Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Frisbi reeglid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Frisbi reeglid #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-04-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kretulja Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
32
docx

Liikumismängud ja teatevõistlused

hüpates. Esimesel mängijal on pall, mida ei tohi ära kaotada ning peab jalaga koguaeg kaasa vedama (ESIMENE MÄNGIJA VÕIB MÕLEMA JALAGA MAAS OLLA, SEST PEAB PALLI KAASA VEDAMA). Võidab meeskond, kes läbib raja esimesena. Häbiplekk Mängijate arv: 10+ Mängu eesmärk: Kiiruse ja reaktsiooni arendamine, üksteise tundmaõppimine. Mänguks vajalikud vahendid: Pall Mängijate paiknemine väljakul: Mängijad on üksteise kõrval ringis. Mängu reeglid: Kõik on seljaga ringi keskele. Üks inimene viskab palli õhku ning hüüab kellegi nime, see kelle nimi hüütakse peab palli kinni püüdma. Kui ta palli kinni ei püüa siis ta on häbiplekk ja langeb mängust välja. Lõpuks jääb alles üks mängija ja tema on võitja. Pall koju Mängu eesmärk: Arendada kiirust ja mõtlemist. Mänguks vajalikud vahendid: pall Mängu kirjeldus: Õpilased on jagatud kahte võistkonda. Kumbki võistkond võistleb palli

Pedagoogika
thumbnail
18
docx

Uurimustöö Kriket

arv ja sellest tuleneb ka see, et on teada mängu kestvuse aeg. Kohtumise võidab see meeskond, kellel on kõige enam jookse. (1) Kõige enam mängitakse kriketit Inglismaal, seal on see kultusmäng, ausa mängu etalon. ''See pole miski kriket'' on inglaste väljend ebaausa käitumise puhul. (1) Kohtumine ehk üks mäng võib kesta kuus või rohkemgi tundi päevas kuni viie päeva nädalas. Tee- ja lõunapausid ning rikas terminoloogia võivad segadusse ajada igaühe.(1) Kriketi reeglid Kriketi mäng on kooskõlastatud 42 reegliga, mis on välja arendatud Marylebone'i Kriketi klubi ja peamiste kriketit mängivate rahvaste poolt. Mõningates mängudes võib kokkuleppeliselt teatud reegleid muuta. Lisareeglid on kooskõlas peamiste mängureeglitega, kuid neid võib muuta vastavalt olukorrale. (1) Mängijad ja ametiisikud Iga meeskond koosneb üheteistkümnest mängijast. Sõltuvalt parimatest oskustest

Sport
thumbnail
27
docx

Praktiline töö "Rahvastepall"

.....................................................5 1.1.3. Väljalangemissüsteemi põhimõtted...................................................6 1.1.4. Väljalangemissüsteemi plussid ja miinused.......................................7 1.1.5. Ühe kaotuse süsteem kahe mänguga................................................7 1.2. Mängude järjekord..........................................................................8 1.3. Rahvastepalli reeglid......................................................................8 1.4. Erinevad rahvastepalli mängimise variandid................................10 1.4.1. Mängud kolmikutes..........................................................................11 2. Tööprotsess.........................................................................................................13 2.1. Tööprotsessi kava.........................................................................13 2.2

Kehaline kasvatus
thumbnail
11
doc

Korvpall

Korraldatakse ka kontinentidevahelisi karikavõistlusi (meestele alates1975. aastast). Korvpalli ajaloost Korvpalli leiutas 1891. aasta detsembris Springfieldis (USA) dr James Naismith, Noorte Meeste Kristlik Ühing (NMKÜ) Rahvusvahelise Treeningkooli õpetaja. Dr Naismith mõtles mängu välja selleks, et õpilased ei tüdineks talvistest sisetreeningutest. Ta naelutas kaks virsikukorvi gümnaasiumisaali mõlema otsarõdu külge, võttis jalgpalli ning mõtles välja mõned reeglid, mis põhiosas kehtivad tänapäevalgi. Dr James Naismith sündis 1861. aastal Kanadas ning elas piisavalt vanaks, et näha, kuidas tema loodud mäng levis üle kogu maailma. Korvpalli populaarsuse kasv oli suures osas seotud NMKÜ saavutustega. USAst levis korvpall sportmänguna Aasiasse, hiljem Euroopasse, Lõuna-Ameerikasse ja mujale. 19. sajandi lõpus sai alguse elukutseliste korvpall. 1 Varustus

Kehaline kasvatus
thumbnail
29
doc

Võrkpall

Võrkpall Sünnimaa Ameerika- 1895 William Morgan, ärimeeste ühingule kehaliste harjutuste ettevalmistamise käigus, „mintonette“, mängitud maailmas juba üle saja aasta, levis euroopasse I maailmasõja ajal, sotsialistlikud riigis eesotsas NSV liiduga võimutsesid eesotsas, ilmusid aasia riigid, venemaa naiskondi viiekordsed maailmameistrid ja neljakordsed olümpiavõitjad, 1919 jõudis võrkpall eestisse ja mängima hakati seda kõigepealt koolides, nii mõnedki uuendused tehnikas ja taktikas võeti eestis kasutusele, „eesti palling“, tallina „kalevi“ tulek NSVL meistriks, Viljar Loor- OM ja MM võitja, Iseloomustus- 12 mängijat, 6 kummalgi väljakualal, mängijad mängivad kõikides tsoonides, igas tsoonis on erinevad tehnilised ja taktikalised nõuded, maksimaalset jõudu tuleb kasutada ilma toetuspinnata, täpne liikumine oluline, tähtis palli ja mängija koostöö, lendava palli õigeaegses tabamises,

Sport
thumbnail
0
docx

A.dumas Kolm musketäri terve raamat

Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�

Kirjandus



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun