbnail
29
doc

Põhivara füüsikas

Hing on inimeses sisalduva info see osa, mis on omane kõigile indiviididele (laiemas tähenduses ­ kõigile elusolenditele). Hinge olemasolu tähendab osalemist ainevahetuses omaette subjektina (tähendab hingamist ­ siit ka nimetus). Hing on liigi-info. Seega on hing kui elujõud olemas ka loomadel. Vaim on inimeses sisalduva info see osa, mis on omane vaid antud indiviidile. Vaimu olemasolust tuleneb indiviidi vajadus maailmapildi järele. Samas on maailmapilt inimvaimu osa. Vaim on indiviidi-info. "Jehoova...käes on kõigi elavate hing ja iga lihase inimese vaim" (Iiob 12. 9-10) Aistingulise info saamine: maailmas leiab aset sündmus, vaatleja närviraku ehk retseptorini jõuab signaal selle kohta. retseptorist läheb vastavat infot kandev närviimpulss ajusse, kus tekib sündmust peegel- dav aisting. Erinevatest meeleorganitest pärinevate erinevate aistingute põhjal tekib ajus sündmusest terviklik taju

Füüsika
thumbnail
28
doc

põhivara aines füüsikaline maailmapilt

Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga ­ omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus

Füüsika
thumbnail
18
doc

Füüsika riigieksami konspekt

Rõhk. Rõhk p näitab, kui suur jõud F mõjub pinnaga risti ühele pinnaühikule, st p = . Rõhk on S N skalaar, kuigi F on vektor. [ p ] SI = 1 = 1 Pa (paskal). Kasutatakse ka teisi rõhu ühikuid, nagu m2 1 mmHg ehk torr, mida avaldab 1 mm kõrgune elavhõbedasammas, või füüsikaline atmosfäär 1 atm, mida avaldab 760 mm kõrgune elavhõbedasammas, või tehniline atmosfäär 1 at, mida avaldab jõud 9,81 N (so 1 kg massiga keha raskusjõud) 1 cm2 pinnale, või baar 1bar =105 Pa 1at . NB! Ka impulssi tähistatakse p-ga, st ei tohi segamini ajada. Samuti ei tohi segamini ajada m raskusjõust tingitud vedeliku või gaasi rõhku p = gh ( ­ vedeliku või gaasi tihedus, g = 9,8 2

Füüsika
thumbnail
18
doc

Füüsika riigieksami konspekt

Rõhk. Rõhk p näitab, kui suur jõud F mõjub pinnaga risti ühele pinnaühikule, st p = . Rõhk on S N skalaar, kuigi F on vektor. [ p ] SI = 1 = 1 Pa (paskal). Kasutatakse ka teisi rõhu ühikuid, nagu m2 1 mmHg ehk torr, mida avaldab 1 mm kõrgune elavhõbedasammas, või füüsikaline atmosfäär 1 atm, mida avaldab 760 mm kõrgune elavhõbedasammas, või tehniline atmosfäär 1 at, mida avaldab jõud 9,81 N (so 1 kg massiga keha raskusjõud) 1 cm2 pinnale, või baar 1bar =105 Pa 1at . NB! Ka impulssi tähistatakse p-ga, st ei tohi segamini ajada. Samuti ei tohi segamini ajada m raskusjõust tingitud vedeliku või gaasi rõhku p = gh ( ­ vedeliku või gaasi tihedus, g = 9,8 2

Füüsika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun