Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Füüsika mõisteid ja tähiseid ühikutega (4)

5 VÄGA HEA
Punktid
Füüsika mõisteid ja tähiseid ühikutega #1 Füüsika mõisteid ja tähiseid ühikutega #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-10-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 288 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor MagicMarek Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
10
docx

Füüsika mõisted ja valemid

Mida pikem on see aeg,seda inertsem on keha.Mõõduks mass. Inertsiaalne taustsüsteem ­ taustsüsteem,kus kehtivad kõik mehaanikaseadused ja Newtoni I seadus. Mass - saab mõõta kaalumise teel ja vastasikmõju kaudu. Vastastikmõjus muutub keha mass pöördvõrdeliselt keha massiga. Massi saab võrrelda kiirenduste kaudu. V1/v2=m2/m1 a=v/t v1/v2= a1/a2 a1/a2 = m2/m1 Jõud ­ on füüsikaline suurus,mis iseloomustab ühe keha mõju teisele. Mõiste on kasutusele võetud vastastikmõju iseloomustamiseks. Jõud on vastasikmõju mõõduks. Newtoni gravitatsiooniseadus ­ kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga,mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. G=6,7*10-11 N*m2/kg2 F=mg Gravitatsioonikiirendus ­ Vaba langemise kiirendus. Gravitatsioonikonstant ­ arvuliselt võrdne jõuga, millega tõmbuvad kaks teineteisest 1 meetri kaugusel asuvat 1kg keha. G= 6,7 * 10-11 N*m2/kg2

Füüsika
thumbnail
6
doc

Füüsika mõisted kutsekoolile

koguenergia suhtena 31 kiirus-füüsikalist suurust, mis näitab, kui palju muutub liikuva keha asukoht ruumis ajaühiku jooksul 32 kiirendus-vektoriaalne suurus, mis väljendab kiiruse muutumist ajaühiku kohta, võrdub kiiruse ruudu ja selele vastava ajavahemiku suhtega 33 joonkiirus-iseloomustatakse keha liikumist piki ringjoont 34 nurkkiirus-kehani tõmmatud raadiuse pöördenurga ja nurga moodustumiseks kulunud ajavahemiku suhe 35 kilogramm-mõõtühik, massi ühik 36 liikumine-kehade või osakeste asukoha pidev muutumine aja jooksul 37 ühtlane liikumine-keha või masspunkti liikumine, mille puhul keha massikese või masspunkt läbib liikumise kestel mis tahes võrdseteajavahemike jooksul võrdsed teepikkused 38 mitteühtlane liikumine-punktmassi või jäiga keha või kehade süsteemi massikeskme niisugune liikumine, mille korral kiirusvektor muutub 39 reaktiivliikumine-selline liikumine, mida põhjustab kehast eemale paiskuv keha osa. Kui

Füüsika
thumbnail
3
docx

Füüsika mõisted 8. ja 9. klass

ühineb. Elektrivoolu töö-füüsikaline suurus,mis iseloomustab elektrienergia muundumist teisteks energialiikideks.võrdub voolutugevuse, pinge ja töö sooritamise aja korrutisega. A=JUt. Ohmiseadus-voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega ning pöördvõrdeline takistusega. J=U/R. Elektrivoolu võimsus-füüsikaline suurus,mis iseloomustab ajaühikus tehtavat elektrivoolu tööd. N=JU. Elektrienergia ja voolutöö ühik igapäeva elus on 1kW/h. Elektromagnetiline induiksioon-nähtus,et igasugune magnetvälja muutumine põhjustab juhis elektrivoolu tekkimise.Phori postulaadid: 1)Elektron liigub aatomis ainult teatud kindlatel ,,lubatud" orbiitides.Lubatud orbiitidel liikudes elektron ei kiirga. 2)Elektroni üleminekul ühelt lubatud orbiidilt teisele aatom kiirgab või neelab valgust kindlate portsjonite,kvantide kaupa. Päikse süsteemi mudel ­Suuremaid planeete on 8,alates

Füüsika
thumbnail
1
doc

Füüsika mõisteid

Liikumine - keha asukoha muutumine taustkeha suhtes. Kinemaatika ­ uurib kehade liikumist ruumis Dünaamika ­ uurib liikumise tekkepõhjusi ja kuidas keha liikumine ühe või teise mõju tagajärjel muutub. Staatika ­ uurib kuidas erinevad jõud üksteist tasakaalustavad. Trajektoor ­ joon mida mööda keha liigub. Kulgliikumine ­ keha kõikide punktide trajektorid on ühesuguse kujuga Nihe ­ keha algasukohast lõppasukohta suunatud sirglõik Taustsüsteem ­ taustkeha, sellega seotud koordinaadistik ja ajamõõtmise süsteem Vabalangemine ­ õhutakistused puuduvad, keha langeb alla Kiirus ­ liikumist iseloomustav suurus Kiirendus - näiab kui palju muutub kiirus ajaühikus (sisuliselt on tegemist kiiruse muutumise kiirusega) Gravitatsioon ­ maa külgetõmbejõud Elastsusjõud ­keha kuju ja mõõtmete muutumisel tekkiv jõud Newton - füüsik, avastas raskusjõu.. "njuuton" on seetõttu JÕU mõõtühik Töö ­ kui kehale mõjub jõud ja keha selle jõu mõjul

Füüsika
thumbnail
1
doc

Füüsika mõisted- Perioodilised liikumised

sekundis (1 rad/s). Seda ühikut esitatakse lühidalt kujul 1 s1. Periood on ajavahemik, mille jooksul läbitakse üks täisring. T , = 2 / T, T=2 / Sagedus v või f näitab võngete arvu ajaühikus. Sageduse SIühikuks on herts (1 Hz = 1/s). Üks herts on üks võnge sekundis. Sagedus ja periood on teineteise pöördväärtused: f = 1 / T, = 2 v e f= /2 Hälve kaugus tasakaaluasendist antud ajahetkel Võnkeamplituud suurim kaugus tasakaaluasendist e max hälve , ühik on m. Võnkeperiood 1 täisvõnke kestust nim, T, sek, f=1/T=N/t Võnkumine- on liikumine, mis kordub perioodiliselt edasitagasi sama trajektoori mööda, võnkumised võivad olla vabad, sunnitud, sumbumatud ja sumbuvad. Laineteks nimetatakse võnkumiste levimist ruumis. Pikilaine- laine mille levimis suund on piki võnkumiste sihti. Ristlaine- laine, mille levimis suuund on risti võnkumiste sihiga Lainepikkus on kahe lähima laineharja vahekaugus

Füüsika
thumbnail
40
doc

Mehaanika, kinemaatika, jõud ja impulss ning muud teemad

Liikumise liigid :  Trajektoori järgi a) Sirgjooneline b) Kõverjooneline c) Ringjooneline  Kiiruse järgi a) Ühtlane liikumine – mistahes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused. b) Mitteühtlane liikumine Liikumise suhtelisus – erinevate taustkehade suhtes võib liikumine olla erinev. Teepikkus – iseloomustab keha liikumist, mõõdetakse mööda trajektoori. Kui keha liigub, siis ei saa teepikkus olla 0. Tähis  Nihe – kaugus keha algus – ja lõppasukohast, mis mõõdetakse mööda sirgjoont. Nihe on keha  algasukohast lõppasukohta suunatud vektor. Tähis: s Taustsüsteem koosneb:  Taustkeha,  Taustkehaga seotud koordinaadistik, mõõtühikud ja mõõtesuunad  Aja mõõtmise süsteem(ühikud, alghetk) Kehade vastastikmõju tulemusena muutub kas keha kiirus, liikumise suund või keha kuju.

Füüsika
thumbnail
109
doc

Füüsikaline maailmapilt

Ja väli nõrgeneb allikast kaugenedes pöördvõrdeliselt kauguse ruuduga. 3.2. Elektromagnetiline vastastikmõju Elektromagnetilist vastastikmõju on lihtsam mõista, kui alustada eraldi selle kahest piirjuhust: elektrilisest ja magnetilisest vastastikmõjust. Nii on see olnud ka ajaloos. 3.2.1. Elektriline vastastikmõju Elektriline jõud esineb ainult elektriliselt laetud kehade vahel. Seda jõudu vahendab elektriväli. Elektrilise vastastikmõju kirjeldamisel on oluline mõiste elektrilaeng. Elektrilaeng (tähis q või Q) on füüsikaline suurus, mis näitab, kuivõrd keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. Sõna laeng kasutatakse enamasti kolmes eri tähenduses. Need on: 1) keha omadus osaleda elektrilises vastastikmõjus, 2) füüsikaline suurus selle omaduse kirjeldamiseks (seda saab mõõta), 3) keha, millel on laeng kui omadus (liikuv laeng, kuskil paiknev laeng). Looduses leidub kahte liiki laenguid, mida kokkuleppeliselt nimetatakse positiivseteks

Füüsikaline maailmapilt
thumbnail
29
doc

Põhivara füüsikas

Põhivara aines Füüsika Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga ­ omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus

Füüsika



Lisainfo

Kasutasin seda üleastumiseksami õppimiseks. Peaks sisaldama kõiki 10 klassi füüsika õpikus olevaid tähiseid.

Kommentaarid (4)

mommik1 profiilipilt
Külli Kelder: aitähh,sellest oli palju abi
19:13 17-11-2008
Hendri profiilipilt
Hendri: Suur tänu!
12:46 12-09-2010
krsty603 profiilipilt
krsty603: aitas mind
19:41 01-05-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun