Füüsika, 8.kl - Kehad vedelikus ja gaasis ! (0)

Sarnased õppematerjalid

6

docx

Rõhk

Siit kõik halb hakkabki. Seda saab kõike vältida, kui nendesse õõnsustesse välise- keskkonnaga võrdset õhku lasta. Ehk siis sisemine ja välimine surve võrdsustada. Need õhuga täidetud õõnsused on kopsud,keskkõrv,põskkoopad,ninaõõs ning nende vahelised kanalid. Pascali seadus Vedelikud ja gaasid annavad neile mõjuva rõhu edasi kõikides suundades ühesuguselt. Vedeliku samba rõhk Kõik kehad rõhuvad raskusjõu tõttu toele. Ka anumas olev vesi rõhub anuma põhjale. Kuna vedelikus antakse rõhk edasi igas suunas ühteviisi, siis rõhub vesi ka anuma seintele. Vesi avaldab rõhku ka vette sukeldunud tuukrile. Vesi rõhub tuukrile nii paremalt kui vasakult, nii ülalt kui alt. Iga vedelikku sukeldatud keha või selle osa kohale võib paigutada mõtteliselt toru. Selles torus olevat vett võib vaadelda vedeliku sambana. Vedelikusammas rõhub raskusjõu tõttu keha pinnale

Füüsika

4

odt

Füüsika õpimapp

keha deformeeriva jõuga. Rõhk on füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja keha kokkupuutepinna pindala jagatisega p= F:S. Rõhuühik on 1 Pa(paskal) Resultantjõuks nimetatakse jõudu, mille mõju kehale on samasugune kui sellele kehale üheaegselt rakendatud mitme jõu mõju kokku. Resultantjõu leidmiseks samasuunalised jõud liidetakse, vastassuunalised jõud lahutatakse. Pascali seadus- vedelikus või gaasis kandub rõhk edasi igas suunas ühteviisi. Vedelikusamba rõhk Vedelikusamba rõhk on võrdeline vedelikusamba kõrgusega, Vedelikusamga kõrgus h mõõdetakse keha pinnalt veepinnani. Graafik väljendab rõhu sõltuvust vedelikusamba kõrgusest. Vedelikusamba rõhk sõltub vedeliku tihedusest. Rõhk vedelikus on võrdeline vedeliku tihedusega. Raskusjõust põhjustatud vedelikusamba rõhk on võrdne samba kõrguse, vedeliku tiheduse ja teguri g korrutisega.

Füüsika

5

doc

Füüsika eksami küsimused ja vastused

8. klass Koostatud: 21.05.2011 Kohandatud: 12.01.2012 Füüsika eksami küsimused ja vastused 2011 1. KÜSIMUS: Mis on valgusallikas? Nähtamatu valguse tüübid. (õpik lk 6-8) VASTUS: Valgusallikas on valgust kiirgav keha. Infravalgus (IV) ­ nähtamatu valguse üks osa. Ultravalgus (UV) ­ nahas keemilisi reaktsioone esile kutsuv nähtamatu valgus. 2. KÜSIMUS: Sõnasta valguse peegeldumise seadus. Tee joonis ja märgi joonisele langemis ja peegeldumis nurk. Mis on langemis- ja peegeldumis nurk? (lk 10-11)

Füüsika

5

docx

Füüsika katseteks

Mitteühtlane liikumine ­ liikumine, kus keha kiirus muutub. Võnkumine ­ liikumine, mis kordub kindla ajavahemiku järel. Võnkeperiood ­ ajavahemik, mis kulub ühe täisvõnke sooritamiseks. Tähis: T Mõõtühik : 1 s SAGEDUS ON VÕNKEPERIOODI PÖÖRDVÄÄRTUS. Tähiseks f f=1:T Ühikuks 1 Hz (herts) Keha inertsus väljendub selles, et keha kiiruse muutmiseks kulub alati teatud aeg. 1. Keha püsib paigal, kui sellele ei mõju teised kehad. 2. Keha kiirus võib muutuda vaid mõne teise keha mõjul. 3. Kehade mõju on alati vastastikune, üks keha mõjutab teist ja teine esimest. 4. Kehade vastastikmõjus muutub suure massiga keha kiirus vähem kui väikese massiga keha kiirus. Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühe eha mõju teisele kehale. Tähis: F Mõõtühik 1 N (njuuton) Mõõdetakse dünamomeetriga. Gravitatsioon ­ mistahes kehade vastastikune tõmbumine.

