Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

FÜSIOLOOGIA 3. KT (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist


FÜSIOLOOGIA 3. KONTROLLTÖÖ VASTUSED
1. ORGANISMI ERITUSELUNDID , ÜLESANDED:
NEERUD - ainevahetusjääkide, vee ja liigsete mineraalsoolade eemaldamine organismist.
Samuti võtavad neerud osa happe-leelise tasakaalu, osmootse rõhu püsivuse, organismi
vee ja mineraalainete sisalduse regulatsioonist ning sünteesivad regulaatoraineid.
NAHK- higinäärmete kaudu väljutatakse vett ja min.ainete soolasid
SEEDEELUNDID - viiakse välja vähesel hulgal raskmetallide soolasid, sapipigmente ja
vett.
KOPSUD- eraldub väjahingatud õhuga süsinikdioksiid ning vesi. Samuti ka mitmed
lenduvad ained nagu alkohol, eeter , atsetoon.
2. NEERU FUNKTSIONAALNE ÜKSUS, MILLEST KOOSNEB:
Neeru f. üksus on NEFRON. Koosneb neerukehakesest,kuhu kuulub veresoonte päsmake
ja seda ümbritsev Bowmani kapsel e. kihn , ja neerutorukesest.
3. ESMASURIIN , PALJU SEDA MOODUSTUB:
ESMASURIIN valguvaba vereplasmaga sarnane vedelik, mis on sattunud neeukehakese
kihnu valendikku . Esmasuriini moodustub ööpäevas u. 160 l.
4. KUIDAS TEKIB SOOJUS ORGANISMIS:
Soojus tekib eksotermsetes ainevah.protsessides toitainete bioloogilisel oksüdatsioonil,
osalt ka skeletilihaste kontraktsioonil.
Soojusteket nim. keemiliseks termoregulatsiooniks.
5. SOOJUSE ÄRAANDMISE TEED ORGANISMIS:
a) soojuskiirguse teel
b) soojusjuhtivuse teel
c) konvektsiooni teel
d) keha pinnalt vee aurustumisele kuluva soojuse abil
6. KUIDAS REAGEERIB ORGANISM MAHAJAHTUMISE OHULE:
Mahajahtumise ohu korral tekivad kaitseraktsioonid:
1. Naha veresooned ahenevad , nahk muutub kahvatuks.
2. Higieritus väheneb.
3. Intsensiivistub soojusteke.
4. Tekib lihaspinge, tahtmatud lihaskontraktsioonid e. külmavärinad.
5. Ainevahetus tase tõuseb.
7. HÜPOFÜÜS ; HORMOONID; ÜL:
HÜPOFÜÜS e. alumine ajuripats paikneb aju põhimikul ja on säärekese kaudu ühendatud
hüpotaalamusega. Koosneb kolmest sagarast: adenohüpofüüs e. eessagar, vahesagar ja
neurohüpofüüs e. tagasagar .
HORMOONID: kõrge bioloogilise aktiivsusega ained, mida eritavad verre endokriin- e.
sisenõre näärmed; mõõdetakse mg 100 ml veres; lõhustuvad organismis kiiresti;
produtseeritud kogus sõltub reguleeritavate protsesside kulgemise aktiivsusest
8. SOMATROOPSET e. kasvuhormooni toodavad eessagara epiteelrakud.
ÜL: stimuleerib inimese kasvu (gigantism, kääbuskasv , akromengaalia );
intensiivistab valkude ja nukleiinhapete sünteesi; intensiivistab rasvhapete
vabanemist rasvkoest; kehalisel töö produktsioon suureneb -
FÜSIOLOOGIA 3-KT #1 FÜSIOLOOGIA 3-KT #2 FÜSIOLOOGIA 3-KT #3 FÜSIOLOOGIA 3-KT #4 FÜSIOLOOGIA 3-KT #5 FÜSIOLOOGIA 3-KT #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-10-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 240409 Õppematerjali autor
Füsioloogia kolmanda kontroll töö osalised küsimused ja vastused. Küsimused on selliste teemade kohta nagu sisesekretsioon, kesknärvisüsteemi- füsioloogia ja närvi- lihasaparaadi füsioloogia.

FÜSIOLOOGIA 3. KONTROLLTÖÖ VASTUSED

1. ORGANISMI ERITUSELUNDID, ÜLESANDED:
NEERUD- ainevahetusjääkide, vee ja liigsete mineraalsoolade eemaldamine organismist.
Samuti võtavad neerud osa happe-leelise tasakaalu, osmootse rõhu püsivuse, organismi
vee ja mineraalainete sisalduse regulatsioonist ning sünteesivad regulaatoraineid.
NAHK- higinäärmete kaudu väljutatakse vett ja min.ainete soolasid
SEEDEELUNDID- viiakse välja vähesel hulgal raskmetallide soolasid, sapipigmente ja
vett.
KOPSUD- eraldub väjahingatud õhuga süsinikdioksiid ning vesi. Samuti ka mitmed
lenduvad ained nagu alkohol, eeter, atsetoon.

2. NEERU FUNKTSIONAALNE ÜKSUS, MILLEST KOOSNEB:
Neeru f. üksus on NEFRON. Koosneb neerukehakesest,kuhu kuulub veresoonte päsmake
ja seda ümbritsev Bowmani kapsel e. kihn, ja neerutorukesest.

3. ESMASURIIN, PALJU SEDA MOODUSTUB:
ESMASURIIN valguvaba vereplasmaga sarnane vedelik, mis on sattunud neeukehakese
kihnu valendikku. Esmasuriini moodustub ööpäevas u. 160 l.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
docx

KESKNÄRVISÜSTEEMI FÜSIOLOOGIA

KESKNÄRVISÜSTEEMI FÜSIOLOOGIA 1. Erutuvus - Elusorganismide põhiomadus. Rakkude võime jõudeseisundist üle minna erutusseisundisse. 2. Millised muutused tekivad erutunud koes? 1. Üldised muutused: tõuseb ainevahetuse intensiivsus; suureneb soojuse produktsioon; muutuvad elektrilised potentsiaalid 2. Spetsiifilised muutused: kokkutõmbed lihastes; mitmesuguste ainete eritumine näärmetes (seedemahlad, higi, lima, hormoonid jne) 3. Kuidas jagunevad äritajad? 1. Üldised - kutsuvad ärrituse esile paljudes erinevates kudedes (elektrivool, mehhaanilised mõjutused, rõhk, soojus, keemilised ained, happed, leelised, soolad) 2. Spetsiifilised e. adekvaatsed ärritajad - põhjustavad ärrituse ainult nendes retseptorites, mis on kohanenud kindla energialiigi tajumiseks (valgus silma võrkkestale, heli sisekõrva teo retseptoritele jne). 4. Kuidas jagunevad ärritajad tugevuse järgi? 1.Läviärritus e. künnisärritus - mi

Füsioloogia
thumbnail
6
doc

Füsioloogia 3 kontrolltöö kordamisküsimuste vastused

Kordamisküsimused - kontrolltöö nr. 3 1. Ainevahetuse olemus. Ainevahetus koosneb assimilatsioonist ja dissimilatsioonist. Assimilatsioon ­ organismi viidud ainete ümbertöötlemine ja omastamine Dissimilatsioon ­ erinevate ainete lõhustamine ja laguproduktide eemaldamine organismist 2. Valkude ainevahetus, valgu ülesanded organismis, lämmastikubilanss Valgud on kudede põhiliseks ehitusmaterjaliks Valgud on ainevahetuse põhiliseks kandjaks Suur grupp spetsiifilisi valke on organismis biokatalüsaatoriteks ­ fermentideks Mõningad hormoonid on valgulise ehitusega Valgustruktuurid kindlustavad kudedes erutuse tekke ja erutuse levimise Lihaskontraktsioon toimub nelja valgu ­ müosiini, aktiini, trüposiini ja tropomüosiini koosmõju tulemusena Hapnikku transpordib liitvalk hemoglobiin Lihastes on hapniku reservuaariks müoglobiin Vere hüübimis teostab vereplasma valk - fibrinogee

Inimese anatoomia ja füsioloogia
thumbnail
6
doc

Füsioloogia - närvisüsteem

Füsioloogia - närvisüsteem 1. Erutuvus - elusorganismide põhiomadus; rakkude võime jõudeseisundist üle minna erutusseisundisse Erutus ­ talituslik seisund, mis avaldub närviimpulsside tekkes ja edasiandmises, lihaskontraktsioonis, näärmesekreedi eritumises jne. Ta tekib mitmete keskkonna tegurite mõjumisel erutuvatele kudedele (näiteks valgus, heli, lõhnad, elektrivool, sisekeskkonna kemism, rõhu jne muutumine) ehk siis tekib füüsikaliste ja keemiliste ärritajate toimel. 2. Millised muutused tekivad erutunud koes? Üldised muutused: tõuseb ainevahetuse intensiivsus; suureneb soojuse produktsioon; muutuvad elektrilised potensiaalid. Spetsiifilised muutused: kokkutõmbed lihastes; mitmesuguste ainete eritumine näärmetes (seedemahlad, higi, lima hormoonid jne) 3. Kuidas jagunevad ärritajad? Ärritajaks võib olla ükskõik millist energia liiki, mis on võimeline elusaid kudesid viima erutusseisundisse. Üldised ­ kutsuvad ärrituse e

Füsioloogia
thumbnail
9
doc

Sisesekretsioon, erutuvuse füsioloogia, kesknärvisüsteem

Sisesekretsioon, erutuvuse füsioloogia, kesknärvisüsteem 1. Hüpofüüs, hormoonid, nende ülesanded Hüpofüüs ­ alumine ajuripats, mis asuv aju põhimikul ning koosneb ees-, vahe- ja tagasagarast. Hormoonid: 1) Adenikortikotroopne hormoon ­ reguleerib neerupealiste tööd 2) Türeokortikotroopne hormoon ­ reguleerib kilpnäärme aktiivsust 3) Gonadotroopne hormoon ­ reguleerib sugunäärmete talitlust 4) Somatotroopne hormoon ­ tagab normaalse kehalise arengu lapseeas 2. Somatotroopne hormoon ehk kasvuhormoon, selle ülesanded Kasvuhormooni ülesanneteks on reguleerida kehalise kasvu normaalset arengut, kiirendada valkude sünteesi ning intensiivistada rasvade vabanemist rasvkoest. 3. Antidiureetiline hormoon Reguleerib vee ainevahetust ning tõstab vererõhku. 4. Neerupealised Neerupealised koosnevad koorest ja säsist, mida võib vaadelda eraldi näärmetena. 5.

Anatoomia
thumbnail
76
docx

Füsioloogia kordamisküsimused-vastuse d

1. TÖÖ SÜDA 1. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon.  Süda on õõnes lihaseline elund, millel on kaks koda (veri sisse) ja kaks vatsakest (veri välja). Rusika suurune. Süda asub rindkeres, diafragma kohal, kahe kopsu peal, 2/3 südamest asub vasakul pool keha keskjoonest ja 1/3 paremal. Südamel eristatakse tippu ja põhimikku, rinnak-roidmist ja diafragma pinda. Südant katab kolm kihti – endokard, müokard, epikard. Müokard on vatsakestes kolme-, kodades kahekihiline.  Hüpertroofia – südamelihase paksenemine treeningu tagajärjel.  Südame põhifunktsiooniks on vere pideva ringluse tagamine veresoontesüsteemis. Süda talitleb pumbana, mis vere kehas ringlema paneb. Suur ja väike vereringe. Südame verevarustus - Südant ennast varustavad verega vasak ja parem pärgarter, mis lähtuvad harudena aordi algusest. Venoosne veri kogutakse tagasi südameveenidesse, südameveenid omakorda kogunevad pärgurkesse ja pärgurge suubub s

Kategoriseerimata
thumbnail
78
doc

Exami küsimused 2005

FÜSIOLOOGIA 1. Veri, vere hulk, koostis, reaktsioon ja puhveromadused. Veri, mis ringleb veresoontes, moodustab koos lümfi ja koevedelikuga organismi sisekeskkonna. Vere hulk ­ 5-6 l. Koostis: 1. plasma 2. vererakud: erütrotsüüdid e. punased verelibled leukotsüüdid e. valged verelibled trombotsüüdid e. vere liistakud. Reaktsioon ­ vere aktiivne reaktsioon sõltub H ja OH ioonide kontsentratsioonist. Veri on nõrgalt leeliseline. Reaktsiooni näitaja (PH) on arteriaalsel verel 7,4 ja venoossel verel 7,35. Kõrgenenud aktiivsuse puhul kõigub PH koerakkudes 7,0-7,2 piires. Vere võime püsivat reaktsiooni säilitada põhineb tema puhveromadustel ja erituselundite talitlusel. Puhveromadused ­ on omased lahustele, mis sisaldavad nõrka hapet ja tema soola või nõrka alust ja tema soola. Veres on 4 puhversüsteemi: 1. karbonaatpuhversüsteem 2. fosfaatpuhversüsteem 3. verevalkude plasma puhversüsteem 4

Inimese anatoomia ja füsioloogia
thumbnail
11
doc

Inimese füsioloogia

Aktiveeriv toime. Soodustab koevalkude, lihasvalkude sünteesi. Produktsioonid lihasrakkude kasvu ja jõuharjutused on omavahel seotud. Naissuguhormoonid. Östrogeenid ja progesteroon. Toodetakse tsüklitena. Östrogeenid. Mõjutavad suguorganite kasvu ja arengut, mõjutavad ainevatusprotsesse, rohkem süsiveskute ja rasvade, vähem valkude. Ovulatsioon-munaraku vabanemine. Progesteroon. Tagada loote normaalne kasv ja areng, ettevalmistada munaraku viljastumine. Erutuvuse füsioloogia erutuvus. Võime erutuda, kõikide elusorganismide põhiomadus. Organismi rakkudel on võime üle minna erutusseisundisse. Talitluslik seisund, mis avardub närviimpulsside tekkel ja edasiandmisel, tekib vastusreaktsioon. Talitluse pidur. Peab olema mõjur, organismi väised, sisesed muutujad, valgus, heli, keem. üh. Ühine toimimine erutunud koes tekkivad. Muutub koe ainevahetus. Suureneb soojuse teke. Muutub koe elektriline seisund. Lihasekokkutõmbes

Inimese anatoomia ja füsioloogia
thumbnail
24
doc

Füsioloogia eksami kordamisküsimused vastustega

Fibriogeen osaleb vere hüübimises. Vere hüübimine ehk hemostaas. Seda ei toimu arterites, arterioolides ja veenulites. Verejooksu korral väiksemad veresooned ahenevad, tekib valge tromb (trombotsüüdid kleepuvad kollageenkiudude külge), siis tekib punane tromb (plasmas olev fibrinogeen muutub trombiini toimel kiudaineks fibriiniks ja vedel veri muutub sültjaks, mis mõne tunni jooksul kõvastub.) Südame ­vereringe füsioloogia Suur ja väike vereringe Suur vereringe algab vasakust vatsakesest, suundub aorti, sealt hargneb veri arteritesse, edasi arterioolidesse ja kapillaaridesse, kus toimub gaasivahetus. Paremast vatsakesest algab väike vereringe ehk kopsuvereringe. See kulgeb paremast vatsakesest läbi kopsuarteri tüve vasakusse ja paremasse kopsuarterisse, sealt arterioolidesse, edasi

Füsioloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun