§6.Mõõtühikute süsteemid SI ja CGS. Eksisteerib mitu süs., mis erinevad põhiühikute valiku poolest. Süsteeme, mille aluseks on pikkuse, massi ja aja ühikud, nim. absoluutseteks. SI põhiühikud on: pikkuse ühik meeter (m), massi ühik kilogramm (kg), aja ühik sekund (s). Seega kuulub SI absoluutsete süs. hulka. Põhiühikud on veel voolutugevuse ühik amper (A), termodünaamiline temp. ühik kelvin (K) ja valgustugevuse ühik kandela (cd). Füüsika kasut. veel CGS- süst. nietatavat absoluutset ühikutesüsteemi, mille põhi-ühikud on sentimeeter, gramm ja sekund. Kuna füüsikaseadused ei tohi sõltuda nendes esinevate suuruste mõõtühikute valikust, pea-vad seadust väljendava võrrandi mõlema poole dimensioonis olema ühesugused. Seda tingimust saab kasutada, esiteks, füüsikaliste avaldiste õigsuse kontrolliks, teiseks, füüsikaliste suuruste dimen-sioonide leidmiseks. §7
N Kiirus on aja funktsioon v=v(t). Avaldis lim x 0 f ( x)x . Järelikult on punkt ajavahemikus t1 t2 kuni t2 läbinud tee, mille pikkus avaldub integraaliga s = v (t ) dt . t1 Ühtlane liikumine Liikumist, mille kiiruse suurus ei muutu, ehkki suund võib muutuda, nimetatakse ühtlaseks. Ühtlase liikumise puhul kehtib valem v=s/t. Selle alusel võib öelda, et ühtlasel liikumisel on kiirus suuruse poolest võrdne ajaühikus läbitud teepikkusega. Kiirendus v dv Suurus a iseloomustab punkti liikumise kiiruse v muutumist ajas t a = lim = . Seda
1. Mida uurib klassikaline füüsika ja millistest osadest ta koosneb? Uurib aine ja välja kõige olulisemaid omadusi ja liikumise seadusi. Füüsikaline seos, katse, hüpotees, mudel Klassikaline füüsika koosneb staatikast, kinemaatikast ja dünaamikast. 2. Mis on täiendusprintsiip? Tooge näide! ükski uus teooria ei saa tekkida täiesti tühajele kohale. Vana teooria on uue teooria piirjuhtum. Nii on omavahel seotud erinevad valdkonnad. Puudub kindel piir valdkondade vahel. Nt. Einsteini relatiivsusteooria täiendas Galilei koordinaatide teisendusi väga suurte kiiruste korral. 3. Mis on mudel füüsikas? Tooge kaks näidet kursusest.
1) Mida uurib klassikaline füüsika ja millistest osadest ta koosneb? Füüsika uurib mateeria kõige üldisemaid liikumisvorme ja muundumisi. Ta koosneb staatikast, kinematikast ja dünaamikast. 2) Mis on täiendusprintsiip? Ükski uus teooria ei saa tekkida täiesti tühjale kohale. Vana teooria on uue teooria piirjuhtum. Nii on omavahel seotud erinevad valdkonnad. Puudub kindel piir valdkondade vahel. 3) Mis on mudel füüsikas? Tooge kaks näidet kursusest. Füüsikaline mudel on keha või nähtuse kirjeldamise lihtsustatud vahend, mis on varustatud
r r F1 = - F2 12. Jõuimpulss Iseloomustab F mõju ajavahemiku t jooksul t2 r p = J = F dt t1 Kuna muut on alati hilisema ja varasema väärtuse vahe, siis p = p2 - p1, kus p=F*t 13. Inertsijõud Kui süsteem liigub kiirendusega, siis kõik vabad kehad selles süsteemis liiguvad samuti kiirendusega, kuid süsteemi kiirendusega vastassuunaliselt. Meile tundub, et kehadele mõjub jõud, sest kogemus ütleb: ainult jõu mõjul toimub kiirendusega liikumine. Sellist jõudu nimetatakse inertsijõuks. Kui näiteks kiirendavas bussis olevatele kehadele mõjuvaid jõude kirjeldada Maaga seotud taustsüsteemis, siis inertsjõude ei ole. 1) Taustsüsteem liigub sirgjooneliselt kiirendusega a r r r r Fi = m a , seejuures Fi a Fi on inertsijõud; a on süsteemi kiirendus 2) Mitteinertsiaalne taustsüsteem pöörleb ümber telje nurkkiirusega . r Fi = m 2 r ,
I 1) Mida nimetatakse füüsikaks? Füüsika on teadys mateeria kõigi vormide liikumise ja vastatikuse seose kõige üldisematest ja põhilisematest seaduspärasustest. 2) Massikeskme liik, seadus Massikeskmeks või inertsikeskmeks on punkt massiga M millele on omistatud süsteemi liikumishulk ning mille asukohta näitab dr M
Suurus nimi sümbol ühikutes põhiühikutes tasanurk radiaan rad m·m-1=1 ruuminurk steradiaan sr m2·m-2=1 sagedus herts Hz s-1 jõud njuuton N kg·m·s-2 rõhk, mehaaniline pinge paskal Pa N/m2 m-1·kg·s-2 energia, töö, soojushulk džaul J N·m m2·kg·s-2 võimsus, soojusvoog vatt W J/s m2·kg·s-3 potentsiaal, pinge, volt V W/A m2·kg·s-3·A-1 elektromotoorjõud (emj) elektriline mahtuvus farad F C/V m-2·kg-1·s4·A2
skalaarseostega,sest on tegemist sirgjoonelise liikumisega.Järelikult on ajaühikus läbitud teepikkus võrdne kiirusega ühtlasel sirgliikumisel: V=S/t Ja aja t jooksul läbitud teepikkus on siis vastavalt S=Vt. SI süsteemis on kiiruse mõõtühikuks m/s. 1.1.3.Ühtlaselt muutuv sirgliikumine Olgu t ajavahemik,mille jooksul kiirus muutus V¯,siis kiirendus a¯=lim V¯/t=dV¯/dt ja differentsiaalne kiiruse muut vastavalt dV¯=a¯dt Kui kiirendus on const. ja liikumine sirgjooneline ,siis kiirus,ajahetkel t. Tähistame algkiiruse vastavalt V0¯,siis olgu kiirusvektori moodul: V¯=adt=at Tähistame algkiiruse vastavalt V0,siis kiirus ajahetkel t,ühtlaselt kiireneval liikumisel: V=V0+at Ühtlaselt aeglustuva liikumise puhul on kiiruse muut negatiivne kiirendus ka negatiivne ning kiirus ajahetkel t vastavalt V=V0-at Kuna elementaarne ds¯=V¯dt,siis juhul a=const on teepikkus ühtlaselt muutuval sirgliikumisel S¯=V¯dt=V0¯dt+a¯tdt=V0¯t+at²/2
Kõik kommentaarid