Füüsika

2

doc

Mehaanika

· Potensiaalne energia ­ E p = mgh · r ­ ringjoone raadius, (m) · Kangi seadus ­ · T ­ ühe tiiru sooritamiseks kulunud aeg, (s) F1l1 = F2 l 2 Akasulik · Kasutegur ­ Akogu Kehad meie ümber · Keha pikkuse mõõtmisel teeme kindlaks, mitu korda on keha pikkus suurem või väiksem mõõtühikust. · Mõõdetava keha võrdlemine mõõteriistaga on otsene mõõtmine.

Füüsika

9

doc

Füüsika kordamine 8.klass

KORDAMISKÜSIMUSED FÜÜSIKA 8. klass 1. Mida uurib füüsika? FÜÜSIKA ­ loodusteadus, mis uurib füüsikalisi nähtusi ja füüsikalisi omadusi 2. Mis on keha? KEHA ­ mistahes uuritav objekt. Näiteks: maakera, pall jne. 3. Mis on nähtus? NÄHTUS ­ igasugune muutus looduses (protsess). Füüsikaliste nähtuste korral ei toimu aine muundumist. Näiteks: liikumine, sulamine, jäätumine 4. Milleks kasutatakse füüsikalisi suurusi? FÜÜSIKALINE SUURUS ­ võetakse kasutusele nähtuse või keha omaduste täpseks

Füüsika

18

docx

Hüdromehaanika eksam

??? 7.Kuidas määratakse sisehõõrdejõud pinnaühiku jaoks Newtoni sisehõõrde katses? Valemit (1) nimetatakse Newtoni valemiks sisehõõrde jaoks. Võrdetegurit η nimetatakse sisehõõrdeteguriks ehk dünaamiliseks viskoossuseks. Sisehõõrdeteguri pöördväärtust nimetatakse voolavuseks. 8.Kuidas määratake rõhk ja voolukiirus vedeliku voolamise jaoks ? Need kaks alumist valemit siis . 12. Kuidas arvutada rõhu- ja raskusjõudu vedelikus fikseeritud kontrollmahule? Hüdrostaatika põhiülesanne on määrata rõhu muutust tasakaalulises vedelikus, ning arvutada uputatud pindadele ja kehadele mõjuvaid jõude. Näiteks võib tuua hüdrostaatilise rõhuga kaasneva koormuse arvutamise uputatud seinale, suhtelise tasakaalu tingimustel vedeliku vabapinna kuju määramise jäiga keha kiirendusega liikuvas anumas, uputatud kehale mõjuvat üleslükkejõu arvutamist jne

Hüdromehaanika

1

odt

Kehad vedelikes

Rõhk vedelikes ja gaasides Õhurõhk: raskusjõu tõttu avaldab õhk rõhku maapinnale ja atmosfääris olevatele kehadele. Mõõteriist: baromeeter Normaalrõhuks nimetatakse õhurõhku 101325 Pa. Manomeeteriga mõõdetakse rõhku. Baromeetriga mõõdetakse õhurõhku. Rõhk vedelikes ja gaasides Valem: p = hg Mõõtühik: 1Pa Pascali seadus: vedelikus või gaasis kandub rõhk edasi igas suunas ühteviisi. Üleslükkejõud ja kehade ujumine Üleslükkejõud on jõud, millega vedelik või gaas tõukab üles sinna asetatud keha. Üleslükkejõud on võrdne keha poolt väljatõrjutud vedelikule või gaasile mõjuva raskusjõuga. Valem: Fü = hV Mõõtühik: 1N Areomeetrit kasutatakse vedeliku tiheduse mõõtmiseks. Mida suurem on vedeliku tihedus, seda suurem osa areomeetrist ulatub vedelikust välja.

Füüsika

Kommentaarid (0)