Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Füüsika eksamiks kordamine (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas leida vektorite skalaar - ja vektorkorrutis ?
  • Mis on taustsüsteem kohavektor nihkevektor?
  • Mis on kiirus hetkkiirus keskmine kiirus?
  • Keskmine kiirus võrdsed?
  • Mis on kiirendus hetkkiirendus keskmine kiirendus?
  • Millistest suurustest sõltub keha langemisaeg?
  • Mis on nurkkiirus?
  • Mis on nurkkiirendus?
  • Milline on elastne ja milline on plastiline deformatsioon?
  • Mis on materjali elastsusmoodul ?
  • Mis on mehaaniline pinge ja kuidas sellest sõltub elastsusjõud?
  • Kuidas muutub energia deformatsiooni käigus?
  • Mis on tangetsiaalpinge ja mida näitab nihkemoodul?
  • Mis on töö ja võimsus?
  • Mis on energia Energia jäävuse seadus?
  • Mida näitavad on esimene ja teine kosmiline kiirus?
  • Millest sõltub keha inertsmoment?
  • Mis on jõuõlg ja jõumoment?
  • Milline on füüsikaline pendel?
  • Millist pendlit võib lugeda matemaatiliseks pendel?
  • Milline on pikilaine ja milline on ristlaine?
  • Kuidas need suurused on omavahel seotud?
  • Millistele tingimustele vastab ideaalne gaas?
  • Kuidas see on seotud gaasi molekuli kineetilise energiaga?
  • Mida iseloomustab Maxwelli jaotus?
  • Keskmine kiirus?
  • Kuidas need on suurused on omavahel seotud?
  • Milline on selle maksimaalne väärtus?
  • Mida näitab mahtuvus?
  • Millest sõltub kondensaatori mahtuvus?
  • Mida näitab elektrivälja potentsiaal?
  • Mis on voolutihedus ja voolutugevus?
  • Mida näitab ampermeeter ja voltmeeter?
  • Millised peaksid olema nende sisetakistused?
  • Kuidas liigutatakse vooluga kontuuri magnetvälja poolt?
  • Kuidas jaotatakse aineid magnetiliste omaduste alusel?
  • Mis on täielik sisepeegeldus?
  • Kui elektrivälja vektori funktsioon Mida näitab valguse intensiivsus?
Vasakule Paremale
Füüsika eksamiks kordamine #1 Füüsika eksamiks kordamine #2 Füüsika eksamiks kordamine #3 Füüsika eksamiks kordamine #4 Füüsika eksamiks kordamine #5 Füüsika eksamiks kordamine #6 Füüsika eksamiks kordamine #7 Füüsika eksamiks kordamine #8 Füüsika eksamiks kordamine #9 Füüsika eksamiks kordamine #10 Füüsika eksamiks kordamine #11 Füüsika eksamiks kordamine #12 Füüsika eksamiks kordamine #13 Füüsika eksamiks kordamine #14 Füüsika eksamiks kordamine #15 Füüsika eksamiks kordamine #16 Füüsika eksamiks kordamine #17 Füüsika eksamiks kordamine #18 Füüsika eksamiks kordamine #19 Füüsika eksamiks kordamine #20 Füüsika eksamiks kordamine #21 Füüsika eksamiks kordamine #22 Füüsika eksamiks kordamine #23 Füüsika eksamiks kordamine #24 Füüsika eksamiks kordamine #25
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-05-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 77 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AKE Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
66
docx

Füüsika I konspekt

1. RAHVUSVAHELINE MÕÕTÜHIKUTE SÜSTEEM SI. PÕHIÜHIKUD, ABIÜHIKUD JA TULETATUD ÜHIKUD SI-süsteem kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena ning nende suuruste ühikuid nimetatakse põhiühikuteks. Ülejäänud füüsikaliste suuruste mõõtühikud SI-süsteemis on tuletatud ühikud, need on määratud põhiühikute astmete korrutiste kaudu. Põhiühikud: m, kg, s, A, K, mol, cd. Abiühikud: rad, sr (steradiaan). Tuletatud ühikud: N, Pa, J, Hz, W, C 2. KLASSIKALISE FÜÜSIKA KEHTIVUSPIIRKOND. MEHAANIKA PÕHIÜLESANNE. TAUSTSÜSTEEM Seda makromaailma kirjeldavat füüsikat, mille aluseks said Newtoni sõnastatud mehaanikaseadused, nimetatakse klassikaliseks füüsikaks. Mehaanika põhiülesandeks on leida keha asukoht mistahes ajahetkel. Taustsüsteem on mingi kehaga (taustkehaga) seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. Taustkeha, koordinaatsüsteem ja ajamõõtmisvahend (kell) moodus

Füüsika
thumbnail
105
doc

Füüsika konspekt

11.1.INERTSIAALNE TAUSTSÜSTEEM EINSTEIN JA MEIE Albert Einstein kui relatiivsusteooria rajaja MART KUURME Liikumise uurimine algab taustkeha valikust ­ leitakse mõni teine keha või koht, mille suhtes liikumist kirjeldada. Nii pole aga alati tehtud. Kaks ja pool tuhat aastat tagasi arvas eleaatidena tuntud kildkond mõtlejaid, et liikumist pole üldse olemas. Neid võib osaliselt mõistagi. Sest kas keegi meist tunnetab, et kihutame koos maakera ja kõige temale kuuluvaga igas sekundis umbes 30 kilomeetrit, et aastaga tiir Päikesele peale teha? Eleaatide järeldused olid muidugi rajatud hoopis teistele alustele. Nende neljast apooriast on köitvalt kirjutanud mullu meie hulgast lahkunud Harri Õiglane oma raamatus "Vestlus relatiivsusteooriast". Elease meeste arutlused on küll väga põnevad, kuid tõestavad ilmekalt, et palja mõtlemisega looduses toimuvat tõepäraselt kirjeldada ei õnnestu. Aeg on näidanud, et ka nn. terve mõistusega ei jõua tõe täide sügavusse. E

Füüsika
thumbnail
31
doc

Füüsika eksam.

Kordamisküsimused füüsika eksamiks! 1.Kulgliikumine. Taustkeha ­ keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Taustsüsteem ­ kella ja koordinaadistikuga varustatud taustkeha. Punktmass ­ keha, mille mõõtmed võib kasutatavas lähenduses arvestamata jätta (kahe linna vahel liikuv auto, mille mõõtmed on kaduvväikesed linnadevahelise kaugusega; ümber päikese tiirlev planeet, mille mõõtmed on kaduvväikesed tema orbiidi mõõtmetega jne.). Punktmassi koordinaadid ­ tema kohavektori komponendid (projektsioonid). Trajektoor ­ keha liikumisjoon. Seda kirjeldavad võrrandid parameetrilised võrrandid x=x(t), y=y(t), z=z(t). Punktmassi kiirendusvektoriks nimetatakse tema kiirusvektori ajalist tuletist (kohavektori teine tuletis aja järgi): a(vektor)=v(vektor) tuletis=r(vektor) teine tuletis Kiiruste liitmine-et leida punktmassi kiirust paigaloleva taustkeha suhtes, tuleb liita selle punktmassi kiirus liikuva taust

Füüsika
thumbnail
5
docx

Füüsika eksamikordamine

Füüsika eksami kordamine 1)Liikumise kirjeldamine: Taustsüsteem: koordinaadistik + käik (on võimalik aja mõõtmine) Kohavektor Trajektoor: joon, mida mööda keha liigub Kiirus: asukoha muutus jagatud aja muutusega, kohavektori tuletis aja järgi Kiirendus: kiiruse muutus jagatud vastava ajaga, kiiruse tuletis aja järgi 2)Sirgjooneline ühtlaselt muutuv liikumine: Keha liigub sirgjoonelisel trajektooril, kusjuures tema kiirendus on nii suunalt kui suuruselt muutumatu ning samasihilise kiirusega. Realiseerub olukorras, kus keha liigub muutumatu jõu toimel (näiteks vabalangemine raskusjõu väljas. , kus akiirendus, vkiirus, taeg. Peale integreerimist saame , kus v0keha algkiirus ajahetkel t=0 Vastavalt kiiruse definitsioonile , seda uuesti integreerides saadakse teada koordinaadi sõltuvus ajast , kus x koordinaat 3)Kõverjoonelise liikumise kiirendus: Kõverjoone lõikusid saab aproksimeerida ringjoone lõiguga: , kus suvaline vektor,

Füüsika
thumbnail
15
doc

Füüsika I eksami piletid

§36. Rõhk, Pascali seadus, Archimedese seadus. Vedelatele ja gaasilistele kehadele on isel. see, et nad ei avalda vastupanu nihkele, seepärast muutub nende kuju kui tahes väikeste jõudude mõjul. Vedeliku või gaasi ruumala muutmiseks aga peab neile rakendama lõplikke välisjõudusid. Ruumala muutudes tekivad vedelikus või gaasis elastsusjõud, mis lõpptulemusena tasakaalus-tavad välisjõudude mõju. Vedelike ja gaaside elastsusom. avalduvad selles, et nende osade vahel, aga samuti nendega kok-kupuutes olevatele kehadele mõjuvad jõud, mille suurus sõltub vedeliku või gaasi kokkusurumise astmest. Selle mõju esel.-seks kasutatavat suurust nim. rõhuks. Pinnatükikese S ja pindalaühiku kohta tuleva jõu f väärtus määrab rõhu vedelikus. Seega rõhk p avaldub valemiga: p=f/S. Kui jõud, millega vedelik mõjub pinnatü-kikesele S, on jaotunud ebaühtlaselt, määrab eelnev valem rõhu keskmise väärtuse. Rõhu määramiseks antud punktis tuleb võtta suhe f/S piirväärt

Füüsika
thumbnail
83
doc

Füüsika eksami küsimuste vastused

Kordamisküsimused : TEST: Loeng 11 Elektriväli ja magnetväli. Suurused: · Elektrilaeng - q (C) · elektrivälja tugevus ­ E-vektor (1N / C) · elektrivälja potentsiaal = töö, mida tuleb teha (positiivse) ühiklaengu viimiseks antud väljapunktist sinna, kus väli ei mõju. (J) · magnetiline induktsioon ­ B-vektor · Coulomb'i seadus kui pöördruutsõltuvus - Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende kehade laengutega ning pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. · Elektrivälja tugevuse valem ja väljatugevuste liitumine (vektorkujul!). Elektrivälja tugevus = sellesse punkti asetatud positiivsele ühiklaengule (+1C) mõjuv jõud. · Juhi potentsiaali ja mahtuvuse vaheline seos. Mahtuvus - juhile antud laeng jagatud juhi potentsiaaliga. Farad (F) - juhi mahtuvus, kui laeng 1 C tõstab tema potentsiaali 1 V võrra. Loeng 12 Alalisvool.

Füüsika
thumbnail
52
pdf

Füüsika eksamiks kordamine

1) Mida uurib klassikaline füüsika ja millistest osadest ta koosneb? Füüsika uurib mateeria kõige üldisemaid liikumisvorme ja muundumisi. Ta koosneb staatikast, kinematikast ja dünaamikast. 2) Mis on täiendusprintsiip? Ükski uus teooria ei saa tekkida täiesti tühjale kohale. Vana teooria on uue teooria piirjuhtum. Nii on omavahel seotud erinevad valdkonnad. Puudub kindel piir valdkondade vahel. 3) Mis on mudel füüsikas? Tooge kaks näidet kursusest. Füüsikaline mudel on keha või nähtuse kirjeldamise lihtsustatud vahend, mis on varustatud matemaatilise tõlgendusega. füüsikaline mudel võimaldab kirjeldada füüsikalise objekti või nähtuse antud hetkel vajalikke omadusi lihtsustatult. Näited: punktmass, ideaalse gaasi mudel. 4) Mis on mateeria ja millised on tema osad? Mateeria on kõik meid ümbritsev loodus. Mateeria esineb aine ja välja kujul. 5) Mis on ruum ja aeg? Ruum ja aeg on mateeria ja selle liikumise eksisteerimise ja

Füüsika
thumbnail
18
pdf

Füüsika 1 Eksamiküsimuste vastused

Tallinna Tehnikaülikool YFR0011 Füüsika I eksamiküsimused ja vastused 2011 1. Mida uurib klassikaline füüsika ja millistest osadest ta koosneb? Klassikaline füüsika uurib aine ja välja kõige üldisemaid omadusi ja liikumise seaduspärasusi. Valdkonda kuuluvad kvantme- haanika, relativistlik kvantmehaanika, Newtoni (ehk klassikaline) mehaanika, erirelatiivsusteooria ja üldrelatiivsusteooria. Uurimisprotsess algab vaatlustest/eksperimentidest, jätkub hüpoteesi püstitamisega, selle igakülgse tõestamisega ja lõpuks teadusliku teooria koostamisega. 2. Mis on täiendusprintsiip? Põhimõte, mis väidab, et ükski uus teooria ei saa tekkida täiesti tühjale kohale, vaid tekib vana teooria asemele või selle ül- distuseks. Vana teooria on seega uue teooria piirjuhtum. Nii on omavahel seotud erinevad valdkonnad. 3. Mis on mudel füüsikas? Tooge kaks näidet kursusest. Mudel on keha või nähtus

Füüsika



Lisainfo

13. Millest sõltuvad kurvis liikuvale kehale mõjuvad jõud ja keha kiirendus? (Tuletada
valemid)
Kurvis liikumine on alati kiirendusega liikumine (peab olema normaalkiirendus, et keha muudaks liikumise suunda). Kehale mõjub kesktõmbejõud. F_k=a_n∙m. Väga paljud jõud võivad olla kesktõmbejõu rollis. Kehale mõjuvad jõud sõltuvad keha massist, liikumise kiirusest ning kurvi raadiusest. Kiirendus sõltub kurvi raadiusest ja keha liikumise kiirusest.
a_n=v^2/r; F_k=F_ts=v^2/r∙m


14. Milline on elastne ja milline on plastiline deformatsioon? Kuidas muutub nende
deformatsioonide käigus energia. Mis on elastsuspiir ja mis on purunemispiir?
Elastne deformatsioon on selline deformatsioon, kus keha taastab peale deformeeriva jõu mõju oma algse kuju. Algselt on kehal kineetiline energia. Põrkel muutub see potentsiaalseks ning kui keha hakkab taas liikuma (algset kuju taastama), on tal uuesti kineetiline energia.
Plastiline deformatsioon on selline deformatsioon, kus keha ei taasta esialgset kuju. Keha energia muundub soojusenergiaks.


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun