Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Füüsika kordamine 8.klass (8)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida uurib füüsika?
  • Milleks kasutatakse füüsikalisi suurusi?
  • Mis on mõõtmine?
  • Mis on optika ehk valgusõpetus?
  • Mis on valgusallikas?
  • Miks näeme kehi?
  • Millal paistab keha värvilisena?
  • Millal paistab keha valgena?
  • Millal paistab keha mustana?
  • Kui suur on valguse kiirus vaakumis?
  • Mis määrab keskkonna optilise tugevuse?
  • Mis on läätse fookus?
  • Mis on läätse fookuskaugus?
  • Mis on läätse optiline tugevus?
  • Mis on mehaaniline liikumine?
  • Mis on trajektoor?
  • Mis on teepikkus?
  • Mida näitab kiirus?
  • Millist liikumist nimetatakse ühtlaseks?
  • Milline liikumine on mitteühtlane?
  • Mida näitab tihedus?
  • Mis on gravitatsioon?
  • Mis on raskusjõud?
  • Miks tekib hõõrdumine?
  • Millest oleneb hõõrdejõu suurus?
  • Mis on deformatsioon?
  • Mida näitab rõhk?
  • Mis on resultantjõud?
  • Kuidas arvutatakse vedelikusamba rõhku?
  • Millal keha upub vedelikus?
  • Millal keha hõljub vedelikus?
  • Millal keha tõuseb vedelikus üles?
  • Millal tehakse mehaanilist tööd?
  • Millest sõltub töö suurus?
  • Mida näitab võimsus?
  • Millised kehad omavad energiat?
  • Millistel kehadel on kineetilist energiat?
  • Millistel kehadel on potentsiaalset energiat?
  • Mida näitab kasutegur?
  • Mis on akustika?
  • Missugused kehad on heliallikateks?
  • Millist liikumist nimetatakse võnkliikumiseks?
  • Mis on võnkeamplituud?
  • Mis on võnkeperiood?
  • Mis on võnkesagedus?
  • Mis määrab HELI KÕRGUSE?
  • Kuidas sõltub HELI KÕRGUS SAGEDUSEST?
  • Mis on kuuldav heli ehk hääl?
  • Mis on infraheli?
  • Mis on ultraheli?
  • Mis ühikutes mõõdetakse heli valjusust?
  • Mis tekitab müra?
Vasakule Paremale
Füüsika kordamine 8 klass #1 Füüsika kordamine 8 klass #2 Füüsika kordamine 8 klass #3 Füüsika kordamine 8 klass #4 Füüsika kordamine 8 klass #5 Füüsika kordamine 8 klass #6 Füüsika kordamine 8 klass #7 Füüsika kordamine 8 klass #8 Füüsika kordamine 8 klass #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-11-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 280 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 8 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kessu090 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
12
doc

Füüsika kordamine 10.klass

FÜÜSIKA KOKKUVÕTTEV KONTROLLTÖÖ 10. klass 2007/2008 TRAJEKTOORIKS ­ Trajektooriks nimetatakse joont, mida mööda liigub keha punkt. Trajektoori kuju saab liikumise järgi liigitada sirgjooneliseks ja kõverjooneliseks. SIRGJOONELISELT LIIGUVAD: kukkuv kivi, pliiatsi tervalik sirgjoont tõmmates, auto või rong sirgel teeosal jne. Sirgjoonelist liikumist kohtab looduses harva. Tavaliselt on sirgjooneline vaid mõni osa trajektoorist. KÕVERJOONELISELT LIIGUVAD: lendav lind, kaaslasele visatud pall, kurvis sõitev auto, liuglev paberileht jne. Trajektoori suhtelisus tähendab, et erinevate kehade suhtes võib liikuva keha trajektoor olla erinev. NIHE ­ Nihe on füüsikaline suurus, vektor (suunatud sirglõik), mis ühendab keha alg- ja lõppasukohta. Tähis s Ühik 1 m Nihe on suhteline suurus, st selle väärtus oleneb taustsüsteemi valikust. TEEPIKKUS ­ Teepik

Füüsika
thumbnail
6
docx

Füüsika kordamine 7-9. klass

Keha näeme värviliselt kuna kehale langeva liitvalguse korral peegeldub tagasi see spektri värv mis värvi keha on. (Teised spektri värvid neelduvad kehas) Inimene tajub ainult kolme värvi. Valgusfilter laseb läbi ainult seda värvi valgust, mis värvi ta ise on. (Ülejäänud spektri värvid valgusfiltris neelduvad) Valgusfilter on värviline läbipaistvast materjalist keha. Mehaanika Mehaanika on füüsika osa, mis tegeleb kehade liikumise ja vastandik mõjuga. Otsene mõõtmine - Mõõteriistaga mõõdetakse otsitavat suurust. Kaudne mõõtmine ­ Ei mõõdeta otsest suurust. Arvutatakse välja otsitav suurus. Tihedus Tihedus on füüsikaline suurus mis näitab ühikulise ruumalaga aine massi. =m/V - Tihedus m- Mass V- Ruumala Liikumine Liikumiseks nim

Füüsika
thumbnail
69
docx

FÜÜSIKA 1 eksami vastused

Üldmõisted 1 Vektor ­ suurus, mis omavad arvväärtust ja suunda. Mudeliks on geomeetriline vektor, mis on esitatav suunatud lõiguna. Vektoril on algus- ehk rakenduspunkt ja lõpp-punkt. Näiteks jõud, kiirus ja nihe. Skalaarid ­ suurus, mis omab arvväärust aga mitte suunda. Mudeliks on reaalarv! Näiteks temperatuur, rõhk ja mass. 2 Tehted vektoritega ­vektoreid a ja b saab liita geomeetriliselt, kui esimese vektori lõpp-punkt ja teise vektori alguspunkt asuvad samas kohas. Liidetavate järjekord ei ole oluline. Kahe vektori lahutamise tehte saab asendada lahutatava vektori vastandvektori liitmisega, ehk b asemel tuleb -b. Vektori a komponendid ax ja ay same leida valemitega Vektori pikkuse ehk mooduli saab Pikkuse-nurga saab avaldada tead

Füüsika
thumbnail
105
doc

Füüsika konspekt

· lahendada saadud diferentsiaalvõrrand 1. Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt kui talle ei mõju teised kehad või kui nende kehade mõjud kompenseeruvad. 2. Keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ning pöördvõrdeline keha massiga. 3. Kaks keha mõjutavad teineteist alati jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. Newtoni seadused tuleb pähe õppida. Et tegu on kogu füüsika seisukohalt äärmiselt olulise momendiga, anname ka Newtoni originaal-formuleeringud: 1. Iga keha säilitab oma oleku kas paigalseisu või ühtlase sirgjoonelise liikumise kujul seni, kuni temale rakenduvad jõud seda olekut ei muuda. 2. Liikumishulga muutus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ning toimub samas suunas mõjuva jõuga. 3. Jõud esinevad ainult paariti: iga mõjuga kaasneb alati niisama suur, kuid vastassuunaline vastumõju.

Füüsika
thumbnail
5
docx

Füüsika katseteks

OPTIKA Valgusallikas ­ valgust kiirgav keha. Valguse levimine ­ valguse kandumine ruumi. VALGUS LEVIB SIRGJOONELISELT. Hajuv valgusvihk - teineteisest eemalduvad valguskiired Paralleelne valgusvihk ­ paralleelsed valguskiired Koonduv valgusvihk ­ teineteisele lähenevad valguskiired Langemisnurk on nurk langeva kiire ja peegelpinna ristsirge vahel . Peegeldumisnurk on nurk peegeldunud kiire ja peegelpinna ristsirge vahel . VÕRDSED Kumerpeegel hajutab valgust. Nõguspeegel koondab valgust (koondumispunkti nimetatakse peegli fookuseks). Hajus valgus ­ valgus, millel puudub kindel suund. Hajus peegeldumine ­ valguse peegeldumine, mille tulemusena valgus levib kõikvõimalikes suundades. Mida tumedam on keha pind, seda rohke valgust kehas neeldub ja vähem peegeldub. Nägemiseks on vaja valgust. Silmapõhjas on valgustundlikud rakud, nendes valgus neeldub. Rakkudes aine laguneb ning selle tulemusena tekib rakkudes erutus, mis kandub ajju. Seda tajume valgusena. Vari ­ piirkond, kuh

Füüsika
thumbnail
4
doc

Füüsika kordamine (Kokkuvõte teemadest)

Füüsika kordamine Valguse peegeldumine: * Langev kiir on peegelpinnale suunduv valguskiir. * Peegeldunud kiir on peegelpinnalt lahkuv valguskiir. * Langemisnurk on nurk langeva kiire ja peegelpinna ristsirge vahel (tähistatakse tähega ). * Peegeldumisnurk on nurk peegeldunud kiire ja peegelpinna ristsirge vahel (tähistatakse tähega ). * Langemis ja peegeldumisnurk on tasasel pinnal võrdsed. * Kumer peegelpind hajutab valgust. * Nõgus peegelpind koondab valgust. * Hajus peegeldumine on valguse peegeldumine, mille tulemusena valgus levib kõikvõimalikes suundades. * Peegelpind on keha pind, mis peegeldab valgust kindlas suunas. * Mattpind on keha pind, mis peegeldab valgust hajusalt. * Valguse peegeldumisel ja neeldumisel kehtib energia jäävuse seadus. Valguse murdumine: * Valguse murdumine on valguse levimise suuna muutumine kahe optilise keskkonna piirpinnal. * Murdunud kiir on valguskiir, mis levib teise keskkonda. * Murdumisnu

Füüsika
thumbnail
8
pdf

Eksamiks kordamine füüsika 8. klass

Füüsika 8.kl Päikeses muundub vesinik heeliumiks, ta on üks tähtedest. Planeedid alates päikesest on Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Päikesesüsteemia kehade tõmbejõud tagab süsteemi terviklikkuse. Maa atmosfäär muutub kõrgemal hõredamaks. Aastaajad vahelduvad, sest Maa pöörlemistelg pole tiirlemisasendiga risti. Võnkumiseks nim liikumist, mis kordub teatud ajavahemiku järel, keha läbib sama tee edasi-tagasi. amplituudasend on pendli asukoht, kus liikumise suund muutub ja pendel hakkab tagasi liikuma. Võnkeperiood (T)-ajavahemik, mis kulub ühe täisvõnke tegemiseks (s). T=t/n t-aeg n- võngete arv Võnkesagedus (V)- mitu täisvõnget teeb keha ühes ajaühikus (Hz). V=1/T amplituud on keha suurim kaugus taskaaluasendist. periood on ühe täisvõnke kestvus. sagedus näitab, kui mitu võnget tehakse sekundis. sagedus on võrdne võnkeperioodi pöördväärtusega. f=1/T ühik on Hz, üks

Füüsika
thumbnail
9
doc

Füüsika kordamine

Füüsika koolieksam. Päikesesüsteem , koosneb Päikesest ning sellega seotud objektidest ja nähtustest, sealhulgas planeet Maa, millel me elame. Tegemist on kõige paremini tuntud näitega planeedisüsteemist, mis üldjuhul koosneb ühest või mitmest tähest ning nendega gravitatsiooniliselt seotud ainest (planeedid, meteoorkehad, tolm, gaas). (+ eraldi lehtedelt vaadata) Valguse peegeldumine, Langemisnurk (a) on nurk pinna ristsirge ja langeva kiire vahel. Peegeldumisnurk (b) on nurk pinna ristsirge ja peegeldunud kiire vahel. Langemisnurk on alati võrdne peegeldumisnurgaga. Fookuseks ehk tulipunktiks nimetatakse punkti, kus koondub nõguspeeglile langev paralleelne valgusvihk. Valguse murdumiseks nimetatakse valguse suuna muutumist kahe erineva keskkonna piirpinnal. Optiliselt hõredamast keskkonnast üleminekul optiliselt tihedamasse keskkonda murdub valgus pinna ristsirge poole. Optiliselt tihedamast keskkonnast üleminekul optil

Füüsika




Meedia

Kommentaarid (8)

cYro profiilipilt
Tõnis Tõnison: põhjalik kordamine
11:53 15-05-2011
shikakuz profiilipilt
shikakuz: hea - thumbs up
20:10 20-03-2010
RoosaMustikas profiilipilt
RoosaMustikas: päris hea
16:46 17-05-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun