Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Füüsika 1 - Uder - 1 töö piletid (1)

3 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida nimetatakse füüsikaks?
  • Kui ainepunkt liigub mööda ringjoonelist trajektoori kas siis tema kiirus oleneb tema kaugusest ringikeskpunktist ?
  • Mis on mehaanika ?
  • Kuidas avaldub massikeskme raadiusvektor?
  • Kuidas saadakse kiirendus koordinaatide abil ?
  • Mis suunaline on nurkkiirenduse vektor ?
  • Mis on vektorväli ?
  • Mis juhul saab arvutada selle valemi järgi tööd ?
  • Mis suunaline on põrkejoon?
  • Mida nimetatakse taustsüsteemiks?
  • Mida nimetatakse jõuks ?
  • Millest sõltub potensiaalne energia ?
  • Millega iseloomustatakse välju ?
  • Mida nimetatakse tsentraalseks põrkeks?
  • Mis on põrkejoon ?
  • Millega võrdub kõverjoonelisel liikumisel töö ?
  • Mida nimetatakse kõverusringjooneks?
  • Millal ei ole inertsijõud reaalne?
  • Milliseid jõudusid nimetatakse dissipatiivseteks?
  • Mida nimetatakse gradiendi leidmiseks?
  • Kus mõjub välisjõud?
  • Mida nimetatakse kulgliikumiseks?
  • Milleks jaguneb ainepunktide süs ?
  • Mida nimetatakse nurkkiirenduseks?
  • Mida nimetatakse tangensiaalseks kiirenduseks?
  • Millal on põrge tsentraalne?
  • Millega võrdub lõhkenud mürsu liikumishulkade summa?
  • Kui pika ajapärast on ta kõrgusel 10m ?
  • Mida nimetatakse pöördliikumiseks ?
  • Milliste kehade põrge on tsentraalne ?
  • Kesktõmbejõud ?
  • Kui sirgjooneliste liikumiste summat ?
  • Mitme välja summana ?
  • Mida nimetatakse põrkeks ?
  • Mida nimetatakse inertsiaalseks taustsüsteemiks ?
  • Kuidas leida kiiruse komponente kõverjoonelisel liikumisel ?
  • Mida nimetatakse homogeenseks väljaks?
  • Miks ei kehti mehaanilise energia jäävusseadus mitteelastse põrke korral ?
  • Millised mehaanilise energia muutused võivad toimuda konservatiivses süsteemis ?
  • Kuidas kontrollitakse kas süsteem on inertsiaalne ?
  • Milline süsteem on suletud ?
  • Millal on välisjõudude töö positiivne millal negatiivne ?
  • Kuidas defineeritakse kiirendust kõverjoonelisel liikumisel ?
  • Millega võrdub töö kõverjoonelisel liikumisel ?
  • Mida tähendab vektorita vektorkorrutis ?
  • Miks keha hulga liikumist saab kirjeldada ainult ühe ainepunkti liikumisega ?
  • Millist liikumist nimetatakse ringliikumiseks ?
  • Mida nimetatakse põrkejooneks ?
  • Millised seadused kehtivad absoluutselt elastse tsentraalse põrke korral ?
  • Mida nimetatakse liikumishulgaks suletud süsteemis ?
  • Millest oleneb jõu töö ?
  • Kuidas määratakse normaalkiirendus ?
  • Miks peab metalli sepitsemisel metalli tüki asetama alasile?
  • Millised seadused kehtivad dissipatiivses süsteemis ?
  • Mida nimetatakse liikumiseks ?
  • Millise suunaga on aegklassikalises mehaanikas ?
  • Millal on töö negatiivne?
  • Miks ei saa potensiaalset energiat kasutada mittetsentraalses jõu väljas ?
Vasakule Paremale
Füüsika 1 - Uder - 1 töö piletid #1 Füüsika 1 - Uder - 1 töö piletid #2 Füüsika 1 - Uder - 1 töö piletid #3 Füüsika 1 - Uder - 1 töö piletid #4 Füüsika 1 - Uder - 1 töö piletid #5 Füüsika 1 - Uder - 1 töö piletid #6 Füüsika 1 - Uder - 1 töö piletid #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-10-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 145 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor eestland Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
9
doc

Füüsika 1 - Uder - 2 töö piletid

samaaegsus ei olene taustsüsteemi valikust. St. Kui nad osutavad samaaegseteks mingis ühes taustsüsteemi ,siis on nad samaaegsed ka teistes. Samaaegsete sündmuste asukohaline kokkulangevus ei olene taustsüsteemi valikust. 5) Kuidas arvutatakse kineetilist energiat relativistlikus mehaanikas? m0 c 2 Wk = - m0 c 2 v 2 , nagu ka klassikalises juhul arvutatakse Wk jõu töö kaudu. , 1- 2 c kuid impulss p on juba relativislik. 6) Faasi muutumise kiirus? Võnkumise juures nimetatakse 0 ringsageduseks või nurksageduseks. See on ka faasi muutumise kiirus ,sest näitab faasi muutust ajaühikus. Mõõdetakse ühikutes rad/s 7) Millise jõuga tuleb mõjutada keha, et võnkumisel tekiks resonants? amplituud kasvab järsult ,kui sundiva jõu sagedus läheneb süsteemi omavõnkesagedusele

Füüsika
thumbnail
17
doc

Füüsika 1 - Mere - teooria 1-40

Küsimused YFR0011 kordamiseks ja eksamiks. 1. Mida uurib klassikaline füüsika ja millisteks osadest ta koosneb? Füüsika uurib aine ja välja kõige üldisemaid omadusi ja liikumise seadusi. Füüsika ei uuri ennustamist, hiromantiat, astroloogiat...Füüsika valdkonda kuuluvad: Kvantmehaanika, relativistlik kvantmehaanika, Newtoni ehk klassikaline mehaanika, erirelatiivsusteooria, üldrelatiivsusteooria. 2. Mis on täiendusprintsiip? Ükski uus teooria ei saa tekkida täiesti tühjale kohale. Vana teooria on uue teooria piirjuhtum Nii on omavahel seotud erinevad valdkonnad. Puudub kindel piir valdkondade vahel. 3. Mis on mudel füüsikas? Tooge kaks näidet kursusest.

Füüsika
thumbnail
15
doc

Füüsika I eksami piletid

§38. Bernoulli võrrand. Vedeliku iga osakese energia koosneb kin. energiast ning pot.energiast Maa raskusväljas. En. juurdekasv avaldub: E=((Vv22/2)+Vgh2)-((Vv12/2)+Vgh1). Ideaalses vedelikus sisehõõrdejõud puuduvad, seepärast peab energia juurdekasv olema võrdne tööga, mille sooritavad rõhumisjõud. Rõhumisjõud voolutoru seintele on risti toru seinaga selle igas pun-ktis, seega nad antud juhul tööd ei tee. Nullist erinev on ainult lõige-tes S 1 ja S2 rakendatud jõudude töö. See töö A= p 1S1l1-p2S2l2 = =(p1-p2)V. Võrrutanud avaldised E ja A, jaganud saadud võrrandi liikmed V-ga ning kandnud ühesuguste indeksitega suurused ühele võrrandipoolele, saame: v1 /2+gh1+p1=v2 /2+gh2+p2. Lõiked S2 ja S2 olid võetud suvaliselt, seepärast võib väita, et voo-lutoru igas lõikes on 2 2 avaldise v2/2+gh+p väärtus ühesugune. Võrrand on päris täpne ainult lõikepinna S läheduses nullile, s.o. kui voolutoru

Füüsika
thumbnail
38
doc

Füüsika EKSAMIPILETID

1. P 1.1. Millised on füüsika uurimismeetodid? Nimetage ja kirjeldage neid. *Vaatlus- Füüsika on empiiriline ehk kogemuslik teadus, kuna saadake reaalsest loodusest infot läbi vaatleja kogemuse. Vaatlus on tähelepanekute tegemine füüsilisest maailmast meeltetaju abil. * Katse-ehk eksperiment, vaatlus viiakse läbi selleks spetsiaalselt loodud tingimustes. Katse käigus võib nähtust ise esile kutsuda ja uuritavaid objekte vastavalt soovile mõjutada *Andmetöötlus-Füüsika on täppisteadus, kus uuritavaid objekte, nähtusi

Füüsika
thumbnail
7
pdf

Füüsika 2009 kursuse töö ülesanded

54. Jüri tahab Marile demonstreerida oma uut autot, aga mootor sureb välja just keset ristmikku. Mari istub rooli ja Jüri lükkab autot tagant, et ristmik vabastada. Lükata tuleb 19 m ja Jüril on jõudu 210 N. Kui palju tuleb tal tööd teha? 55. Traktor veab rege 20 m edasi, kusjuures vedav jõud 5000 N moodustab horisontaalpinnaga 36.9-kraadise nurga. Regi koos palkidega kaalub 14700 N. Hõõrdejõud on 3500 N. Leida iga jõu poolt tehtav töö ja kõigi jõudude summaarne töö. 56. Elektron liigub sirgjooneliselt konstantse kiirusega 8 107 m/s. Talle mõjuvad elektrilised ja magnetilised jõud ning gravitatsioonijõud. Kui suur on elektronid 1.0 meetrisel lõigul tehtav töö? 57. Ülesandes 55 saime kõikide jõudude poolt tehtud tööks 10 kJ. Ree kaal oli 14700 N. Olgu ree algkiirus 2.0 m/s. Kui suur on lõppkiirus? 58. Rammimishaamer massiga 200 kg on tõstetud 3.00 m kõrgusele vaiast, mida on vaja

Füüsika
thumbnail
4
doc

Füüsika eksami piletid.

või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliseltl. Newtoni III ­ Kahe keha vahel mõjuvad jõud on suuruselt võrdsed, kuid suunalt vastupidised F1=F2( numbrite peal) Pilet 4.2 Valguse dispersioon. Valguse Dispersioon on nähtus, mis seisneb (valge valguse) laine lahutumises eri lainepikkusega spektraalkomponentideks (sõltub laine kiirusest ja pikkusest) nt. Valguse suunamisel läbi prisma, vee (nt Vikerkaar looduses) jne. Pilet 4.3 Laboratoorne töö: Vabalangemise kiirenduse määramine pendli abil. g=4Pii²/t² =nööri pikkus t=aeg/täisvõnkega Pilet 5.1 Jõud, Newtoni II seadus, SI-Süsteemi põhisuurused ja ühikud. Jõud iseloomustab ühe keha mõju teisele mille tagajärjel keha kiirus muutub. Jõud on vektoriaalne suurus ja jõudu kui vektorit iseloomustab jõu suurus, suund ja rakenduspunkt. Newtoni II: Keha kiirendus on võrdeline mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga a=F/m

Füüsika
thumbnail
7
docx

Füüsika I. Kontroltöö I.

1. Taustkeha. Taustsüsteem. Taustkeha ­ keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Taustsüsteem ­ kella ja koordinaadistikuga varustatud taustkeha. 2. Punktmass (näited). Punktmass ­ keha, mille mõõtmed võib vaadeldavates tingimustes arvestamata jätta ( linna vahel liikuv auto, mille mõõtmed on kaduvväikesed linnadevahelise kaugusega; ümber Päikese tiirlev planeet, mille mõõtmed on kaduvväikesed tema orbiidi mõõtmetega). 3. Mehaanika põhiülesanne. Mehaanika põhiülesanne ­ määrata liikuva keha asukoht mistahes ajahetkel. Keha asukoht mistahes ajahetkel. Keha asukohta kirjeldatakse tema koordinaatide abil. 4. Kiiruse definitsioonvalem vektorkujul (1.3) ja projektsioonides (1.3a). 5. Kiirenduse definitsioonvalem üldkujul (1.4) ja projektsioonides (1.4a). 6. Liikumisvõrrandid projektsioonides tuletiste kujul (1.6) ja integraalide kujul (1.6a), (1.6b). 7. Ühtlaselt muutuva liikumise definitsioon. Tema võrrandid veltorkujul (1.7) ja (1.9) ning projektsio

Füüsika
thumbnail
414
pdf

TTÜ üldfüüsika konspekt

3.1. Inerts. Newtoni I seadus. Mass. Tihedus. 3.2 Jõu mõiste. Newtoni II ja III seadus 3.3 Inertsijõud 4. Jõudude liigid 4.1 Gravitatsioonijõud 4.1a Esimene kosmiline kiirus. 4.2 Hõõrdejõud 4.2a Keha kaldpinnal püsimise tingimus. 4.2b Liikumine kurvidel 4.3 Elastsusjõud 4.3a Keha kaal 5 JÄÄVUSSEADUSED 5.1 Impulss 5.1a Impulsi jäävuse seadus. 5.1b Masskeskme liikumise teoreem 5.1c Reaktiivliikumine (iseseisvalt) 5.2 Töö, võimsus, kasutegur 5.3 Energia, selle liigid 5.3 Energia jäävuse seadus 5.4 Konservatiivsed jõud. Potentsiaalse energia gradient 5.5 Põrge 5.5a Absoluutselt mitteelastne põrge 5.5b Absoluutselt elastne põrge 6. PÖÖRDLIIKUMISE DÜNAAMIKA 6.1 Jõumoment 6.1a Newtoni III seaduse analoog pöördliikumisel. 6.2 Impulsimoment 6.3 Impulsimomendi jäävuse seadus. 6.4 Inertsimoment 6.5 Pöördliikumise dünaamika põhivõrrand 6.6 Steineri lause 6

Füüsika



Lisainfo

1) Mida nimetatakse füüsikaks?
2) Massikeskme liik, seadus
3) Tangensiaal ja normaalkiirendused, trajektoor, kiirendusvektor
4) 18-19 saj mehaanika areng
5) Potensiaalne energia ja jõuvaheline seos
6) Mix nimetetakse jõudusid teisiti, ka konservatiivseteks
7) Kui ainepunkt liigub mööda ringjoonelist trajektoori, kas siis tema kiirus oleneb tema kaugusest ringikeskpunktist ?
8) Kas inertsiaalseid taustsüsteeme võib olla rohkem kui kui 1 ?

II
1) Mis on mehaanika ?
2) Kuidas avaldub massikeskme raadiusvektor?
2) Kuidas avaldub massikeskme raadiusvektor?
4) Kuidas saadakse kiirendus koordinaatide abil ?
6) Mis on vektorväli ?
7) A=F•s•cosα Mis juhul saab arvutada selle valemi järgi tööd ?
8) Mis suunaline on põrkejoon?

III

1) Mida nimetatakse taustsüsteemiks?
2) Joonkiirendus?
3) Mida nimetatakse jõuks ?
4) Millest sõltub potensiaalne energia ?
6) Inertsi seadus?
7) Kiiruse suund, trajektoor?
8) Millega iseloomustatakse välju ?

IV
1) Mida nimetatakse tsentraalseks põrkeks? Mis on põrkejoon ?
2) Nurkkiiruse ja joonkiiruse vektorseos ?
3) Millega võrdub kõverjoonelisel liikumisel töö ?
6) Milliseid jõudusid nimetatakse dissipatiivseteks?
7) Mida nimetatakse gradiendi leidmiseks?
8) Kus mõjub välisjõud?

V
1) Mida nimetatakse kulgliikumiseks?
3) Mida nimetatakse nurkkiirenduseks?
5) Liikumishulk??
7) Millal on põrge tsentraalne?
8) Millega võrdub lõhkenud mürsu liikumishulkade summa?

VI
1) Mida nimetatakse pöördliikumiseks ?
4) Milliste kehade põrge on tsentraalne ?
5) Kesktõmbejõud ?
6) Vektorväli ?
7) Kas kõverjoonelistliikumist võib vaadelda kui sirgjooneliste liikumiste summat ?
8) Inertsijõud?

VII
1) Newtoni I seadus ?
2) Tangensiaalse kiirenduse ja nurkkiirenduse seos ?
3) Kas vektorvälja võib asendada mitme välja summana ?
4) Füüsikalise teooria kujunemine ?
5) Liikumishulga suuna muut ?
6) Mida nimetatakse põrkeks ?
7) Cartesiuse koordinaadistik, kas telgedel võib olla meelevaldne suund ?
8) Seos potensiaalse energia ja jõu vahel ?

VII
1) Mida nimetatakse inertsiaalseks taustsüsteemiks ?
2) Ainepunkti joon ja nurkkiiruse vaheline seos ?
3) Kuidas leida kiiruse komponente kõverjoonelisel liikumisel ?
4) Mida nimetatakse homogeenseks väljaks?
6) Miks ei kehti mehaanilise energia jäävusseadus mitteelastse põrke korral ?
7) Sõnasta liikumishulga jäävuseseadus ?
8) Millised mehaanilise energia muutused võivad toimuda konservatiivses süsteemis ?

X
1) Newtoni II seadus?
2) Tangensiaalkiirenus?
3) Trajektoori kõverus antud punktis ?
4) Kuidas kontrollitakse, kas süsteem on inertsiaalne ?
5) Milline süsteem on suletud ?
6) Millal on välisjõudude töö positiivne , millal negatiivne ?
7) Mehaanika loojad ?
8) Liikumishulga võib omistada?

XI
1) Newtoni III seadus?
2) Kuidas defineeritakse kiirendust kõverjoonelisel liikumisel ?
3) Millega võrdub töö kõverjoonelisel liikumisel ?
5) Miks keha hulga liikumist saab kirjeldada ainult ühe ainepunkti liikumisega ?
6) Millist liikumist nimetatakse ringliikumiseks ?
7) Mida nimetatakse põrkejooneks ?
8) Millised seadused kehtivad absoluutselt elastse tsentraalse põrke korral ?

XII
3) Millest oleneb jõu töö ?
4) Newtoni seotus mehaanikaga?
5) Mitteelastne tsentraalpõrga ?
6) Kuidas määratakse normaalkiirendus ?
8) Millised seadused kehtivad dissipatiivses süsteemis ?

XV
1) Füüsika ja tehnika omavaheline sõltuvus ?
2) Mida nimetatakse liikumiseks ?
3) Millise suunaga on aegklassikalises mehaanikas ?
4) Mehaanilise energia jäävuse seadus?
5) Vektorite skalaarkorrutis?
6) Tsentraalne väli ?
7) Gradiendi arvutamisel skalaarsest suurustest määrab ära .. ???
8) Ühtlane ringliikumine ?

XVI
1) Klassikaline mehaanika ?
2) Tehnika ajalugu (Galilei...)?
3) Keha Impulss?
4) Millal on töö negatiivne?
6) Miks ei saa potensiaalset energiat kasutada mittetsentraalses jõu väljas ?




Kommentaarid (1)

briti profiilipilt
briti: Oli suureks abiks!
11:59 09-11-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun