10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-11-14
Kuupäev, millal dokument üles laeti
117 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
skaabo
Õppematerjali autor
FÜÜSIKA KORDAMINE KT nr 7 1. Sõnasta elektromagnetilise induktsiooni nähtus, kelle poolt ja millal nähtus avastati? Magnetiline induktsioon on nähtus, mille tulemusena tekib elektrivool suletud voolukontuuris, kui selle kontuuriga piiratud tasapinda läbivate magnetvälja induktsiooni joonte arv muutub. Avastati M.Faraday poolt 29.aug. 1831.a. 2. Sõnasta elektromagnetilise induktsiooni seadus, valem, tähised valemis? Suletud voolukontuuris indutseeritud elektromotoorjõud on võrdne pinda läbiva magnetvoo muutumise kiirusega. i - induktsiooni elektromotoorjõud [V] i = - n ------- n juhtme keerdude arv , magnetvoo muutus [Wb] t t ajavahemik [s] 3. Sõnasta Lenzi reegel ja milleks seda kasutatakse, reegli praktiline kasutamine ? Juhis tekkiva induktsioonivoolu suund on selline, et ta oma magnetväljaga takistab välise magnetvälja muutumist. Kasutatakse induktsiooni
Elektromagnetiline induktsioon 1. Sissejuhatus *elektromagnetism uurib elektrivälja ja magnetvälja omavahelisi seoseid *paigal seisva laengu ümber on ainult elektriväli, ühtlaselt liikuva laeng ümber on magnetväli *kui laeng liigub muutuva kiirusega siis on tema ümber olemas mõlemad väljad *looduses ongi üks väli-elektromagnetväli *elektriväli ja magnetväli on selle erinevad esinemise vormid 2.Elektromagnetiline induksioon (EMI) *EMI nähtus seisneb selle, et muutuv magnetväli tekitab suletud juhtmekontuuris elektrivoolu *EMI nähtuse avastas M.Farady 1831 *EMI nähtus esineb alati sõltumata sellest, kuidas muutuv magnetväli tekitatakse *muutuva magnetvälja poolt tekitatud elektrivoolu nim. induktsioonivooluks *induktsioonivoolu suund määratakse Lenzi reeglist: Induktsioonivool on alati sellise suunaga, et tema magnetväli püüab takistada seda magnetvälja muutust, mis induktsiooni voolu põhjustas *tugevnema magnetvälja puhul on induktsioonivoolu magnetväli va
registreerib ka magnetvälja. ui magnetvälja tekitaja (püsimagnet) vaatleja suhtes liigub, siis muutub magnetväli vaatleja asukohas ning vaatleja täheldab ka elektrivälja olemasolu. Magnetvälja muutumine tekitab elektrivälja. Seda nimetatakse elektromagnetilise induktsiooni nähtuseks. Märkigem veel, et võõrsõna indutseerima eestikeelseks vasteks ongi tekitama või esile kutsuma. Juba põhikooli Elektriõpetuses saime teada, et elektromagnetilisel induktsioonil põhineb generaatori töö. Teatavasti muundab generaator mehaanilist energiat elektrienergiaks, olles nii keskses rollis elektrienergia tootmisel. Elektromagnetnähtuste tundmaõppimine võimaldab meil mõista seda inimkonnale üliolulist protsessi. Lorentzi jõud. Selleks, et kirjeldada laengukandjate liikumist elektriväljas, mis tekib magnetvälja muutumisel, peame kõigepealt tutvuma magnetväljas liikuvale laetud osakesele mõjuva jõuga
mõjul laengute ümberpaiknemine, mis kestab seni, kuni neile mõjuv jõud saab nulliks. See on võimalik, kui: väljatugevus juhi sees on null; elektrivälja potentsiaal on kogu juhi ulatuses konstantne; kõik lisalaengud on koondunud juhi pinnale; väljatugevuse vektor juhi pinnal on pinnaga risti. Töö laengu liikumisel elektriväljas Elektriväljas mõjub laetud kehale jõud kui laeng liigub, siis teeb see jõud tööd. Töö ei sõltu trajektoori kujust. Töö elektriväljas laengu liikumisel mööda suletud kontuuri on võrdne nulliga. Selliste omadustega välju nim potentsiaaliväljadeks. A=F*s*cos A=q*E*d (J) d laengute vaheline kaugus, mis on mõõdetud piki elektrivälja jõujoont. Pinge Pinge elektrivälja kahe punkti vahel on arvuliselt võrdne laengu ümberpaigutamisel ühest punktist teise tehtud töö ja selle laengu suhtega. U=A/q E=U/d Ühik V(J/C) Pinge on arvuliselt võrdne elektrivälja punktide potentsiaalide vahega.
normaali vahel. 12. Millest sõltub magnetvoog? Magnetvoog sõltub nurgast magnetvälja suuna ja juhtmekeeru pinna normaali vahel. 13. Mis põhimõttel tekib induktsiooni elektromotoorjõud liikuvas juhis, valem, tähised? Kui induktsioonivool viib positiivse ühikulise laengu üks kord läbi tekkiva vooluringi, siis kõrvaljõu poolt selleks tehtavat tööd nimetatakse induktsiooni elektromotoorjõuks. (Ümar)E elektromotoorjõud = Ak töö / q - laeng 14. Mis on pööriselektrivälja tekke põhjuseks, millised on selle välja jõujooned? Pööriselektrivälja tekke põhjuseks on magnetvoo muutumine. Selle välja jõujooned on alguse ja lõputa kinnised jooned ehk pöörised. 15. Mis on endainduktsioon? - Endainduktsioon on elektromagnetilise induktsiooni alaliik, mille korral magnetvoo muutus on põhjustatud voolu muutusest vaadeldavas juhtmes endas. 16. Mida nimetatakse induktiivsuseks? Millest sõltub induktiivsus
· Laengule mõjub elektriväljas jõud, kui laeng liigub, siis elektrivälka jõud teevad tööd. · Elektrivälja jõujoone- on sellised jooned, mis igas punktis tõmmatud puutja siht ühtib elektrivälja tugevuse vektori sihiga. Suund plussilt miinusele. Homogeenne elektriväli- elektrivälja tugevus kõikides puntkides on ühesugune, seega laengu liikumise jõujooned on paralleelsed ja ühesuguse tihedusega. · Töö ei sõltu trajektoorist, vaid punktide vahelisest kaugusest d, mis möödetud piki jõujoont A=Eqd E-elektrivälja tugevus, q-laeng, d-punktide vaheline kaugus piki jõujoont Pinge elektriväljas- kahe punkti vaheline pinge on võrdne laengu ümberpaigutamisel A U= ühest punktist teise tehtava töö ja laengu suhtega. q J/C=V(volt)
Töö laengu liikumisel elektriväljas -Laengule mõjub elektriväljas jõud, kui laeng liigub, siis elektrivälka jõud teevad tööd. -Elektrivälja jõujoone- on sellised jooned, mis igas punktis tõmmatud puutja siht ühtib - elektrivälja tugevuse vektori sihiga. Suund plussilt miinusele. Homogeenne elektriväli- elektrivälja tugevus kõikides puntkides on ühesugune, seega laengu liikumise jõujooned on paralleelsed ja ühesuguse tihedusega. Töö ei sõltu trajektoorist, vaid punktide vahelisest kaugusest d, mis möödetud piki jõujoont A=σ/2ε0Eqd E-elektrivälja tugevus, q-laeng, d-punktide vaheline kaugus piki jõujoont Pinge elektriväljas- kahe punkti vaheline pinge on võrdne laengu ümberpaigutamisel ühest A U= punktist teise tehtava töö ja laengu suhtega. q J/C=σ/2ε0V(volt)
elektrilaengu potentsiaalse energia ja laengu suuruse suhtega. Elektrivälja potentsiaal võrdub tööga, mida tuleb teha (positiivse) ühiklaengu viimiseks antud väljapunktist sinna, kus väli ei mõju. Punktlaengu korral kehtib seos: Elektrivälja potentsiaal on skalaarne suurus. Kui mingis ruumi punktis eksisteerivad mitu elektrivälja, siis nende potentsiaalid antud punktis liituvad. 7. Potentsiaalide vahe e. pinge. Töö elektriväljas, ekvipotentsiaalpinnad. Ekvipotentsiaalpinnad on elektrivälja pinnad, mille kõikidel punktidel on ühesugune potentsiaal. Ühe ja sama ekvipotentsiaalpinna kõikide punktide potentsiaalide vahe võrdub nulliga. Nulliga võrdub ka elektrivälja jõudude töö laengu liikumisel seda pinda mööda. Ekvipotentsiaalpinda mööda liikuvale laengule mõjuv jõud on risti kiirusvektoriga. Järelikult on elektrivälja jõujooned risti ekvipotentsiaalpinnaga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid