Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Füüsika täiendõppe KT III versioon - sarnased materjalid

const, vatt, rdeline, steemis, balloonis, pidurdusteekond, rata, balloonid, rdetegur, isoprotsess, rtus, hikus, mariotte, versioon, hulgaga
thumbnail
1
docx

Füüsika täiendõppe KT II versioon

liigutamiseks 1 meetri võrra rakendades sellele jõudu 1 njuuton 3.Sõnastage Newtoni I seadus Kui mingile kehale ei mõju teised kehad või nende mõjud tasakaalustuvad, siis see keha kas seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt 4. Isohooriline protsess ( mõiste , graafik , seadus , näide ) Jääval ruumalal muutub gaasirõhk vastavalt temperatuurile. Gay - Lussac'i seadus:Jääval rõhul on antud gaasikoguse ruumala võrdeline absoluutse temperatuuriga.V/T = const, kui p = const (V = const T) 5. Tuletage valem rõhu arvutamisel vedelikus sügavusel h. 6. Sõnastage impulsi jäävuse seadus. Tuletage vastav valem kahest koosneva süsteemi korral. Impulsi jäävuse seadus: suletud süsteemi koguimpulss (sinna kuluvate kehade summa) on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv (p1+p2+p3+...+pn= mv1+mv2+mv3+...+mvn =const; ). Impulsi jäävuse seadus võimaldab kirjeldada mitmeid põrgetega seotud nähtusi ja reaktiivliikumist. 7

Füüsika
320 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Füüsika täiendõppe KT I versioon (Muldar)

I Versioon 1.Vee erisoojus on 4200 J/kg*K. Mida see tähendab? Vee erisoojus on umbes 4200 J / kg K, ehk ühe kilogrammi vee soojendamiseks ühe Kalvini võrra kulub 4,2 kilodzauli. 2.Isobaariline protsess. Graafik. Isobaariline protsess on isoprotsess, mis toimub jääval rõhul. Et isobaarilisel protsessil on p - const, siis pärast selle suurusega taandamist omandab valem kuju:V1/V2=T1/T2 3.Tuletada Kurvi sisenemise max kiirus. 4.Defineerida jõu põhiühik ja anda selle ligikaudne väärtus. Jõu ühikuks on njuuton. (N)1 njuuton on jõud, mis annab ühe kilogrammise massiga kehale kiirenduse üks meeter sekundis sekundi kohta. 5.Tuletada kiiruse valemid , kui a=const . 6.Potensiaalse energia jäävusseadus. Suletud süsteemis, kus ei mõju hõõrdejõudusid ja kus kõik deformatsioonid on

Füüsika
247 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Füüsika täiendõpe

Ühtlane sirgjooneline liikumine ­ keha suund ja kiirus on jäävad. Võrdsed ajavahemikud ja teepikkused. Ühtlaselt muutuv liikumine ­ keha kiirus muutub võrdsetes ajavahemikes võrdse suuruse võrra. Taustsüsteem ­ kella ja koordinaadistikuga varustatud keha, mille suhtes liikumist vaadelda. Teepikkus ­ keha poolt läbitud trajektoorilõigu pikkus. s=vt vkesk=s/t s=v0t+at2/2 Nihe ­ suunatud siglõik, mis ühendab keha algasukohta lõppasukohaga. Hetkkiirus ­ keha kiirus kindlal ajahetkel, vektoriaalne suurus. Kiirendus ­ suurus, mis näitab, kui palju muutub keha kiirus ajaühikus. a=(v-v0)/t a=v2-v02/2s Liikumisvõrrand ­ näitab, kuidas keha koordinaat sõltub ajast. Mass ­ keha inertsuse mõõt, väljendub vastupanus keha oleku muutumisele väliste jõudude toimel. Jõud ­ suurus, mille abil kirjeldatakse kehade vastastikmõju. F=ma Rõhk ­ vaadeldavale kehale mõjuv rõhumisjõud pinnaühiku kohta. Tihedus ­ suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus. p=mv Rasku

Füüsika
328 allalaadimist
thumbnail
17
pdf

Füüsika täiendõppe kordamisküsimused

Töö ­ mingi keha liigutamine jõu mõjul. Kui kehale mõjub konstantne jõud ning nurk liikumissuuna ja jõu mõjumise suuna vahel on samuti konstantne, arvutatakse töö valemist 68. Tööühiku definitsioon. Töö ühikuks on 1 dzaul. [A] = 1N m = 1J. 1 J on niisugune töö, mille teeb jõud 1 N keha liigutamisel 1 m võrra. Ligikaudu on see võrdne tööga, mis tehakse 100 g massiga keha tõstmisel maapinnast 1 m kõrgusele. 69. Võimsuse definitsioon, valem ja ühik. Võimsuse ühik 1 vatt: [N] = 1 J/s = 1W. = 70. Tuletage valem võimsuse arvutamiseks kiiruse kaudu. Seadme võimsus ­ tema töötegemise kiirus. Võrdub tehtud töö ja selle tegemiseks kulunud aja jagatisega. 71. Kasuteguri arvutusvalem. = 100% 72. Dissipatiivjõu definitsioon. Dissipatiivjõud ­ jõud, mille ületamisel tehtav töö muundub soojusenergiaks (hõõrdejõud, keskkonnataksistus, mitteelastsetel deformatsioonidel tekkivad jõud)

Füüsika
14 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Füüsaika täiendõppetöö Tanel Mullari

2. Defineerige võimsuse ühik SI-süsteemis. Andke selle ligikaudne väärtus ja esitage see põhiühikute kaudu. 3. Sõnastage Newtoni II seadus. 4. Isotermiline protsess (mõiste, seadus, graafik, näide) 5. Tuletage valem min lubatud kiiruse jaoks, millega võib siseneda kurvi raadiusega r, kui hõõrdetegur rehvide ja teekatte vahel on ette antud. 6. Soojusülekande liigid koos lühikirjeldusega. 7. Määrata molekulide arv 20-liitrises balloonis, milles oleva gaasi rõhk on 10 atm ja temperatuur on 27 C kraadi. 8. Auto massiga 2 tonni, mis liigub kiirusega 90 km/h, pidurdab. Määrata pidurdusaeg ja teekond, kui hõõrdetegur rehvide ja teekatte vahel on 0,4. II variant 1. Vee erisoojus on 4200 J/kg*K. Mida see tähendab ? 2. Defineerige jõu ühik SI-süsteemis. Andke selle ligikaudne väärtus ja esitage see põhiühikute kaudu. 3. Sõnastage mehhaanilise energia jäävuse seadus. 4

Füüsika
116 allalaadimist
thumbnail
414
pdf

TTÜ üldfüüsika konspekt

Võrrandid (1.6) on liikumisvõrrandid kõige üldisemal juhul. Eraldi näitena käsitleme gümnaasiumikursusest tuttavat erijuhtu – ühtlaselt muutuvat liikumist. Ühtlaselt muutuvaks liikumiseks nimetatakse liikumist, mille käigus keha kiirus muutub mistahes võrdsete ajavahemike vältel võrdsete suuruste võrra. r Selline liikumine rahuldab tingimust (a = const ) , punktmassi kohavektor muutub ajas järgmise seaduse järgi: r r r r at 2 r (t ) = r0 + v0 t + , (1.7) 2 r r r kus r0 on punktmassi kohavektor hetkel t = 0 , v0 tema algkiirus, a kiirendus. Arvutades siit ajalise tuletise, saame valemi (1.3) põhjal punktmassi kiirusvektori ajahetkel t

Füüsika
177 allalaadimist
thumbnail
66
docx

Füüsika I konspekt

Igas sekundis toimub ühe molekuliga umbes 10^9 põrget. 6. IDEAALSE GAASI OLEKUVÕRRAND. ISOPROTSESSIDE GRAAFIKUD. Ideaalse gaasi olekuvõrrandiks nim seost p=nkT, kus n on molekulide kontsentratsioon, k Boltzmanni konstant ja T gaasi absoluutne temperatuur. Ideaalse gaasi olekuvõrrandi saab esitada ka ainult makroparameetrite abil: pV=m/M*RT, kus m on gaasikoguse mass, M molaarmass, R universaale gaasikonstant 8,31 J/(mol*K), T gaasi absoluutne temp. p  const V  f (T ) 1. ehk isobaariline protsess ehk Gay-Lussac’i seadus, mida kirjeldab seos V1 V2 V    const T1 T2 T 14 V  const p  f (T ) 2. ehk isohooriline protsess ehk

Füüsika
72 allalaadimist
thumbnail
31
doc

Füüsika eksam.

toetuspunktist kaugemal. Suurust l nimetati jõu F(vector) õlaks ning tema korrutist selle jõu mooduliga F jõumomendiks punkti O suhtes (tähis Mo). Mo=Fl Jõu F õlaks punkti O suhtes nimetatakse selle jõu mõjusirge lühimat kaugust punktini O: l=rsin. Impulsi jäävuse seadus. Vektorist suurust p = mv nimetatakse ainepunkti impulsiks. Seadus: Ainepunktide isoleeritud süsteemi kogu impulss on jääv. m v = const Jõumoment telje suhtes-jõu pöördevõimesõltub jõu suurusest F ja õlast h. Jõu pöördevõimet iseloomustavat skalaarset korrutist Fh nimetatakse jõu momendiks telje suhtes. M t(F)=+-Fh. Kui jõud ja telg asuvad samas tasandis, siis jõu moment telej suhtes võrudb nulliga. Mt(F2)=Mt(F3)=0 15. Impulsimoment punkti ja telje suhtes. Impulsimomendi jäävuse seadus. impulsi moment punkti suhtes.

Füüsika
844 allalaadimist
thumbnail
12
doc

MEHAANIKA JA MOLEKULAARFÜÜSIKA, PÕHIMÕISTED NING SEADUSED

teepikkuse) korrutist. Üldjuhul A = F s cos , kus on nurk jõu mõjumise suuna ja nihke suuna vahel. Energia E on (keha või jõu) võime teha tööd. Energia on töö varu. Töö ja energia ühikuks SI- süsteemis on dzaul (1 J). 1 J = 1 N . 1 m . Üks dzaul on töö, mida teeb jõud üks njuuton, nihutades mingit keha oma mõjumise suunas ühe meetri võrra. Võimsus N (või P) näitab ajaühikus tehtud tööd. Võimsus on töö tegemise kiirus. N = A / t. Võimsuse SI-ühikuks on vatt (1 W). Võimsus on üks vatt, kui ühes sekundis tehakse üks dzaul tööd. 1 W = 1 J / 1 s. Kineetiline energia on tingitud keha liikumisest. Keha kineetiline energia avaldub massi ja kiiruse kaudu kujul Ek = m v2/2 . Potentsiaalne energia on tingitud keha asendist teiste kehade suhtes (vastastikmõjust teiste kehadega). Keha potentsiaalne energia raskusväljas avaldub kujul Ep = m g h , kus g on raskuskiirendus ja h - keha kaugus energia nulltasemest (kõrgus maast).

Füüsika
152 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Põhivara füüsikas

teepikkuse) korrutist. Üldjuhul A = F s cos , kus on nurk jõu mõjumise suuna ja nihke suuna vahel. Töö ja energia ühikuks SI-süsteemis on dzaul (1 J). 1 J = 1 N . 1 m . Üks dzaul on töö, mida teeb jõud üks njuuton, nihutades mingit keha oma mõjumise suunas ühe meetri võrra. Võimsus N (või P) näitab ajaühikus tehtud tööd. Võimsus on töö tegemise kiirus. N = A / t. Võimsuse SI- ühikuks on vatt (1 W). Võimsus on üks vatt, kui 1 sekundis tehakse üks dzaul tööd. 1 W = 1 J / 1 s. Lihtmehhanismide (kang, plokk, kaldpind) töö aluseks on mehaanika kuldreegel: samapalju, kui me võidame jõus, kaotame teepikkuses. Kasutades väiksemat jõudu, peame läbima vastavalt pikema tee. Kineetiline energia on tingitud keha liikumisest. See avaldub massi ja kiiruse kaudu kujul Ek = m v 2/2 . Kineetiline energia on võrdne keha kiirendamisel (liikumalükkamisel) tehtud tööga. Pidurdudes teeb

Füüsika
121 allalaadimist
thumbnail
31
rtf

Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt

teepikkuse) korrutist. Üldjuhul A = F s cos , kus on nurk jõu mõjumise suuna ja nihke suuna vahel. Töö ja energia ühikuks SI-süsteemis on dzaul (1 J). 1 J = 1 N . 1 m . Üks dzaul on töö, mida teeb jõud üks njuuton, nihutades mingit keha oma mõjumise suunas ühe meetri võrra. Võimsus N (või P) näitab ajaühikus tehtud tööd. Võimsus on töö tegemise kiirus. N = A / t. Võimsuse SI- ühikuks on vatt (1 W). Võimsus on üks vatt, kui 1 sekundis tehakse üks dzaul tööd. 1 W = 1 J / 1 s. Lihtmehhanismide (kang, plokk, kaldpind) töö aluseks on mehaanika kuldreegel: samapalju, kui me võidame jõus, kaotame teepikkuses. Kasutades väiksemat jõudu, peame läbima vastavalt pikema tee. Kineetiline energia on tingitud keha liikumisest. See avaldub massi ja kiiruse kaudu kujul Ek = m v 2/2 . Kineetiline energia on võrdne keha kiirendamisel (liikumalükkamisel) tehtud tööga. Pidurdudes teeb

Füüsika
35 allalaadimist
thumbnail
28
doc

põhivara aines füüsikaline maailmapilt

teepikkuse) korrutist. Üldjuhul A = F s cos , kus on nurk jõu mõjumise suuna ja nihke suuna vahel. Töö ja energia ühikuks SI-süsteemis on dzaul (1 J). 1 J = 1 N . 1 m . Üks dzaul on töö, mida teeb jõud üks njuuton, nihutades mingit keha oma mõjumise suunas ühe meetri võrra. Võimsus N (või P) näitab ajaühikus tehtud tööd. Võimsus on töö tegemise kiirus. N = A / t. Võimsuse SI- ühikuks on vatt (1 W). Võimsus on üks vatt, kui 1 sekundis tehakse üks dzaul tööd. 1 W = 1 J / 1 s. Lihtmehhanismide (kang, plokk, kaldpind) töö aluseks on mehaanika kuldreegel: samapalju, kui me võidame jõus, kaotame teepikkuses. Kasutades sama töö tegemisel väiksemat jõudu, peame läbima vastavalt pikema tee. Kineetiline energia on tingitud keha liikumisest. See avaldub massi ja kiiruse kaudu kujul Ek = m v 2/2 . Kineetiline energia on võrdne keha kiirendamisel (liikumalükkamisel) tehtud tööga

Füüsika
212 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Füüsika kokkuvõttev konspekt

II seadus: Keha kaal on jõud,millega keha mõjutab tuge või riputit,millele ta on asetatud.Kui see Rakendades kehale,massiga m,jõu F¯ saab tugi või riputi liigub Maa suhtes vertikaalses keha kiirenduse a¯,a¯=F¯/m(F=ma). raskuskiirendusega võrreldava kiirendusega a¯,siis keha kaal Arvestades,et keha mass on const,siis jõu ja kiirenduse vektorite moodulite suhe ¯=m(g¯±a¯) m=F/a=const. Kus "+" märk vastab juhule,kui tugi või f¯(tk-all)=0 riputi liigub vertikaalselt üles "-" vastab liikumisele vertikaalselt alla.Igal muul juhul Süsteemi kui terviku impulsi ajaline tuletis on keha kaal võrdne raskusjõuga. on siis võrdne nulliga Maa raadius R=6400 km,mass dp/dt=0 m=5,98*10^24 kg,siis ülemaailmne gravitatsiooni const

Füüsika
405 allalaadimist
thumbnail
83
doc

Kordamisküsimused: Elektriväli ja magnetväli.

on murdumisnurk on langemisnurk, peegeldumisnurk , peegeldavale pinnale tõmmatud normaal (ristsirge). Peapunkti ja fookuse vaheline kaugus on fookusekaugus. Kujutise konstrueerimine õhukeses läätses: Kujutise konstrueerimine läätses. A - ese, K - kujutis, F - fookus, P - peapunkt Fotomeetria Energeetilised ühikud: vatt (W) ja vatt ruutmeetri kohta (W/m2) Põhiühikuks on valgustugevuse ühik kandela e. rahvusvaheline küünal (cd), mille kohta antakse etaloondefinitsioon: Üks kandela on valgustugevus, mis võrdub 1/60 suuruse pinna kiirgusega plaatina tahkumistemperatuuril (2044 K). Tuletatud ühikuteks on: Luumen (lm) - valgusvoog, mida kiirgab punktallikas 1 cd ruuminurka 1 sterradiaan; Luks (lx) vastab valgustatusele üks luumen ruutmeetri kohta;

Füüsika
213 allalaadimist
thumbnail
105
doc

Füüsika konspekt

Lisaks sellele kehtib veel impulsimomendi jäävuse seadus, mis väidab, et kui jõumoment puudub, siis impulsimoment ehk pöörlemishulk ei muutu. Impulsimomendi jäävuse seadus. Kui mehhaanilisele süsteemile mõjuvate välisjõudude momentide summa mingi punkti O suhtes on null, siis selle punktiga seotud inertsiaalses taustsüsteemis saame vektorilisest momentide võrrandist: L O , = 0 LO , = const . Sellises mehhaanilises süsteemis kehtib vektorilise impulsi-momendi jäävuse seadus (VIJS). Selle seaduse kehtivuse tingimuseks ei ole süsteemi suletus, mõne teise punkti suhtes ei pruugi see kehtida. Näit. Päikesesüsteemis kehtib see seadus vaid Päikese keskpunktiga seotud taustsüsteemis. VIJS-st tulenevad Kepleri 2. ja osalt 1. seadus. Erijuhul, kui mehhaanilise süsteemi p = 0 , ei sõltu

Füüsika
282 allalaadimist
thumbnail
83
doc

Füüsika eksami küsimuste vastused

on murdumisnurk on langemisnurk, peegeldumisnurk , peegeldavale pinnale tõmmatud normaal (ristsirge). Peapunkti ja fookuse vaheline kaugus on fookusekaugus. Kujutise konstrueerimine õhukeses läätses: Kujutise konstrueerimine läätses. A - ese, K - kujutis, F - fookus, P - peapunkt Fotomeetria Energeetilised ühikud: vatt (W) ja vatt ruutmeetri kohta (W/m2) Põhiühikuks on valgustugevuse ühik kandela e. rahvusvaheline küünal (cd), mille kohta antakse etaloondefinitsioon: Üks kandela on valgustugevus, mis võrdub 1/60 suuruse pinna kiirgusega plaatina tahkumistemperatuuril (2044 K). Tuletatud ühikuteks on: Luumen (lm) - valgusvoog, mida kiirgab punktallikas 1 cd ruuminurka 1 sterradiaan; Luks (lx) vastab valgustatusele üks luumen ruutmeetri kohta;

Füüsika
140 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Mehaanika

Nende impulsid liituvad . m1v1+ m2v2 = ( m1+ m2 ) v1,2 v1,2 - mõlema kera koosliikumise kiirus. Kehade süsteemi, mis pole vastastikuses mõjutuses süsteemist väljuspool olevate kehadega, nimetatakse suletud süsteemiks. Suletud süsteemis kehtib impulsi jäävuse seadus. Suletud süsteemi kehade koguimpulss on jääv. p1+ p2+ p3+........pn = const. Kui süsteemi kogu impulss on alghetkel null, näiteks kõik kehad seisavad paigal, siis ühe keha liikuma hakkamine põhjustab mõne teise keha vastassuunalise liikumise. näiteks mürsu impulss võrdub kahuri tagasilöögi impulsiga. m2 m1 v1 m1v1 = - m2v2 v2 m Liikumishulga jäävuse seaduse alusel töötavad reaktiivmootorid . Reaktiivmootori

Füüsika
190 allalaadimist
thumbnail
18
pdf

Füüsika 1 Eksamiküsimuste vastused

Ajas muutumatu jõu korral lihtsustub valem: Töö ühik: [ ] , ehk 1 dzaul. Võimsus on füüsikaline suurus, mis on võrdne ajaühikus tehtava tööga. Võimsus on seega töö tegemise kiirus. Hetkvõimsus keskmise võimsuse kaudu: [ ] Võimsuse ühik: [ ] , ehk 1 vatt. 32. Millised on konservatiivsed ja dissipatiivsed jõud? Andke ka valemid. Konservatiivseks ja dissipatiivseks jaotatakse jõudusid töö seisukohalt kinnisel trajektooril potentsiaalses jõuväljas. Konservatiivse jõu puhul on summaarne töö kinnisel trajektooril null: . Dissipatiivse jõu puhul on töö kinnisel trajektooril nullist erinev, sellised jõud on kõik takistusjõud: . 33

Füüsika
302 allalaadimist
thumbnail
24
pdf

Füüsika 1 eksam

muuta. Näide Oled kosmoselaevas, kaaluta olekus jäänud seintest eemale. Sellisel juhul ei ole mitte mingit võimalust jäsemete liigutamisega seinani jõuda. Kui aga heita taskust võetud keha endast eemale, hakkab süsteem sina-keha liikuma vastassuunaliselt ning mingil hetkel toimub põrge seinaga. 17. Impulsi jäävuse seadus Suletud süsteemi liikumishulk on jääv. r n r M v M = mi vi = const i =1 18. Hõõrdejõud Hõõrdejõud kirjeldab, kui suurt sundivat jõudu on vaja, et panna keha liikuma ning hoida liikumises. Hõõrdejõud on liikumapaneva jõuga vastassuunaline ning jaguneb seisuhõõrdejõuks, liugehõõrdejõuks ja veerehõõrdejõuks. Liugehõõrdejõu suurus on praktiliselt võrdne maksimaalse seisuhõõrdejõuga. Hõõrdetegur on hõõrdejõu ja pindu kokkusuruva normaaljõu suhe: Fh µ= Fn 19

Füüsika
193 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Tahke keha mehhaanika.

p= n Ek . (5.1) 3 Et ideaalse gaasi molekulide vahel puuduvad konservatiivsed vastasmõju jõud, siis kujutab valemis (5.1) korrutis n E k gaasi ruumalaühiku siseenergiat. Siseenergiat saab muuta soojusvahetusprotsessi abil. Ühendame õhuga täidetud klaasballooni läbi kummikorgi U- manomeetriga. Soojendame ballooni käte vahel hoides, näeme, et rõhk balloonis tõuseb. Samal ajal muutub balloonis oleva õhu soojuslik olek ­ ta soojeneb. Soojusliku oleku hindamiseks on sisse toodud temperatuuri mõiste. Eelnevast on näha, et soojenemisega kaasneb molekulide keskmise kineetilise energia kasv. Temperatuuri võikski defineerida kui molekulide keskmist kineetilist energiat, mida saaks siis mõõta rõhu kaudu valemi (5.1) vahendusel. See valem sisaldab aga veel otseselt mittemõõdetavat molekulide tihedust n.

Füüsika
99 allalaadimist
thumbnail
20
pdf

Füüsika eksam

Füüsika eksam 1. Liikumise kiirendamine. Taustsüsteem on mingi kehaga seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. Kohavektor on vektor, mille alguspunkt ühtib koordinaatide alguspunktiga. Trajektoor on keha või ainepunkti teekond liikumisel ruumis või tasandil. Kiirus on vektoriaalne suurus, mis võrdub nihke ja selle sooritamiseks kulunud ajagavahemiku suhtega(kiirusvektor on igas trajektoori punktis suunatud mööda trajektoori puutujat selles punktis)  Kiirendus on kiiruse muutus ajaühikus. Kiirendus näitab keha kiiruse muutumist ajaühikus (Kiirendusvektor lahutub kiirenevalt liikuva keha trajektoori igas punktis trajektoori puutuja sihiliseks tangentsiaalkiirenduseks ning sellega risti olevaks normaalkiirenduseks ehk tsentrifugaalkiirenduseks) 2. Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine. a=consT =>kolmikvalem, Keha liigub sirgjoonelisel trajektooril, kusjuures tema kiirendu

Füüsika
91 allalaadimist
thumbnail
21
odt

10. klassi üleminekueksam

sirgjoonelisel liikumisel on nihkevektori arvväärtus võrdne läbitud teepikkusega. Ühtlase sirgjoonelise liikumise kiiruseks nimetatakse suhet . Kui v > 0, siis liigub keha OX-telje positiivses suunas; kui aga v < 0, siis liigub keha vastupidises suunas. Koordinaadi x sõltuvust ajast t (liikumisvõrrand) väljendatakse ühtlase sirgjoonelise liikumise puhul järgmise lineaarvõrrandiga x = x0 + vt. Antud võrrandis v = const on keha liikumise kiirus ja x selle punkti koordinaat, kus 0 keha asus ajahetkel t = 0. Graafikul kujutatakse liikumisvõrrandit x(t) sirgjoonena. Selliste graafikute näited on toodud joonisel 1.3.1. Näide liikumisvõrrandi graafikust: Joonis 2.1. Ühtlase sirgjoonelise liikumise graafikud Graafikul I kujutatud liikumise korral asus keha ajahetkel t = 0 punktis koordinaadiga x0 = -3 m

Füüsika
142 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Füüsika teooria ja valemid (10.klass)

ei säilita kuju ega ruumala Vedelik: molekulid paiknevad tihedalt molekulid võnguvad oma tasakaaluasendi ümber ja vahetavad asukohti säilitab ruumala, ei säilita kuju keskmine vastastikmõju Tahkis: osakesed paiknevad korrapäraselt ja tihedalt osakesed võnguvad oma tasakaaluasendi ümber tugev vastastikmõju osakeste vahel säilitab ruumala ja kuju Reaalsed gaasid Probleemid, kus ideaalse gaasi mudel ei tööta: 1. gaasi kokkusurumine balloonis 2. lõhnade levik ruumis Reaalse gaasi erinevus ideaalsest: 1. tuleb arvestada molekulide ruumala (toob kaasa omavahelised põrked) 2. tuleb arvestada molekulide vahelist vastastikmõju m2 a m m Reaalset gaasi kirjendab Van der Waalsi võrrand: ( p 2 2 )(V b) RT M V M M a ja b on konstandid, mis määratakse katseliselt

Füüsika
60 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Mehhaaniline liikumine

Mehaaniline töö ­ on võrdne kehale mõjuva jõu, nihke ja jõu ning nihkevahelise nurga koosinuse korrutisega. A = Fs cos Võimsus ­ on arvuliselt võrdne ajaühikus tehtud tööga. A N= N = Fv t Mehaaniline energia ­ iseloomustab keha võimet teha tööd. mv 2 Ek = E p = mgh 2 Mehaanilise energija jäävuse seadus ­ kui kehale mõjuvad ainult raskus- ja elastusus jõud, on keha mehaaniline koguenergia jääv. Ek + E p = const Jõud ­ F N kg*m/s2 Keha mass ­ m kg Kiirendus ­ a m/s2 Jäikustegur ­ k N/m Nihke suurus deformatsioonil ­ Dl m Hõõrdetegur ­ m ­ Rõhumisjõud ­ Fn N kg*m/s2 Gravitatsioonikonstant ­ G 6,67*10-11N*m2/kg2

Füüsika
98 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Kordmisküsimused eksamiks

njuuton (tähis N), avaldub valemis F = ma s2 15. Mis on töö ühik SI-süsteemis? m 2 kg dzhaul (tähis J), avaldub valemist A = Fs = mas N m= s2 16. Mis on võimsuse ühik SI-süsteemis? J m 2 kg vatt (tähis W), avaldub valemist N =A/t = (Fs)/t = (mas)/t = s s3 17. Kirjutada jõu ühik põhiühikute kaudu Avaldub valemist F = ma 1N = 1kgm/s2 18. Kirjutada rõhu ühik põhiühikute kaudu N 1Pa = m2 Avaldub valemist p = F/S = (ma)/S kg/(s2*m) ­ PÕHIÜHIKU KAUDU 19

Füüsika
167 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Füüsikaga seotud mõisted

teineteiseks. Vastastikmõju põhiliike on neli: gravitatsiooniline, nõrk, elektromagnetiline ja tugev. Vektoriaalne suurus on kolmemõõtmelises ruumis esitatav kolme arvuga (+ mõõtühik). Need on vektori koordinaadid. Vektoriaalsetel suurustel on suund olemas (näit. kiirus, kiirendus, jõud). Võimsus N (või P) näitab ajaühikus tehtud tööd. Võimsus on töö tegemise kiirus. N = A / t. Võimsuse SI-ühikuks on vatt (1 W). Võimsus on üks vatt, kui 1 sekundis tehakse üks daul tööd. 1 W = 1 J / 1 s.

Füüsika
30 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Füüsika põhivara (füüsikalise looduskäsitluse alused)

toimub aine ja välja ajutine muundumine teineteiseks. Vastastikmõju põhiliike on neli: gravitatsiooniline, nõrk, elektromagnetiline ja tugev. Vektoriaalne suurus on kolmemõõtmelises ruumis esitatav kolme arvuga (+ mõõtühik). Need on vektori koordinaadid. Vektoriaalsetel suurustel on suund olemas (näit. kiirus, kiirendus, jõud). Võimsus N (või P) näitab ajaühikus tehtud tööd. Võimsus on töö tegemise kiirus. N = A / t. Võimsuse SI-ühikuks on vatt (1 W). Võimsus on üks vatt, kui 1 sekundis tehakse üks dþaul tööd. 1 W = 1 J / 1 s.

Füüsika
4 allalaadimist
thumbnail
10
odt

Füüsika 10. klassi teemad

Energia ja temperatuur Tihedus Ruumala Mass Gaasi rõhk ja temperatuur Ideaalse gaasi pV=m/MRT olekuvõrrand Gaasi üleminek ühest p1V1/T1 =p1V1/T1 olekust teise Kilomoolid gaasi koguses pV/T=R 2.Seadused ja põhiprintsiibid: MKT võrrand ja alused- p=1/3*m0*n*v2 1)gaas koosneb molekulidest 2)molekulid on pidevas kaootilises liikumises 3)molekulide vahel on vastastikmõju Ideaalse gaasi olekuvõrrand-pV=m/MRT Isoprotsessid- Isoprotsess on gaasi oleku muutus, kus üks olekuparameetritest p, V, T jääb muutmatuks, aga teised muutuvad Isoprotsesside tunnused, graafikud, valemid, seadused: ISOTERMILINE ISOBAARILINE ISOK(H)OORILINE TUNNUS T=const p=const V=const VALEM p1V1=p2V2 V1/T1=V2/T2 p1/T1=p2/T2 p*V=const V/T=const p/T=const GRAAFIK

Füüsika
60 allalaadimist
thumbnail
69
docx

FÜÜSIKA 1 eksami vastused

Töö on negatiivne, kui jõud on vastassuunaline liikumisega, takistades seega liikumist. Öeldakse, et keha töötab jõule(liikumisele) vastu. Negatiivse töö puhul on nurk jõu ja keha liikumissuuna vahel nürinurk ehk suurusega üle 90°: kui < 90°, siis cos > 0 ja W > 0, kui 90° < < 180°, siis cos < 0 ja W < 0. 20. Mehaanika kuldreegel Nii mitu korda kui võidetakse jõus, kaotatakse nihkes. A F s const - Võites jõus, kaotate teepikkuses. [2] See reegel kehtib lihtmehhanismide kohta nagu kang, plokk, kaldpind ja teised. Kõige lihtsam on mehaanika kuldreeglit mõista kangi näitel. Kang muudab raskete asjade tõstmise palju kergemaks. Väheneb jõud, mida peab koormusele selle tõstmiseks rakendama. Mida suurem on kangile rakendatud jõu õlg, seda väiksem peab olema jõud ise. [3] Näited:

Füüsika
108 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Füüsika mõisted ja valemid

Termodünaamika ­ Makroskoopiline teooria, mis kästleb soojuvahetust, soojuse muundumis tääks ja muid soojusvahetusega seonduvaid nähtusi. Soojusvahetus ­ protsess, kus keha või kehad vahetavad omavahel soojust. Termodünaamiline süsteem Ideaalse gaasi olekuvõrrand antud gaasikoguse rõhu ja ruumala korrutis on võrdeline absoluutse temperatuuriga. m p V = R T M Isoprotsessid 1. Isotermilse protsessi käigus ei muutu gaasi temperatuur. pV = const 2. Isobaarilise protsessi käigus ei muutu gaasi rõhk. V/T = const 3. isohoorilise protsessi käigus ei muutu gaasi ruumala. p/T = const Kujutamine graafikutel Termodünaamika alused 2 võimalust siseenergia muutmiseks - 1)Tööd tehes 2)soojusülekande teel. Erisoojus ­ Näitab, milline soojushulk tuleb 1kg ainele anda, et ta t0 tõuseks 1K võrra. Termodünaamika I printsiip- Termodünaamilisele süsteemile juurde antav soojushulk läheb

Füüsika
69 allalaadimist
thumbnail
34
docx

Füüsika eksami konspekt

Füsa eksami konspekt 1, Liikumise kirjeldamine Taustsüsteem on mingi kehaga seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. Kohavektor on vektor, mille alguspunkt ühtib koordinaatide alguspunktiga. Trajektoor on keha või ainepunkti teekond liikumisel ruumis või tasandil. Trajektoori saab korrektselt kasutada ainult punktmassi korral. Kiirus on vektoriaalne suurus, mis võrdub nihke ja selle sooritamiseks kulunud ajavahemiku suhtega (kiirusvektor on igas trajektoori punktis suunatud mööda trajektoori puutujat selles punktis). Kiirendus on kiiruse muutus ajaühikus. (Kiirendusvektor lahutub kiirenevalt liikuva keha trajektoori igas punktis trajektoori puutuja sihiliseks tangentsiaalkiirenduseks ning sellega risti olevaks normaalkiirenduseks ehk tsentrifugaalkiirenduseks) 2,* Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine. a=consT =>kolmikvalem, Keha liigub sirgjoonelisel trajektooril, kusjuures tema kiirendus on nii suunalt kui suuruselt muutumatu ning samasihilise kiirusega

Füüsika
44 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Füüsika

tugevalt tagasi. -) Molekulid vahel ei ole vastastikmõju. * Rõhk: p = 1/3n m0 v2 -) n = konsentratsioon. * Temperatuur: näitab, et mida suurem on aineosakeste keskmine kineetiline energia seda suurem on ka temperatuur. -) T = temperatuur. Temperatuuril on alati olemas absoluutne miinimum (-273 0C). Füüsikas kasutatakse kelvini skaalat, kus -273 kraadi on seal hoopis 0 kraadi. * pV = const, kui T = const (isotermiline protsess) * V/T = const, kui p = const (isobaariline protsess) * p/T = const, kui V = const (isohooriline protsess) -) p1V1/T1 = p2V2/T2 * Ideaalse gaasi võrrand: pV = m/M*RT 4.2.3. Termodünaamika * Keha siseenergia koosneb potentsiaalsest ja kineetilisest energiast. *Q=U+A -) Q = termodünaamika esimene printsiip; A = välisjõudude vastu tehtav töö. *A=p*V * Kasutegur on kasuliku töö ja kogutöö suhe. -) Ta on suht arv ja tal pole ühikut -) = A/Q = (Q1-Q2)/Q1 * 100% = (T1-T2)/T1 -) < 1

Füüsika
26 allalaadimist
thumbnail
40
doc

Mehaanika, kinemaatika, jõud ja impulss ning muud teemad

Vedelik:  molekulid paiknevad tihedalt  molekulid võnguvad oma tasakaaluasendi ümber ja vahetavad asukohti  säilitab ruumala, ei säilita kuju  keskmine vastastikmõju Tahkis:  osakesed paiknevad korrapäraselt ja tihedalt  osakesed võnguvad oma tasakaaluasendi ümber  tugev vastastikmõju osakeste vahel  säilitab ruumala ja kuju Reaalsed gaasid Probleemid, kus ideaalse gaasi mudel ei tööta: 1. gaasi kokkusurumine balloonis 2. lõhnade levik ruumis Reaalse gaasi erinevus ideaalsest: 1. tuleb arvestada molekulide ruumala (toob kaasa omavahelised põrked) 2. tuleb arvestada molekulide vahelist vastastikmõju m2 a m m Reaalset gaasi kirjendab Van der Waalsi võrrand: ( p  2 2 )(V  b)  RT M V M M a ja b on konstandid, mis määratakse katseliselt

Füüsika
36 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun