Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Füüsika kontrolltöö nr. 5 - VONKUMISED ja LAINED (0)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui ia lasakaahlt viilia viia?
Vasakule Paremale
Füüsika kontrolltöö nr-5 - VONKUMISED ja LAINED #1 Füüsika kontrolltöö nr-5 - VONKUMISED ja LAINED #2 Füüsika kontrolltöö nr-5 - VONKUMISED ja LAINED #3 Füüsika kontrolltöö nr-5 - VONKUMISED ja LAINED #4 Füüsika kontrolltöö nr-5 - VONKUMISED ja LAINED #5 Füüsika kontrolltöö nr-5 - VONKUMISED ja LAINED #6 Füüsika kontrolltöö nr-5 - VONKUMISED ja LAINED #7 Füüsika kontrolltöö nr-5 - VONKUMISED ja LAINED #8 Füüsika kontrolltöö nr-5 - VONKUMISED ja LAINED #9 Füüsika kontrolltöö nr-5 - VONKUMISED ja LAINED #10 Füüsika kontrolltöö nr-5 - VONKUMISED ja LAINED #11 Füüsika kontrolltöö nr-5 - VONKUMISED ja LAINED #12 Füüsika kontrolltöö nr-5 - VONKUMISED ja LAINED #13 Füüsika kontrolltöö nr-5 - VONKUMISED ja LAINED #14 Füüsika kontrolltöö nr-5 - VONKUMISED ja LAINED #15 Füüsika kontrolltöö nr-5 - VONKUMISED ja LAINED #16 Füüsika kontrolltöö nr-5 - VONKUMISED ja LAINED #17 Füüsika kontrolltöö nr-5 - VONKUMISED ja LAINED #18 Füüsika kontrolltöö nr-5 - VONKUMISED ja LAINED #19 Füüsika kontrolltöö nr-5 - VONKUMISED ja LAINED #20 Füüsika kontrolltöö nr-5 - VONKUMISED ja LAINED #21 Füüsika kontrolltöö nr-5 - VONKUMISED ja LAINED #22 Füüsika kontrolltöö nr-5 - VONKUMISED ja LAINED #23 Füüsika kontrolltöö nr-5 - VONKUMISED ja LAINED #24 Füüsika kontrolltöö nr-5 - VONKUMISED ja LAINED #25 Füüsika kontrolltöö nr-5 - VONKUMISED ja LAINED #26 Füüsika kontrolltöö nr-5 - VONKUMISED ja LAINED #27 Füüsika kontrolltöö nr-5 - VONKUMISED ja LAINED #28 Füüsika kontrolltöö nr-5 - VONKUMISED ja LAINED #29 Füüsika kontrolltöö nr-5 - VONKUMISED ja LAINED #30 Füüsika kontrolltöö nr-5 - VONKUMISED ja LAINED #31 Füüsika kontrolltöö nr-5 - VONKUMISED ja LAINED #32 Füüsika kontrolltöö nr-5 - VONKUMISED ja LAINED #33 Füüsika kontrolltöö nr-5 - VONKUMISED ja LAINED #34 Füüsika kontrolltöö nr-5 - VONKUMISED ja LAINED #35 Füüsika kontrolltöö nr-5 - VONKUMISED ja LAINED #36 Füüsika kontrolltöö nr-5 - VONKUMISED ja LAINED #37 Füüsika kontrolltöö nr-5 - VONKUMISED ja LAINED #38 Füüsika kontrolltöö nr-5 - VONKUMISED ja LAINED #39 Füüsika kontrolltöö nr-5 - VONKUMISED ja LAINED #40 Füüsika kontrolltöö nr-5 - VONKUMISED ja LAINED #41 Füüsika kontrolltöö nr-5 - VONKUMISED ja LAINED #42 Füüsika kontrolltöö nr-5 - VONKUMISED ja LAINED #43 Füüsika kontrolltöö nr-5 - VONKUMISED ja LAINED #44 Füüsika kontrolltöö nr-5 - VONKUMISED ja LAINED #45 Füüsika kontrolltöö nr-5 - VONKUMISED ja LAINED #46 Füüsika kontrolltöö nr-5 - VONKUMISED ja LAINED #47 Füüsika kontrolltöö nr-5 - VONKUMISED ja LAINED #48 Füüsika kontrolltöö nr-5 - VONKUMISED ja LAINED #49 Füüsika kontrolltöö nr-5 - VONKUMISED ja LAINED #50 Füüsika kontrolltöö nr-5 - VONKUMISED ja LAINED #51 Füüsika kontrolltöö nr-5 - VONKUMISED ja LAINED #52 Füüsika kontrolltöö nr-5 - VONKUMISED ja LAINED #53 Füüsika kontrolltöö nr-5 - VONKUMISED ja LAINED #54 Füüsika kontrolltöö nr-5 - VONKUMISED ja LAINED #55 Füüsika kontrolltöö nr-5 - VONKUMISED ja LAINED #56 Füüsika kontrolltöö nr-5 - VONKUMISED ja LAINED #57
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 57 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-02-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 74 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor asdfghja Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
odt

