suunas, nii et see võimalikult vähe erineks reguleeritava suuruse etteantud väärtusest. o Kui mõnda faktorit on liiga palju või vähe, siis kontrolli‐ süsteemid algatavad negatiivse tagasisideme, mis koosneb tervest reast muutustest, et viia faktor tagasi kindla keskmise väärtuse suunas ja selle kaudu säilitada homöostaasi o Stabiliseerib süsteemi o Arteriaalse vererõhu regulatsioon baroretseptorite vahendusel o CO2 regulatsioon ekstratsellulaarses vedelikus o Hormoonide vabanemise regulatsioon Ennetav side o Põhjustab reguleeritavas süsteemis muutused, mis püüavad ära hoida reguleeritava suuruse nihet enne, kui häiring on mõju avaldanud. o Niiviisi valmmistatakse organism eelseisvaks tegevuseks ja ümbritsevate tingimuste muutuseks ette. o Esineb närvisüsteemis. Näiteks: Tingitud reflex
Ühe motoorse ühiku stimuleerimine põhjustab nõrga kontraktsiooni terves lihases. Kokkutõmme (tõmblus) koosneb kolmest faasist: latents- paar ms pärast stimulatsiooni kuni erutuse/kokkutõmbe ilmumiseni. Kontraktsioon- ristsillad on aktiivsed, lihas on lühenenud, kui pinge on piisavalt suur ületamaks laengut. Lõdvestus (puhkeperiood)- Ca2+ pumbatakse tagasi sarkoplasmaatilisse retiikulumi ja lihas pinge alaneb basaalsele tasemele.Lihasrakk koosneb - Lihasfiiber ehk rakk, on sisse pakitud endomüüsiumi poolt. Lihaskimpe ümbriteb perimüüsium. Epimüüsium katab kogu lihast. Lihaskiu membraani nim sarkolemmiks , tsütoplasmat sarkoplasmaks ja ER=SR (müofiiber). Kontraktiilseks üksuseks müofiibris on sarkomeerid, Need koosnevad aktiinist (peened- troponiin, tropomüosiin) ja müosiinist (paksud filamendid). Sarkomeeris on M,H,Z- jooned ja A,I vöödid. Aktiin libiseb müosiini suhtes ja lihas lüheneb. Lihaskude moodustab täiskasvanud inimese massist 40-50%
tasakaalu ning vältida süsteemi ohtlikke kõrvalekaldeid. · Organismi ekstratsellulaarse vedeliku teatud füüsikaliste ja keemiliste omaduste püsivus · O2 ja CO2 kontsentratsioon · Toitainete ja jääkproduktide kontsentratsioon · Sisekeskkonna pH · Soolade ja teiste elektrolüütide kontsentratsioon · Ekstratsellulaarse vedeliku maht, temperatuur ja rõhk 2. Organismi talitluste regulatsiooni üldised põhimõtted. Rakkudevaheline kommunikatsioon füsioloogia kontekstis. · Regulatsioon närvisüsteemi süsteemi poolt-refleks,refleksi kaar, · Retseptor · Aferentne (sensoorne) närv · Refleksi keskus (Pea- või seljaaju) · Eferentne (motoorne) närv · Efektor (täidesaatev organ) · Humoraalne regulatsioon- Humoraalne regulatsioon hormoonide vahendusel (Humoraalne regulatsioon on organismi talitluse regulatsioon verre või lümfi eraldatavate bioloogiliselt
tasakaalu ning vältida süsteemi ohtlikke kõrvalekaldeid. · Organismi ekstratsellulaarse vedeliku teatud füüsikaliste ja keemiliste omaduste püsivus · O2 ja CO2 kontsentratsioon · Toitainete ja jääkproduktide kontsentratsioon · Sisekeskkonna pH · Soolade ja teiste elektrolüütide kontsentratsioon · Ekstratsellulaarse vedeliku maht, temperatuur ja rõhk 2. Organismi talitluste regulatsiooni üldised põhimõtted. Rakkudevaheline kommunikatsioon füsioloogia kontekstis. · Regulatsioon närvisüsteemi süsteemi poolt-refleks,refleksi kaar, · Retseptor · Aferentne (sensoorne) närv · Refleksi keskus (Pea- või seljaaju) · Eferentne (motoorne) närv · Efektor (täidesaatev organ) · Humoraalne regulatsioon- Humoraalne regulatsioon hormoonide vahendusel (Humoraalne regulatsioon on organismi talitluse regulatsioon verre või lümfi eraldatavate bioloogiliselt aktiivsete orgaaniliste ühendite kaudu.)
aorti, sealt hargneb veri arteritesse, edasi arterioolidesse ja kapillaaridesse, kus toimub gaasivahetus. Paremast vatsakesest algab väike vereringe ehk kopsuvereringe. See kulgeb paremast vatsakesest läbi kopsuarteri tüve vasakusse ja paremasse kopsuarterisse, sealt arterioolidesse, edasi kapillaaridesse, mis koonduvad veenuliteks, veenideks ja ühinevad neljaks kopsuveeniks, mis kulgevad südame vasakusse kotta. Süstol- kontraktsioon. Veri surutakse vatsakestest välja. Diastol- lõõgastumine. Vatsakesed täituvad verega. Südame minutimaht- vere maht, mille parem või vasak vatsake paiskab välja ühe minuti jooksul.Tavaliselt on südame minutimaht umbes 5 liitrit, tugeval pingutusel võib aga tõusta kuni 25 liitrini minutis. Löögimaht- normaalselt 70 ml, väljendab vere hulka, mis ühe kontraktsiooni ajal südame vatsakesest välja pumbatakse.
toimub gaasivahetus. Paremast vatsakesest algab väike vereringe ehk kopsuvereringe. See kulgeb paremast vatsakesest läbi kopsuarteri tüve vasakusse ja paremasse kopsuarterisse, sealt arterioolidesse, edasi kapillaaridesse, mis koonduvad veenuliteks, veenideks ja ühinevad neljaks kopsuveeniks, mis kulgevad südame vasakusse kotta. Süstol kontraktsioon. Veri surutakse vatsakestest välja. Diastol lõõgastumine. Vatsakesed täituvad verega. Südame minutimaht vere maht, mille parem või vasak vatsake paiskab välja ühe minuti jooksul.Tavaliselt on südame minutimaht umbes 5 liitrit, tugeval pingutusel võib aga tõusta kuni 25 liitrini minutis. 5
vajadusega. · Teatud muutujate muutmine soovitud eesmärgile orienteeritud viisil · Teatud parameetreid hoitakse teatud kitsaas vahemikus · Kohastumine ja komplekse termodünaamiliselt avatud struktuuri hoidmine · Parameetri tasakaalus hoidmine toimib vaid siis kui parameetri suurenemisest ja vähenemisest tingitud mõjud on tasakaalus · Homeöstaas · Parameetrid võivad olla ruumiliselt eraldatud sellepärast regulatsioon üle terve organismi Rakkudevaheline kommunikatsioon füsioloogia kontekstis. · Autokriinne, parakriinne, endokriinne signalisatsioon · Elektrisignaalid (neuronid) · Lipofiilsed ja lipofoobsed signaalid · Ahelsignaalid-signaalikaskaadid 3. Autonoomse närvisüsteemi (ANS) määratlus ja üldiseloomustus. ANS-i sümpaatiline ja parasümpaatiline osa: anatoomiline struktuur, neuromediaatorid ja retseptorid,toime sihtorganitele. Soole närvisüsteem.
Motoorset lõpp-plaati ümbritseb sarkolemmist tasku, mis on moodustunud motoneuroni ümber. Motoneuronist vabaneb atsetüülkolliini, mis põhjustab lõpp-plaadi potentsiaali (EPP) e lihasraku depolarisatsiooni. Motoneuronit koos lihaskiuga nim moroorseks ühikuks. Ühe motoorse ühiku stimuleerimine põhjustab nõrga kontraktsiooni terves lihases. Kokkutõmme (tõmblus) koosneb kolmest faasist: latents - paar ms pärast stimulatsiooni kuni erutuse/kokkutõmbe ilmumiseni kontraktsioon - ristsillad on aktiivsed, lihas on lühenenud, kui pinge on piisavalt suur ületamaks laengut lõdvestus (puhkeperiood) - Ca2+ pumbatakse tagasi sarkoplasmaatilisse retiikulumi ja lihas pinge alaneb basaalsele tasemele Lihase omadused – kontraktiilsus (lihase võime lüheneda ja selle abil jõudu arendada); erutatavus (võime ärritus vastu võtta ja reageerida); venitatavus (võime venituda või pikeneda üle puhkeoleku pikkuse); elastsus
1665 tegi kindlaks erütrotsüütide olemasolu veres. RENE DESCARTES (1569 1660) prantslane. Uuris reflektoorset olemust. TÜ omaaegsete füsioloogide panus F arenemisesse. *H.A.A. SCHMIDT (1831 1894) formuleeris teooria verehüübimise kohta. *F.H. BIDDER (1810 1894) - kirjutas koos eelnimetatuga 1852 "Seedemahlad ja ainevahetus". Tegi kindlaks, et inimese maomahl sisaldab soolhapet. II AINEVAHETUSE FüSIOLOOGIA · Ainevahetuse olemus ja üldine regulatsioon. Ainevahetus e. metabolism kui organismi elutegevuse tähtsaim alus. AV on biokeemiliste protsesside kompleks, mille kaudu organism on seoses ümbritseva keskkonnaga ning mis võimaldab tema kasvamist, säilimist, uuenemist ja paljunemist. Organismi AV-s kulgeb 2 täiesti vastupidist, kuid lahutamatut protsessi: anabolism ja katabolism. Anabolismil moodustuvad toitainete omastamise e. assimilatsiooni (orgaaniliste ainete süntees) tulemusena organismi koostisosad
Homöostaasi komponentideks on: O2 ja CO2 konsentratsioon; toitainete ja jääkproduktide konsentratsioon; sisekeskkonna pH; soolade ja teiste elektrolüütide konsentrasioon; ekstratsellulaarse vedeliku maht, temperatuur ja rõhk. Homöostaas saavutatakse regulatsiooni kaudu. 2. Organismi talitluste regulatsiooni üldised põhimõtted. Rakkudevaheline kommunikatsioon füsioloogia kontekstis. Organismi regulatsioon närvisüsteemi kaudu toimub nt reflekside kaudu. Humoraalne regulatsioon toimub hormoonide vahendusel. Autoregulatsioon on organi sisemine võime tagada normaalne keskkond ilma närvisüsteemi või hormonaalsete mõjudega. Tagasiside võib olla negatiivne, postiivne või ennetav side. Rakkudevaheline kommunikatsioon: *Autokriinne, parakriinne, endokriinne signalisatsioon *Elektrisignaalid *Lipofiilsed ja lipofoobsed signaalid *Ahelsignaalid-signaalikaskaadid 3. Autonoomse närvisüsteemi (ANS) määratlus ja üldiseloomustus. ANS-i sümpaatiline ja
ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA INIMESE SÜDAME-JA VERESOONKOND VERERÕHU REGULATSIOON Referaat Koostaja: Helen Vinkel TÜ/TTÜ AVATUD ÜLIKOOL II semester 2009&2010 INIMESE SÜDAME-JA VERESOONKOND: VERERÕHU REGULATSIOON. 1. Närvisüsteemi reguleeritavad mehhanismid vererõhu homeostaasil. 2. Vere ja vereringesüsteemi normaalväärtused. 3. Kuidas organism säilitab normaalset vererõhku. 4. Süda ja liikumine. 1. NÄRVISÜSTEEMI POOLT REGULEERITAVAD MEHHANISMID VERERÕHU HOMEOSTAASIS. Kesknärvisüsteemi (KNS) pea-ja seljaaju toimivad minimaalse kulutuse ja maksimaalse paendlikkuse printsiibil, kus oluline on funktsionaalne hierarhia. Ilma ,,kõrgemate
näitab? Elektriokardiogramm – elektriliste potentsiaalide muutuse registreerimine keha pinnalt, mis tekivad erutuse tekke, leviku ja vaibumise tõttu südamelihases. EKG järgi on võimalik iseloomustada südame erutusjuhtsüsteemi ning südamelihase (müokardi) seisundit. EKG koosneb positiivsetest ja negatiivsetest sakkidest (P, Q, R, S, T sakid). P – tekib erutus siinussõlmes ja levib atrioventikulaarsõlme e. erutuse kulgemine kodades; Q, R, S, T – kuidas erutus kulgem mööda vatsakeste müokardi/ vatsakeste elektriline süstol. Saki kõrgus – isoelektrilisest joonest kuni saki kõrgeima või madalaima punktini Saki kestvus – alates saki tõusmise/langemise kohast isoelektriliselt joonelt kuni jõuab jälle iso.jooneni. (x 0,04). T-saki kestvust hakatakse mõõtma sealt, kust järsult tõusma hakkab 6.Süstoolne indeks, kuidas leitakse? Süstoolne indeks iseloomustab vatsakeste süstoli kestust võrreldes kogu südametsükli kestusega
ERUTUS Keerukas energiatarbimisega seotud vastusreaktsioon ärritaja toimele. See on protsess, mille käigus muutub nii ärritunud koe füüsikalis-keemiline seisund kui ka ainevahetus. Erutuse üldine tunnus: rakumembraani depolarisatsioon (puhkeolekule iseloomuliku rakumembraani sisepinna negatiivse laengu vähenemine) Erutuse spetsiifilised tunnused: Närvikoel närviimpulsside teke ja levik Lihaskoel lihaskiudude kontraktsioon Näärmekoel sekreedi eritumine Kõikidele erutuvatele kudedele on omane erutusjuhtivus võime erutust edasi anda. PIDURDUS Erutuvate kudede funktsionaalse aktiivsuse alanemine või lakkamine ärritajate toimel. Pidurdus kaitseb erutuvaid kudesid kurnatuse eest. Otsene pidurdus: seotud pidurdavate neuronite ja sünapsite talitlusega. Presünaptiline pidurdus selle puhul mood pidurdavad neuronid sünapse erutavate neuronite aksonite terminalidel.
19. Närviraku ehitus ja funktsioonid. Neurogliia funktsioonid. Närvikude koosneb närvirakkudest e. neuronitest. Igal neuronil on närvirakuhea, üks pikk jätke e. neuriit e. akson ja mitu lühikest jätket e. dendriiti. Närvirakkude funktsioonid: Ärrituse, erutuse vastuvõtmine ja edasijuhtimine ning analüüsimine Erutus võetakse vastu dendriitide kaudu, liigub närvirakukehasse ja antakse edasi neuriiti ( erutus kandub neuronist välja) Sünaps-ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriitidega, seetõttu on võimalik erutuse ülekanne Närvirakke juurde ei teki, sest küpsel närvirakul puudub pooldumisvõime Neurogliia, gliia, gliiarakkudest koosnev närvisüsteemi kude, mis ümbritseb närvirakke ja nende jätkeid eurogliia toidab, toestab ja isoleerib elektriliselt närvikude.
19. Närviraku ehitus ja funktsioonid. Neurogliia funktsioonid. Närvikude koosneb närvirakkudest e. neuronitest. Igal neuronil on närvirakuhea, üks pikk jätke e. neuriit e. akson ja mitu lühikest jätket e. dendriiti. Närvirakkude funktsioonid: Ärrituse, erutuse vastuvõtmine ja edasijuhtimine ning analüüsimine Erutus võetakse vastu dendriitide kaudu, liigub närvirakukehasse ja antakse edasi neuriiti ( erutus kandub neuronist välja) Sünaps-ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriitidega, seetõttu on võimalik erutuse ülekanne Närvirakke juurde ei teki, sest küpsel närvirakul puudub pooldumisvõime Neurogliia rakkude mass on närvikoes suurem kui neuronite mass, ajus näiteks moodustavad nad kaugelt enam kui poole selle kogukaalust. Oluline osa närvikoe talitluses on NEUROGLIIAL, mis ümbritseb neuroneid. Eristatakse 5
1. Vasaku koja ja vatsakese vahel on kahehõlmaline e. mitraalklapp 2. Parema koja ja vatsakese vahel on kolmehõlmane e. trikuspidaalklapp 3. Suur vereringe Algab vasakust vatsakesest, suundub aorti, sealt hargneb veri arteritesse, edasi arterioolidesse ja kapillaaridesse, kus toimub gaasivahetus 4. Väike vereringe Algab paremast vatsakesest, suundub läbi kopsuarteri tüve vasakusse ja paremasse kopsuarterisse, sealt arterioolidesse ja kapillaaridesse 5. Süstol Vatsakeste kontraktsioon 6. Diastol Vatsakeste lõõgastumine 7. Autorütmia Südames endas tekkivad erutused 8. Erutuse levik südames Sinutriaalsõlm Põhjustab südame kokkutõmmet Puhkeolek 60-80x' Sinutriaalsõlmest levib erutus kõigepealt mõlema koja töömuskulatuurile. Erutus saab levida kodadelt vatsakeste vaid ühte juhteteed pidi AV-Sõlm Erutuse levik aeglustub His'i kimp Erutuse levik kiire 9. EKG
faasis. SÜDAME LÖÖGISAGEDUS E. PULSS erutuse tekkimise rütm siinussõlmes (siinusrütm). Sõltub: · vanusest · soost · eluviisidest · kehalisest aktiivsusest · emotsionaalsest seisundist · keha asendist. SIINUSARÜTMIA südametsüklite ajaline erinevus. Funktsioon südame põhiülesanne on vere paiskamine vereringesse. Selleks peab südamelihas kontraheeruma ning sellele järgnevalt lõõgastuma: süstol kontraktsioon diastol lõõgastumine. Südame süstol ja diastol moodustavad südame tsükli. 7. Erutuse teke ja juhtivus südames. Automatism. Südame erutuvus avaldub erutuse tekkes mitmesuguste ärritajate toimel. Ärritaja tugevus peab seejuures ületama erutuvusläve. Südamelihase erutuvuse aste sõltub mitte ainult ärritaja tugevusest, vaid ka müokardi venituse suurusest, südamelihase väsimuse astmest, temperatuurist ja südame toitelahuse koostisest. Erutuse ajal südamelihase erutuvus
dissimilatsioon vaheainevahetuse käigus.dissimilatsiooni lõppsaadused on CO2, H2O ja NH3, ühtlasi vabanevad orgaaniliste ainete koostises olnud mineraalühendid (ortofosfaat, vesiniksulfiid j Organismi sisekeskkond ja selle konstantsus. Organismi sisekeskkond säilitatakse vereplasma osmootse rõhu regulatsiooni kaudu. Igasugune osmootse rõhu kõrvalekadumine ekstra- või intratrsellulaarses ruumis põhjustab vee või elektrolüütide ümberpaiknemise. Homöostaas ja homöostaatiline regulatsioon ja selle erinevad tasandid. Homöostaas:. kajastab reguleerimisprotsesse, mille abil organism hoiab oma tegevuseks vajalikud tingimused konstantsena. Regulatsioon toimub nii raku kui kogu organismi tasandil. Raku AV tasandid: *tegevusAV, *valmidusAV, *säilitusAV. Kogu organismi AV( on teised tingimused) kui hingamislihaste või südamelihaste AV langeb valmidusAV tasemele, siis nende aktiivsus lakkab, hukuvad kõik rakud ja ka organism. AV tase *puhkeolekuAV ja *PõhiAV
Hüpotalamus on ajuosa, mis sisaldab erineva funktsiooniga ajutuumasid. Tema peamiseks funktsiooniks on siduda närvisüsteemi endokriinsüsteemiga läbi hüpofüüsi. Ta reguleerib hüpofüüsi tööd. Hüpotalamus paikneb talamuse all ajutüve peal ja on vaheaju osa. Inimesel on ta umbes mandli suurune. Hüpotalamus on seotud järgmiste põhiliste autonoomsetefunktsioonide täitmisega: · Kehatemperatuuri kontroll · Reaktsioon stressile · Vererõhu regulatsioon · Elektrolüütiline kontsentratsiooni hoidmine kehavedelikes, joomine ja soolase isu. Hüpotaalamus integreerib vegetatiivseid funktsioone kõrgema närvitalitlusega (emotsioonid, uni/ärkvelolek jne.) Hüpofüüs. Hüpofüüsi eessagar tekib loote suuõõne epiteelisrakkudest, mis migreeruvad aju alla. Histoloogiliselt eristatakse vähemalt viit rakuliiki, mis valmistavad erinevaid hormoone. Eessagarasse ei tule juhteteid hüpotalamusest, regulatsioon toimub vere kaudu
Hüpotalamus on ajuosa, mis sisaldab erineva funktsiooniga ajutuumasid. Tema peamiseks funktsiooniks on siduda närvisüsteemi endokriinsüsteemiga läbi hüpofüüsi. Ta reguleerib hüpofüüsi tööd. Hüpotalamus paikneb talamuse all ajutüve peal ja on vaheaju osa. Inimesel on ta umbes mandli suurune. Hüpotalamus on seotud järgmiste põhiliste autonoomsetefunktsioonide täitmisega: · Kehatemperatuuri kontroll · Reaktsioon stressile · Vererõhu regulatsioon · Elektrolüütiline kontsentratsiooni hoidmine kehavedelikes, joomine ja soolase isu. Hüpotaalamus integreerib vegetatiivseid funktsioone kõrgema närvitalitlusega (emotsioonid, uni/ärkvelolek jne.) Hüpofüüs. Hüpofüüsi eessagar tekib loote suuõõne epiteelisrakkudest, mis migreeruvad aju alla. Histoloogiliselt eristatakse vähemalt viit rakuliiki, mis valmistavad erinevaid hormoone. Eessagarasse ei tule juhteteid hüpotalamusest, regulatsioon toimub vere kaudu
ANATOOMIA KORDAMISKÜSIMUSED 1.Miks on otstarbekas õppida anatoomiat ja füsioloogiat koos? Sest struktuur ja talitlus on omavahel seotud, ei saa olla talitlust ilma struktuurita. Enamasti ei ole ka anatoomilist struktuuri ilma funktsioonita 2.Millised on organismi struktuuri ja funktsiooni tasemed? Molekulaarne->rakuline->koeline->organi->organismi tase. Rakk on organismi põhiline morfofunktsionaalne üksus, milles toimuvad füsioloogilised protsessid. Rakud moodustavad kudesid, koed organeid. Sama funktsiooni täitvad organid moodustavad organsüsteemi ehk elundkonna. 3.Mis on homöostaas? Homöostaas on rakkudele stabiilse keskkonna tagamine. See tagatakse protsesside abil, mida reguleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel. Näiteks kehatemperatuuri homöostaas. Keskkonna
omavahelistst suhetest Füsioloogia (physiologia) - õpetus organismide elulistest talitlustest. Seletab, kuidas keha erinevad ehituslikud üksused töötavad. ORGANISMI SÜSTEEMSED TASANDID ORGANISMI MOODUSTAVAD FUNKTSIOON SÜSTEEMSED TASANDID Kattesüsteem Nahk ja selle derivaadid keha temperatuuri (karvad, küüned, higi- ja regulatsioon, rasunäärmed) kaitsefunktsioon, jääkainete väljaviimine organismist, temperatuuri-, rõhu- ja valuaistingute vastuvõtmine. Skeletisüsteem Moodustavad kõik keha luud toetada ja kaitsta keha,
hüpofüüsiga. Hüpotaalamuses on: termoregulatsiooni keskused, mis saab pidevat informatsiooni nii keha sisemuselt kui keha pinnalt nende temperatuuri muutuste kohta ja ta käivitab vastavalt olukorrale protsessid soojustekke suurendamiseks/soojuse äraandmiseks. toitekeskus, mis omakorda jaguneb küllastus- ja näljakeskuseks – on erinevad neuronite rühmad, millest osade erutus tekitab näljatunde ja osade küllastustunde. Küllastuskeskus paikneb hüpotaalamuse mediaalses ehk sissepoole jäävas osas ja näljakeskus paikneb lateraalses ehk väljapoole jäävas osas. Need keskused saavad pidevalt signaale organismis erinevatest piirkondadest ja vastavalt signaalide iseloomule tekib erutus kas nälja –või küllastuskeskuses. Need signaalid võivad olla pärit:
Kapillaarides rikastub veri ... edasi hakkavad muutuma suuremateks vere sooned, neid nim. veenuliteks, need omakorda koonduvad veenideks, kuni nelja kopsuveenini, mis suunduvad vasakusse kotta. Kopsuveenides voolab aga hapnikurikas veri. Sellega väike vereringe lõppeb. 3. Südame erutustekke ja -juhte süsteem. Südame erutuse tekke ja juhtesüsteem meenutab struktuurilt närvi ja lihaskoe vahepealset moodustist. So koht kust südames tekib erutus ja mille kaudu juhitakse erutus edasi südamelihasele. Erutus tekib sinoatriaalsiõlm (siinusõlm), inimesel paikneb see moodustis parema koja seinas. Siinusõlmest kandub erutus edasi kodade muskulatuurile (spetsiifiliste kiudude kaudu), koondub kodade ja vatsakeste piiril olevasse teise sõlme, mida nim. aatrioventrikulaarsõlmeks.Atrioventrikulaarsõlmelt liigub erutus edasi hisikimpu, mis jaguneb kaheks sääreks vasakuks ja paremaks. Hisikimbu sääred jagunevad peenikesteks kiududeks, mida nim
Hüpotaalamuses on: o termoregulatsiooni keskused, mis saab pidevat informatsiooni nii keha sisemuselt kui keha pinnalt nende temperatuuri muutuste kohta ja ta käivitab vastavalt olukorrale protsessid soojustekke suurendamiseks/soojuse äraandmiseks. o toitekeskus, mis omakorda jaguneb küllastus –ja näljakeskuseks – on erinevad neuronite rühmad, millest osade erutus tekitab näljatunde ja osade küllastustunde. Küllastuskeskus paikneb hüpotaalamuse mediaalses ehk sissepoole jäävas osas ja näljakeskus paikneb lateraalses ehk väljapoole jäävas osas. Need keskused saavad pidevalt signaale organismis erinevatest piirkondadest ja vastavalt signaalide iseloomule tekib erutus kas nälja –või küllastuskeskuses. Need signaalid võivad olla pärit
Süda. Lihaseline elund. Seest õõnes. Kaks koda ja kaks vatsakest. Süda saab toimida pumbana. Lihasel on võime kokku tõmbuda. Süstol-südame kokkutõmbumine. Süstol- vere väljutamine vere ringesse, südame lihase lõõgastumine- toimub kodade ja vatsakeste kokkutõmbumine. Vasak pool suur vereringe, parem pool kopsuvereringe- venoosne veri. Paremasse kotta paremasse vatsakesse. Südame lihas. Südame erinevad osad teevad erineva võimusega tööd. Vasak vatsake töötab raskemini, suurvereringe on pikem, vastupanu vereliikumisele on suurem, veremahud on ühesugused. Tema lihas on paksem kui teistel südameöönte seinetl. Südamelihase paksenemine- hüpertroofia. On võimalik südant treenida. Suudab rohkem verd välja paisata, seda aeglasemalt, vähem kordi võib süda kokkutõmbuda. Südame lihas peab olema treenitud. Südametsükkel koosneb süstolist, diastolist. Südamelihast varustavad pärgarterid. Lõõgastumise
Südamest lähtuvad... vasakust vatsakesest aort. Paremast vatsakesest kopsutüvi, kust venoosne veri suubub edasti kopsuarteritesse. Südame funktsiooniks on tagada pidev vere ühesuunaline ringlus organismis. 2. Erutuse teke ja juhtivus südames. Automatism Südame erutustekke- ja erutusjuhtesüsteemi kuuluvad sinuatriaal ja atrioventrikulaarsõlm, His’I kimp, His’I kimbu mõlemad sääred ja erutusjuhtesüsteemi lõppharudena Purkyne kiud. Erutus tekib südames siinussõlmes, temas endas tekkivate impulsside mõjul (automatism) Erutusimpulss- kudede võime erutust edasi kanda närvide kaudu. Automatism- koe või raku võime erutuda temas endas tekkivate impulsside mõjul 3. Südame tsükkel Südame tsükli moodustavad süstol ja diastol. Diastoli ajal täitub süda verega ja süstoli ajal tühjeneb süda verest. See moodustabgi südame tsükli
3) spordifüsioloogia - muutused rakkude ja organite funktsioneerimises kehalise koormuse korral 4) neurofüsioloogia - närvisüsteemi funktsioneerimine ja mõju organismile 5) endokrinoloogia hormoonide ja nende mõju uurimine 6) immunoloogia 7) rakufüsioloogia 8) kardiovaskulaar(jne)füsioloogia 9) võrdlev füsioloogia 10) loomafüsioloogia jne Organismi struktuuri ja funktsioneerimise tasemed: · Molekulaarne tase · Rakuline tase · Koeline tase · Organi tase · Organismi tase · Rakk on põhiline morfofunktsinaalne üksus, ruum, milles toimuvad füsioloogilised protsessid · Rakud moodustavd kudesid, millest omakorda on moodustunud organid e elundid · Organid ühendatakse elundkondadeks e süsteemideks e aparaatideks Elundkonnad: 1) katteelundkond 2) tugielundkond e. toes 3) lihaskond 4) närvisüsteem 5) sisesekretsioonielundkond e. endokriinsüsteem 6) ringeelundkond 7) immuunsüsteem e. lümfaatiline süsteem 8) hingamiselundkond 9) seedeelundkond 10) erituselundkond
ESIMENE 1. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon. Südamel on neli kambrit: parem-vasak vatsake, parem-vasak koda. Südant katab kolm kihti endokard, müokard, epikard. Müokard on vatsakestes kolme-, kodades kahekihiline. Eristatakse tippu ja põhimikku. Südame funktsioon on kokkutõmmete abil kehas verd tsirkuleerida. 2. Erutuse teke ja juhtivus südames. Automatism. Automatism on koe või raku (südame) võime erutuda temas endas tekkivate impulsside mõjul. Erutus tekib südames endas südames endas, nn siinussõlmes ning kandub südames edasi mööda erilisi lihasrakke. Kõige pealt kontakteeruvad kojad, siis vatsakesed. Erutusjuhtsüsteemi moodustavad siinussõlm, atrioventrikulaarsõlm, Hisi kimp, tema sääred ja lõppharu. Sääred moodustavad Purkinje kiude. 3. Südame tsükkel. Südamelöök jagatakse süstoliks (kokkutõmme) ning diastoliks (lõõgastumine).
ESIMENE 1. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon. Südamel on neli kambrit: parem-vasak vatsake, parem-vasak koda. Südant katab kolm kihti endokard, müokard, epikard. Müokard on vatsakestes kolme-, kodades kahekihiline. Eristatakse tippu ja põhimikku. Südame funktsioon on kokkutõmmete abil kehas verd tsirkuleerida. 2. Erutuse teke ja juhtivus südames. Automatism. Automatism on koe või raku (südame) võime erutuda temas endas tekkivate impulsside mõjul. Erutus tekib südames endas südames endas, nn siinussõlmes ning kandub südames edasi mööda erilisi lihasrakke. Kõige pealt kontakteeruvad kojad, siis vatsakesed. Erutusjuhtsüsteemi moodustavad siinussõlm, atrioventrikulaarsõlm, Hisi kimp, tema sääred ja lõppharu. Sääred moodustavad Purkinje kiude. 3. Südame tsükkel. Südamelöök jagatakse süstoliks(kokkutõmme) ning diastoliks (lõõgastumine).
46. Lihastöö energia saadakse: a) ATP b) kreatiinifosfaat c) glükoos (glükogeen) d) triglütseriidid 47. Lihaskontraktsiooni amplituud on seotud ärrituse tugevusega järgmiselt: Mida tugevam on ärritus, seda suurem on ka lihaskontraktsiooni amplituut. 48. Lihaskontraktsiooni iseloom ja amplituud sõltub ärrituse sagedusest järgmiselt: Mida sagedamini lihast ärritada, seda vähem jääb aega lihase lõtvumiseks. Tetaaniline kontraktsioon saavutatakse 40 Hz ärritussageduse korral. 49. Lihastoonus tähendab, et ka täieliku lõõgastumise korral säilitavad lihased pingeseisundi ja selle tekkepõhjus on pidev impulsside saatmine närvikeskusest. 50. Silelihaste talitlus erineb skeletilihaste omast järgmiselt: silelihaste tööd ei saa tahtlikult muuta, skeletilihased alluvad tahtele. 1)Toonuse pikaajaline säilitamine 2) silelihaskude on plastiline3) erutus ja kontraktsioon tekivad kuni
2.9.2. Trombotsüütide loome ja funktsioonid. Vereliistakud. Tekivad megakarüotsüütidest (luuüdis). Eluiga 5-11 päeva. Neid on 200 000- 400 000 mikroliitris. Osalevad verehüübes, tuuma pole. Sünteesi stimuleerib trombopoietiin. Trombotsütopeenia – trombotsüüte vähe, verehüübimisoht. Trombopaatia – norm arvukus, kuid ei funktsioneeri. 2.10. Vere hüübimine. Hemostaas – verejooksu peatamine. Koosneb 3 põhiprotsessist – veresoonte kontraktsioon ja soonte valendik aheneb. Avaus kaetakse kokkukleepunud trombotsüütidega. Tekib fibriin (veri hüübib) ja avaus suletakse lõplikult. 2.10.1. Vere hüübimise käivitamine. 2.10.2. Vere hüübimisel osalevad faktorid. Veresoonte seina silelihaskiud kontraheeruvad närvisignaalide vahendusel reflektoorselt kuni 30 min. Veresoonte ahenemist stimuleerivad otsene meh. mõju vigastuskohas ja kudedest vabanevad vasoaktiivsed ained. Mida suurem on kudede kahjustus, seda efektiivsem
klapipuudulikkusega. - Vasaku koja ja vatsakese vahel on kahehõlmaline e. bikuspidaal- e. mitraalklapp - Parema koja ja vatsakese vahel on kolmehõlmane e. trikuspidaalklapp - Vasaku vatsakese ja aordi vahel ning parema vatsakese ja kopsuarteri tüve vahel paiknevad poolkuuklapid. Ka need avanevad ühes suunas. Nii tagatakse vere ühesuunaline liikumine. Parema ja vasaku vatsakese muskulatuur on erineva läbimõõduga. Kuna vasak vatsake peab pumpama verd aorti ja tagama suure vereringe, on vasaku vatsakese sein paksem. Aordis on juba diastolis rõhk vähemalt kolm korda kõrgem kui kopsuarteris · Suur ja väike vereringe Suur vereringe algab vasakust vatsakesest, suundub aorti, sealt hargneb veri arteritesse, edasi arterioolidesse ja kapillaaridesse, kus toimub gaasivahetus. Kapillaarid ühinevad peenikesteks veenideks e. veenuliteks, need omakorda veenideks, mis lõpuks ühinevad kaheks suureks veeniks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
