Füüsika praktikumi protokoll nr 12"OPTIKA" (0)

Sarnased õppematerjalid

6

docx

Suhkrulahuse eripöörang

Pöördenurga saab määrata polerimeetriga- Töö käik 1. Tutvuge polerimeetri ehitusega ja tema reguleerimisvõimalustega 2. Lülitage polerimeetri lamp sisse ning reguleerige pikksilma vaateväli tervaks 3. Leidke polerimeetri nullasend. Selleks pöörake analüsaator sellisesse asendisse ,kus pikksilma vaateväli on ühtlaselt nõrgalt valgustatud. Märkige üles skaala lugem 0 4. Paluge praktikumi juhendajal kontrollida nullasendit ning täpsustada tööülesannet. 5. Asetage uuritava lahusega täidetud küvett polerimeetrisse. Tervavustage uuesti pikksilma vaateväli. Leidke analüsaatori asend ,mille korral pikksilma vaateväli on jällegi ühtlaselt nõrgalt valgustatud. Märkige üles vastav lugem 1 6. Võtke lahus polerimeetrist välja ,teravustage pikksilma vaateväli , ja määrake uuesti nullasend 0. Mõõtes korrd lahusega,kord ilma tehke 6 mõõtmist

Füüsika praktikum

16

docx

SUHKRULAHUSE ERIPÖÖRANG

2 vasakvõi parempoolset osa). Fokuseeritud pildi korral on heleda ja tumeda poolringi lahutusjoon selgepiiriline. 3. Leidke polarimeetri nullasend. Selleks pöörake analüsaator sellisesse asendisse, kus pikksilma I1  I 2 kogu vaateväli on ühtlaselt nõrgalt valgustatud, st (vt joonise 21.3 keskmine osa). Märkige üles skaala lugem α0 . 4. Paluge praktikumi juhendajal kontrollida nullasendit ning täpsustada tööülesanne. 5. Asetage uuritava lahusega täidetud küvett polarimeetrisse. Teravustage uuesti pikksilma I1  I 2 vaateväli ( ). Leidke analüsaatori asend, mille korral pikksilma kogu vaateväli on jällegi I1  I 2 1 ühtlaselt nõrgalt valgustatud ( ). Märkige üles vastav lugem . Sellega on üks katse teostatud. 6

Füüsika

4

docx

Sahharoosi ensüümreaktsiooni kineetiliste parameetrite määramine

Tallinna Tehnikaülikool Materjaliteaduse instituut Füüsikalise keemia õppetool Üliõpilane: Teostatud: 22.02.2012. Õpperühm: Kontrollitud: Töö nr. 23FK Arvestatud: FK23a Sahharoosi ensüümreaktsiooni kineetiliste parameetrite määramine Töö eesmärk ja üldmõisted: Eesmärgiks on ensüümreaktsiooni kineetiliste konstantide Km ja vmax määramine Lineweaver- Burki koordinaatides ehitatud graafiku abil (1/v sõltuvana 1/S). Samuti on võimalik määrata ensüümi aktiivsust (1 sekundi jooksul ärareageerivate substraadi moolide arv 1 grammi ensüümi toimel 1 sekundi jooksul ehk teiste sõnadega reaktsiooni kiirus ühikulise hulga ensüümi toimel). Üldmõisted: Erinevalt esimest järku kineetilisest võrrandist kirjeldub reaktsiooni kiirus sõltuvana substraadi kontsentratsioonist võrdhaarse hüperboolina (graafik käitub vastavalt Michaelise-Menteni võrrandile). V

Füüsikaline ja kolloidkeemia

12

pdf

Analüütiline keemia

leelismuldmetallide halogeniidsooladest (NaCl, KBr, CsI). Need neelavad väga vähe infrapunakiirgust. Vedelate ainete spektri saab määrata kas vahetult või sobivas lahuses. Kuna ükski lahusti ei ole läbipaistev ­ võivad proovi ja lahusti max-d ja min-d kattuda. Lahustiks on süsiniktetrakloriid CCl4, kloroform CHCl3, diklorometaan CH2Cl2; kasutatakse konts lahuseid. Lahusekiht küvetis on väga õhuke, kuni mm-ni. Kõveti opt.pinnad on valmistatud analoogsest materjalist nagu optika. Enimleevinud meetod on uuritava proovi IR-spektri võrdlemine standardaine spektriga. Aine konts tuleb valida selline et suurima neeldumismax kohal jääks optiline läbitavus vahemikku 5-25%. Saab uuuritava aine tuvastada farmakopöas, avaldatud IP-spektri abil. Spektrofotomeeter tuleb kalibreerida, et vältida vigu. Kontrollimiseks kasutatakse 35µm paksuse polüstüreenkile standardspektrit. Tänapäeval kasutatakse infrapunaspektrofotomeetrites interferentsi. See on saadud mitte otsese

Analüütiline keemia

109

doc

Füüsikaline maailmapilt

............................................................................................................42 7.9. Elektritakistus..................................................................................................... 43 7.10. Elektrivool vedelikes ja gaasides......................................................................45 7.11. Juhid, pooljuhid, dielektrikud .......................................................................... 46 7.12.Geomeetriline optika..........................................................................................47 7.13.Fotoefekt (välis- ja sise-)................................................................................... 52 8.Tiirlemine ja pöörlemine ............................................................................................54 8.1. Ühtlane ringliikumine......................................................................................... 54 8.2. Pöörlemine .............

Füüsikaline maailmapilt

937

pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi

Kommentaarid (0)