5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2008-01-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
59 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
siim33
Õppematerjali autor
saj II pool Hiliskeskaeg e varauusaeg kuni reformatsioonini 1. Suur rahvasterändamine: Lääs ja Ida Rooma rahu lõpp Marcus Aureliuse surm 180 (eelnevalt hõlmas Sotimaast Põhja-Aafrikani) Caracalla edikt 212: kõik õigused kõigile Rooma alade vabadele kodanikele Keisrite rohkus ja Konstantinoopoli saamine impeeriumi pealinnaks 330 Algus: frangid, burgundid, hunnid, vandaalid, goodid, langobardid (usk, kultuur, kaubandus, linnaelu jäi kängu) * naturaalmajandus idagoodid Theoderich Suur: eraldas germaanlased ja roomlased, Itaalia ainuvalitseja (kukutas Odoakeri), antiigi viimane õitseng 418 Läänegootide esimene barbarite riik 451 hunnide peatamine Katalaunia väljadel 476 kukutas Odoaker Romulus Augustuse ... Rooma riik säilis Ida-Roomas (keiser Zenon)
Keskaja tunnused- · Katoliiklus - Religioon - Ideoloogia - Maailmavaade · Feodalism - Seisuslik ühiskond ja tööjaotus - ringkaitse Suur rahvasterändamine- ulatuslik erinevate rändrahvaste liikumine Aasiast Lääne- Euroopani 4.-6. Saj Sai alguse hunnide liikumisega u 370 Hiina ja Mongooloa aladelt läände. Nemad lükkasid omakorda liikvele Rooma piirialadel elavad germaani hõimud (idagoodid, läänegoodid, vandaalid, frangid, svealased, saksid, anglid, götalased, langobardid). Need hõimud tungisid Lääne-Rooma aladele. Peale selle langemist rajasid nad sinna oma riigid. · vandaalid - Põhja-Aafrikasse · läänegoodid - Hispaaniasse · idagoodid - Itaaliasse · frangid - Galliasse · anglod ja saksid Britanniasse Rahvasterändamise põhjused- · Gremaanlased pidid liikuma "eest ära" kaugemalt idast pealetungivate hõimude eest · Kliima jahenemine (300 ja 500)
tungis läänegootide hõimuliit impeeriumi südamesse, rüüstas 410 Rooma linna, rajas 418 Rooma keisririigi aladele esimese barbarite kuningriigi. Vandaalid tungisid alaanidega Rooma Aafrika-provintsi, panid aluse oma kuningriigile. Rhone´i ja Saone´i ülem- ja keskjooksule rajasid kuningriigi burgundid. Rooma sõjakunsti viimaseks sõnaks oli väejuht Aetiuse juhatuse all hunnide hõimuliidu purustamine 451. aastal Katalaunia väljadel (roomlastega liitunud ajutiselt läänegoodid, frangid, burgundid). Itaalias barbaritest väejuhtide kontroll keisrivõimu üle. Odoaker kukutas 476.aastal viimse Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse, saatis tema võimu sümbolid Ida-Rooma keisrile Zenonile. Ida-Rooma püsimise probleem. Ida-Rooma e. Bütsants püsis muutuste hinnaga 15. sajandi keskpaigani. Ida-Rooma püsimajäämise kasuks olid soodsamad geograafilised tingimused, rikkalikumad materiaalsed ja inimressursid - Konstantinoopolil oli võimalik riigi piire
Lääne-Euroopa vahel, mõjutades kaudselt ka Euroopa renessansskultuuri väljakujunemist.Antiikkirjanduse kõrval on olulisel kohal Rooma õiguse süstematiseerimine ja edasiarendamine. Rooma õiguse põgimõtetel rajanevad paljude Euroopa riikide 17.-20. saj tsiviilkoodeksid, sealhulgas Eestis varem kehtinud Balti eraseadus. 6. Frangi riigi loomine ja Merovingide võim. - Frangi riik tekkis 5.saj peale Lääne-Rooma riigi lagunemist kui frangid vallutasid kuningasChlodovech I juhtimisel enamiku Galliast. (253. a tungis frankida ja alemandide hõimuliit üle Gallia piiri ning 3.saj lõpuks olid frangid asunud Reini jõe Rooma-poolsele kaldale.) Chlodovech oli Merovechi sugukonnast, kelle järgi sai nime ka Merovingide dünastia.Viimane Meroving saadeti kloostrisse, kus ta 754.a suri 7. Pippin Lühike, Karl Suur ning Karolingide võim. - Pärast Karl Martelli surma päris võimu tema poeg Pippin Lühike (741-768)
III. Merovingide Gallia aeg 5-8 saj IV. Karolingide aeg 8-10 saj Keldi-Gallia aja lõpuks oli Gallia killustatud umbes kaheksakümneks alaks ehk civitas'eks, nagu roomlased neid tähistasid. Piirkonda asustas neli hõimu: belgid, gallid, akvitaanlased ja liguurid on hakatud nimetama gallialasteks. Ühtset riiki neil ei tekkinud. Caesari vallutus viis Gallia keldi tsivilisatsioonist ladina tsivilisatsiooni toimealasse. 3 saj ilmusid frangid. Esimest korda märgitakse seda germaani hõimu rooma allikates 238.aastal. peamiseks frankide varasemat ajalugu kirjeldanud kroonikuks oli 6. Saj elanud Tours'i piiskop Gregorius, kelle järgi jagunesid frangid kaheks suureks koosluseks: saali frankides ja ripuaari frankideks. 253.aastal tungis frankide ja alemandide hõimulitt üle Gallia piiri ning 3 saj lõpuks olid frnagid asunud Reini Rooma-poolsele kaldale. 5 sajandi lõpul ja 6
aastal Rooma linna ning rajas 418. aastal esimese barbarite kuningriigi. Nende eeskuju järgisid vandaalid, kes vallutasid Rooma Aafrika- provintsi ja panid aluse oma kuningriigile. Burgundid rajasid kuningriigi Rhone'i ja Saone'i ülem- ja keskjooksule. · Rooma sõjakunsti viimaseks sõnaks jäi hunnide võitmine väejuht Aetiuse juhtimisel 451. aastal Katalaunia väljadel. Seal olid abiks ka läänegoodid, frangid ja burgundid. · Lääne-Roomal oli valitseda veel Itaalia, kui 476. aastal kukutas barbarite väejuht Odoaker Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse ja saatis tema võimu sümbolid Ida-Rooma keiser Zenonile. LÄÄNE-ROOMA LANGUSE JA IDA-ROOMA PÜSIMISE PROBLEEM · Bütsants püsis järkjärguliste muutuste hinnaga kuni 15. sajandi keskpaigani tal olid paremad geograafilised tingimused ning rikkalikumad materiaalsed- ja inimressursid.
(451 Kataloonia lahing). Vandaalide Suundusid Pürenee ps kaudu P.-Aafrikasse, kus vallutasid riik Kartaago ja rajasid oma riigi. 455 vallutasid ja rüüstasid Rooma (vandalism). Anglosakside Anglid, saksid ja jüütid tulid Briti saartele ja rajasid sinna riigid oma riigid. Frangi riik Reini alalt pärit frangid tungisid Galliasse (Prantsusmaale) ja rajasid Chlodovechi juhtimisel sinna oma riigi. Idagootide Idagoodid tungisid Itaaliasse, kukutasid Odoakeri ja riik rajasid oma riigi. Langobardide Langobardid tungisid avaaride (türgi hõim) eest põgenedes riik P.-Itaaliasse ja rajasid oma riigi 568. a., mida peetakse rahvasterände lõpuks. 2. Slaavlaste ränded 5.-7
Asutasid I barbarite kuningriigi Lääne-Prantsusmaal ja Hispaanias. Koos roomlastega peatasid Attila edasitungi Euroopasse (451 Katalauna lahing.) *Vandaalide riik: Suundusid Pürenee poossaare kaudu Põhja-Aafrikasse, kus vallutasid Kartaago ja rajasid oma riigi. 455 vallutasid ja rüüstasid Rooma 8vandalism) *Anglosakside riigid: Anglid, saksid ja jüütid tulid briti saartele ja rajasid sinna oma riigid * Frangi riik: Reini alalt pärit frangid tungisid Gallliasse (Prantsusmaale) ja rajasid Chlodovechi (I kuningas)juhtimisel sinna oma riigi. *Idagootide riik: Idagoodid tungisid Itaaliasse, kukutasid Odoakeri ja rajasd oma riigi *Langobardide riik: Langobardid tungisid avaaride(türgi hõim) eest põgenedes Phja-itaaliasse ja rajasid oma riigi 568 a, mida peetakse rahvasterände lõpuks. b) Slaavlaste ränded: · algkodu ja ühiskonnakorraldus Indoeuroopa päritolu olid. Elat iMustast merest Loode-Karpaatidest Dneprini
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid