Füüsika Liikumise suhtelisus- See, et liikumist saab kirjeldada vaid teiste kehade suhtes toimuvana, tähendab, et liikumine on suhteline. Kulgliikumine- Sellist liikumist, mille puhul jääb keha kogu liikumise vältel oma algsihiga paralleelseks, nimetatakse kulgemiseks. Näide: õmblusmasina nõel Pöörlemine liikumine , mille korral liiguvad keha punktid mööda erineva läbimõõduga ringjooni ümber ühise pöörlemistelje. Näide: grammofoniplaat
Fatalistlik põhjus on kindel ja selle ennustamine on võimalik. Juhuslikkuse korral ennustada ei saa, võimalikke tagajärgi on mitu. Sellisel juhul on tegemist mittefatalistlikkusega. Selle puhul me saame ennustada mingisuguse tagajärje tõenäosust. Kui võimalike tagajärgede arv on teada ja nende esinemise tõenäosust saab hinnata, siis on tegemist juhusliku põhjuslikkusega. Kuid kaootilise põhjuslikkuse korral pole võimalike tagajärgede arv määratav. Füüsika printsiibid on looduse vaatlemisel avastatud kõige üldisemad teooriat aluseks võetud tõdemused. Printsiip on teooria aluseks võetud tõde. Printsiip on kooskõlas looduse vaatlemise tulemusega ja seda kasutatakse füüsikas. Füüsika printsiip vastab absoluutselt kõikidele eksperimentide tulemustele. Aatomiks nimetatakse selliseid pisiosakesi, mida omadusi säilitades enam pisemaks lõigata pole võimalik
Kordamine kontrolltööks füüsika üldprintsiibid PÕHJUSLIKKUS · Füüsika uurib nähtusimillegi toimimine/muutuminemuutumisel on põhjus, tekib midagi uutnähtus · Nähtuste vahel esineb põhjuslik seos üks sündmus põhjustab teise sündmuse toimumise. · Füüsika uuribki põhjuslikke seoseid. NT : 1. maa külgetõmme sunnib kehi kukkuma allapoole 2. soojenemisel kehad paisuvad 3. elektrivool tekitab magnetvälja · Põhjuslikkust saab liigitada võimalike tagajärgede arvu järgi. Kui mingi sündmus saab põhjustada vaid ühe kindla tagajärje, on tegemist fatalistliku põhjuslikkusega. Fatalistlik põhjuslikkus tähendab ettemääratust
Füüsika Füüsika uurib nähtusi, Iga nähtus kutsub esile järgmise nähtuse ja nähtuste vahel esineb põhjuslik seos. Seda uurib füüsika. Nt. looduse mõistmine oleneb põhjuslike seoste märkamisel. Mõned näited põhjuslikult seotud nähtustest: · Maa külgetõmme sunnib kehi kukkuma allapoole; · vastastikmõju tagajärjeks on keha liikumise muutumine; · soojenemisel kehad paisuvad; · valguse neeldumisel kehad soojenevad; · elektrivool tekitab magnetvälja. Ennustamise aluseks on põhjuslike seoste tunnetamine. Põhjuslikkust saab liigitada võimalike tagajärgede arvu järgi:
Füüsika I 1.Selgita sõnade maailm, loodus ja füüsika tähendust. Maailma on lai mõiste. Maailmaks võib pidada Maa ja tema elanikke, ainult inimkonda või universumit. Maa mõiste all saab paigiutada kõik, mis on olemas. Füüsika uurib näiteks taevakehade liikumist, jää sulamist, valguse muundumist. Uurib seda, mis on inimese teadvusest sõltumata. Kõike seda, mis on väljaspool teadust ja sellest sõltumatud reaalselt olemas nim. Looduseks ehk materiaalseks maailmaks. Teadvus ei kuulu loodusesse, küll aga inimene, kui bioloogiline objekt. Loodus uurib ka inimeste poolt loodud ehitisi, aparaate, saasteaineid. Kogu maailmast uurib füüsika seda osa, mida võime nim. Looduseks
FÜÜSIKA ÜLDMUDELID füüsikaline objekt õun/kivi füüsikaline suurus- kiirus, kiirendus füüsikaline nähtus- jää sulamine, kivi kukkumine Skalaarne suurus- arvuline väärtus, kuid neil pole suunda(nt. Aeg, pikkus mass) Vektoriaalne suurus- üldjuhul esitatav 3 arvuga. Need on vektori koordinaadid. On olemas ka sound. (nt. Kiirus, kiirendus) Füüsika valemites esinev miinusmärk näitab suuna muutumist esialgsest vastupidiseks. Erinevused matemaatika ja füüsika vahel: Matemaatika on kõigi kvantitatiivkirjelduste universaalne keel. Füüsika peab aga alati säilitama teose loodusega. Füüsikalised suurused pikkus (ka teepikkus), ajavahemik(delta t) ja ajahetk (t) põhinevad kehade ja nende liikumise(protsesside) omavahelisel võrdlemisel. Keha liikumisolekut iseloomustab KIIRUS. Näide liikumise suhtelisuse kohta makromaailmas: Maja seisab ning auto tiirutab ümber seda. Auto liigub maja suhtes.
kehale mõjub jõud, siis saab ta kiirenduse, mis on võrdeline selle jõuga ning pöördvõrdeline keha massiga.Tegemist on mehaanika põhiseadusega, mis kannab ka Newtoni teise seaduse nimetust. *Newtoni 3 seadus-Selle seaduse all tuntakse mõju ja vastumõju seadust, mille järgi mõjutavad kaks keha teineteist vastastikku alati võrdsete vastassuunaliste jõududega. 6. Tööks nimetatakse protsessi, kus keha liigub jõu mõjul. Siin tuleb tähele panna, et füüsika mõttes tehakse tööd vaid siis, kui on täidetud mõlemad tingimused: keha liigub ja kehale mõjub jõud. 7. Võimsuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis iseloomustab töö tegemise kiirust. Võimsuse tähiseks valemites on N. 8. Energiaks nimetatakse füüsikalist suurust, mis iseloomustab keha võimet teha tööd. *Liikumisenergiat nimetatakse kineetiliseks energiaks (κινητικός — kreeka k. liikuma panija)
Sissejuhatus füüsikasse. Kulgliikumise kinemaatika Sissejuhatus füüsikasse • Enamik kaasaja teaduste juuri ulatub kaugesse antiikaega. • Sõna füüsika tuleb kreekakeelsest sõnast φυσικός [fisikos], mis tähendab looduslikku või loomulikku. Füüsika kui loodusteadus • Füüsika uurib looduse kõige üldisemaid ja põhilisemaid seaduspärasusi. • Füüsika keele oskussõnad ehk füüsikaliste nähtuste, suuruste ja nende mõõtühikute nimetused. Füüsikalistel suurustel ja mõõtühikutel on olemas kindlad tähised. • Suuruste tähiste abil kirja pandud füüsikalise sisuga lauseid nimetatakse füüsika valemiteks. Maailm • Maailm on lai mõiste. Seda sõna kasutatakse vägagi erinevates tähendustes. Maailmaks võib pidada planeeti Maa koos tema elanikega, ainult inimkonda või kogu universumit.
Kõik kommentaarid