Füüsika võnkumised ja lained

•Pendel – võnkuva süsteemi füüsikaline mudel. •Matemaatiline pendel – venimatu kaalutu niidi otsa riputatud punktmass. Valem: •Vedrupendel – absoluutselt elastse vedru otsa riputatud punktmass. Valem: •Füüsikaline pendel – suvalise kujuga jäik keha, mis saab rippudes võnkuda liikumatu punkti ümber. Valem: •Resonants – nähtus, kus välise mõju sageduse kokkulangemisel süsteemi vabavõnkumise sagedusega suureneb võnkeamplituud. 4. Lained •Laine – võnkumiste edasikandumine ruumis. * Laine kannab edasi mitte ainet, vaid energiat. * Laine tekib keskonna häirimised. * Mehaaniline laine on aineosakeste liikumine. •Lainete liigid: 1. Ristlaine – laine, milles võnkumine toimub levimissuunaga risti. 2. Pikilaine – laine, milles võnkumine toimub piki levimissuunda. •Lainet iseloomustavad tegurid: 1. Võnkeamplituud 2. Periood 3. Sagedus 4. Laine kõrgus – laineharja ning lainenõo kõrguste vahe.

Füüsika
thumbnail
2
docx

Kontrolltöö "võnkumised ja lained" konspekt

14. Kuidas saab kiigel istudes ilma kõrvalise abita hoogu juurde anda? Ennast tõugates kindlate ajavahemike tagant. 15. Miks on sõjaväemäärustikes sees punkt, mis keelab sildade ületamise marsisammul? Sild hakkab võnkuma ja tekib resonants. Tuleb arvestada perioodiliste võnkumistega. 16.Too näiteid erinevatest lainetest. Mere lainetamine, maavärinate tekitatud hiidlained, heli ja valgus, teleprogrammid ja mobiilikõned raadiolainete vahendusel 17. Kas pallimerre hüppamisel tekivad lained? Miks? Tekivad. Pallide keskkond häiritakse ja need viiakse oma vanast asukohast välja ehk tasakaaluasend muutub. 18. Loetle, millistel tingimustel saab tekkida mehaaniline laine. Elastses keskkonnas 19.Mis liiki on emotsionaalse publiku tekitatud lained laulupeol või spordivõistlusel? Ristlaine 20. Mis liiki laine on üksteise taha püsti asetatud doominokivide reas leviv ühe kivi ümberminekul tekkiv häiritus? Pikilaine 21. Loetle kõik lainet iseloomustavad suurused

Füüsika
thumbnail
2
doc

Füüsika kontroltöö 3-6 variant

6variant 2 vastastikku ristuva võnkumise liitmisel oleneb tulemus võnkumiste sagedusest ja 1.Ühtlaselt muutuv ringliikumine- Nurkkiirus pole konstantne sellepärast et on faasidest: a) kui võnked on sama sagedusega ja samas faasis, siis summarne olemas nurkkiirendus ,mille vektor on nurkkiiruse vektoriga samasuunaline e liikumine toimub mööda sirget. b) kui võnked on sama sagedusega, kuid faasis aksiaalvektor. nihutatud, siis toimub liikumine mööda ellipsit. c) kui sagedused on erinevad, siis 2.Harmooniline võnkumine- nimetatakse mis tahes võnkumist, mida saab täisarvkordsete sageduste suhete puhul kirjeldavad liitvõnkeid nn Lissajous` kirjeldada siinusfunktsiooni või koosinusfunktsiooni abil. x=A*sin(fi); x-hälve kujundid. tasakaaluasendist;A-max hälve(võnkumise amp

Füüsika
thumbnail
2
docx

FÜÜSIKA KONTROLLTÖÖ KORDAMINE 1

Kontrolltöö Juht-ained, milles vabade laengukandjate arv on väga suur.See ei erine oluliselt aatomite üldarvust.Tüüpilised juhid on metallid, kuna valentselektronid pole neis seotud ühegi kindla aatomiga ja on järelikult vabadeks laengukandjateks. Dielektrik-väikse elektrijuhtivusega aine või ainete segu. Dielektrikud võivad olla nii tahked, vedelad kui gaasilised. Indutseeritud laengud- juhtiva keha pinnale elektrilaengu kujunemine. Summaarne elektriväli juhis puudub. Elektriline induktsioon-juhtivate kehade pinnale elektrilaengute kujunemise nähtus. Elektriline varjestamine- nim.mingi keha kaitsmist elektrivälja mõju eest. Faraday puur- jäik varjestav metallvõrk Isolaator-ained jagatakse juhtideks, pooljuhtideks ja dielektrikuteks, siis mõistetakse dielektriku all tavalist mittejuhti ehk isolaatorit. Polariseerumine- ehk polarisatsiooni nähtus, on see kui osakesed jäävad omavahel seotuks ja nad kuuluvad jätkuvalt ühte ja samasse

Füüsika
thumbnail
1
docx

Füüsika KONTROLLTÖÖ VALGUS

Elektromagnetlained, mis jäävad violetsest valgusest lühemate lainepikkuste poole, nimetatakse kiirguseks ehk ultravalguseks. Ultravalgus on violetne, on tugeva fotokeemilise ja bioloogilise toimega. Vähestes annustes on inimestele kasulik vitamiini tekkimiseks. Suurtes kogustes tapab baktereid, tekitab nahavähki ja silmahaigusi. Kasutatakse meditsiinis, valgustehnikas, kustunud kirja kindlaks tegemisel jms. 4. Valguse difraktsioon. Nähtust, kus lained painduvad tõkete taha, nimetatakse difraktsiooniks. 5. Interferents ja selle maksimumide tekkimine. Kahe laine liitumist, mille tulemusena erinevais ruumipunktides võnkumised tugevdavad või nõrgendavad üksteist, nimetatakse interferentsiks. Interferentsi maksimumis(valguse tugevnemine) esinevad ekraani neis punktides, mis on määratud tingimusega. 6. Interferentsi ja difraktsiooni rakendamine.

Füüsika
thumbnail
3
docx

Füüsika kodune kontrolltöö "Laserid"

Füüsika kodune kontrolltöö ,,Laserid" Kaarel Aruoja, 12. klass 2. Mis järeldub Heisenbergi täpsuspiirangust kiirgumisaja t ja kiirguva energia E kohta? - Heisenbergi täpsuspiirangust järeldub kiirgumisaja t kohta see, et see ei saa olla nulli lähedane. Kui t oleks hetkeline ehk nulli lähedane, siis kiirguv energiahulk E oleks energiaskaalas lõpmata lai (energiahulk oleks siis lõpmata suur). 3. Mida mõista kvantseisundi eluea all? Kui pikk see on? - Kvantseisudni eluiga on tegelikult kiirgussirde kestus. Kiirgussiirde kestvus on 10-9 ­ 10-8 sekundit. 6. Mida nimetatakse luminestsentsiks? Too kolm näidet, kuidas see tekkida võib. - Luminestsentsiks nimetatakse sellist aine poolt emiteeritud valgust, mis ületab (enamasti suhteliselt kitsas spektraal-diapasoonis) samale temperatuurile vastavat soojuskiirguse taset. Kolm näidet: Fotoluminestsents on protsess, mille käigus toimub valguse (footoni, valguskvandi) kiirgumine materjalist peale lühilaine

Füüsika
thumbnail
6
docx

Füüsika kontrolltöö nr 3: alalisvool

Füüsika kontrolltöö nr 3. Alalisvool 26.11.2014 Alalisvool-elektrilaenguga osakesed liiguvad pidevalt ühes suunas. Elektrivoolu kandjateks on positiivsed/negatiivsed ioonid. Alalisvoolu tekkimise tingimused:  Peab olema vabasid laengukandjaid piisavalt  Laenguga osakestele peal mõjuma kindla suunaline jõud. Elektrovoolu tugevus näitab kui suure elektritugevus läbib elektrijuhi ristlõiget aja jooksul. J=Q/t (1A) 1 kulon on elektrilaeng,mis läbib juhi ristlõiget 1s. jooksul kui voolutugevus on 1 A Elektrivoolu suund-Elektrivoolu kokkuleppeline suund on positiivse elektrilaenguga osakeste liikumise suund. Vooluring, Ohmi seadus Ohmi seadus-Voolutugevus vooluringi mingis lõigus on võrdeline pingega selle lõigu otstes ja pöördvõrdeline selle lõigu takistusega.J=U/R Pinge olemasolul tekib elektrovool. Vooluring- Osad: vooluallikas, juht,lüliti, voltmeeter(ühendatud vooluringi paralleelselt ehk rööbiti.) Vooluring koosneb vooluallikast, tarviti

Alalisvool
thumbnail
57
pdf

Füüsika 5-nda kt variandid

c ' ,t-r,(r l t,{ -' i == 9,tt KONTROL LTO{) nr. b N;,";, ...T."..S-cg.ff x,,,"ur, .....F.t].-n...

Füüsika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun