EUROAKADEEMIA KUJUNDUSKUNSTI TEADUSKOND HELINA POOM SK II FOTOGRAAFIA REFERAAT Õppejõud: I. Ruus Tallinn 2010 2 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 4 1. Kaamera obskura.....................................................................................................................5 2. Optiline kiirgus, kujutis ja süsteem.........................................................................................6 3. Valge valgus ja valguse allikad..............................................................................................7 4. Fotoaparaatide enamlevinud formaadid ja klassifikatsioon................................................8 5
EUROAKADEEMIA Kujunduskunsti teaduskond Kerly Aavik IV kursus FOTOGRAAFIA Referaat Õppejõud: Igor Ruus Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Kaamera obskura ................................................................................................................ 4 2. Valgus ................................................................................................................................. 4 2.1 Valge valgus ................................................................................................................ 4 2.2 Optiline kiirgus .......................................................
1870.a. lõi D.Jezutsevski hulga origonaalseid fotoaparaadi lisaseadmeid, mis hõlbustasid fotograafi tööd. 1877.a. valmistas L.Varnerke fotoaparaadi, milles fotomaterjalinakasutati paberlinti. 1890 töötas N.Apostoli välja kaheobjektiivilise peegelkaamera prototüübi. 1896.a. valmistas I.Karpov esimese peegelkaamera "Refleks". 1902.a. leiutas A.Popovitski fotoaparaadi, milles harilikku objektiivi asendas sfääriliste peeglite süsteem ja laialilükatava varjuki. Kaamera obskura ( camera obscura) on tänaste fotoaparaatide ja digitaalkaamerate eelkäija. Esimesena kirjeldas camera obscura't rohkem kui 2300 aastat tagasi Aristoteles. Camera obscura praktilist kasutamist läbi väikse ava pimekambri seinale projekteeruva maja, väljaku, või maastiku peegelpildi paberile joonistamist selgitas 15. sajandil mitmes oma töös leiutaja ja kunstnik Leonardo da Vinci. Kulus aga siiski mitu sajandit enne, kui teooriat hakati praktiliselt kasutama. Giovanni
Fotograafia põhimõisted. 1.Mis funktsioon on fotoaparaadi diafragmal? Kirjelda lühidalt tööpõhimõtet. Diafragma-reguleerib optikasüsteemi(objektiivi) valgusjõudu,seega kujutise heledust-Odavatel kompaktkaameratel on tavaliselt filseeritud diafragma. Tõsisematel fotokaameratel saab diafragmaava muuta. 2. Mida määrab ISO arv? Mis on sellega kaasnev mõju fotole? Too näide kõrgest ISO-st. ISO arv määrab seda,kui valgustundlik on ISO tundlikkus(50,80,100) seda rohkem valgust on vaja,et pilti saada.Mida kõrgem on ISO tundlikkus(3600,6400...)seda vähem on valgust pildi tegemiseks vaja . Iga fotokaamera omanik saab määrata,missugust ISO tundlikkust pildistamisel kasutada.Kui seadistame kaameral kõrgema ISO tundlikkuse,hakkab pildi kvaliteet langema. 3. Kirjelda lühidalt, millised seaded valib kaamera kasutades ,,sportreziimi"? Spordireziim lähtub eeldusest,et tegu on kiiresti liikuvate objektidega
SISUKORD FOTOAPARAAT JA FOTOGRAAFIA Fotograafia Fotograafia üldiselt Fotograafia ajalugu Fotoaparaat Fotoaparaadi mõned tehnilised alused Objektiiv Säritus Katik Fotoalased mõisted Kasutatud Kirjandus FOTOGRAAFIA Fotograafia üldiselt Vanemas keelepruugis õeldakse foto asemel päevapilt, s.o päikese tehtud pilt. Niiviisi see ongi: fotograafia leiutati möödunud sajandi algupoolel tänu valgustundlike materjalide avastamisele. Silm ja Kaamera näevad maailma põhimõtteliselt ühtviisi. Mõlemas on ehituselt üllatavalt sarnased. Vaateväljaks asuvalt esemelt lähtuvad valguskiired läbivad silma läätse ja jõuavad valgustundlikule tagaseinale, nn. Võrkkestale: me näeme ümbritsevat maailma. Ka fotoaparaadis läbivad valguskiired objektiivis leiduva läätsede süsteemni ning jõuavad kaamera tagaseinal asuva valgustundliku kihini, kuhu kantakse üle eseme ümberpööratud kujutis.
Mis funktsioon on fotoaparaadi diafragmal? Kirjelda lühidalt tööpõhimõtet. Kasutatakse objektiivi valgusjõu ja sügavusteravuse muutmiseks. Diafragma (koos katikuga) doseerib valguse hulka, mis pääseb kaamerasse. Koosneb tavaliselt metall-lamellidest ja reguleeritakse käsitsi või elektroonika abil. Mida määrab ISO arv? Mis on sellega kaasnev mõju fotole? Too näide kõrgest ISO-st. ISO arv näitab seda, kui valgustundlik on kaamera sensor. Mida madalam on ISO tundlikkus (50, 80, 100), seda rohkem valgust on vaja, et pilti saada. Mida kõrgem on ISO tundlikkus (3600, 6400, ...) seda vähem valgust on pildi tegemiseks vaja. Kvaliteetse kujutise saab kasutades madalat ISO tundlikkust. Sõltuvalt kaamerast on see tavaliselt kas 80, 100 või ka 200. Kui seadistada kaameral kõrgema ISO tundlikkuse, siis hakkab pildi kvaliteet langema. Mida nõrgemat signaali võimendada, seda rohkem hakkab
Maris Savik / 2011 Marise ülivõimas konspekt, mille abil hakkab ka blond fotograafiat mõistma 1) Kaameraid kategoriseeritakse kujutise nägemise poolest NELJA(4) kategooriasse a) DIRECT VISION/RANGEFINDER CAMERA - ehk KOMPAKTKAAMERAD ja digikompaktid - tekib parallaks- silm ja objektiiv näevad erinevat asja b) TWIN-LENS REFLEX (TLR) - kaameral on kaks objektiivi- ühest näed sina, teisest näeb film (parallaks) - kaameras on 45-kraadi all ka peegel - KESKFORMAAT ehk kasutab 120mm filmi kõige tihedamini - kuna on kaks objektiivi, on vähem müra pildis, sest peegel ei pea liikuma, et varjata valguse pääsemist filmile "valel hetkel", lisaks on kiirem
sügavamale. Mulle tundub, et praegusel hetkel on suht lihtne pildistama hakata. Digikaamerad, kus tehtud foto kohe näha on, ning automaatreziimid, mis meie eest enamik otsuseid foto tegemisel vastu võtavad, on laialt levinud. Selleks aga, et pildistada tõeliselt osata, ei ole oluline ainult pildi kompositsioon ja huvitav teema, esmatähtis on tunda oma kaamerat ja teada, mis pildi teket mõjutab. Sellega seoses on minu esimene soovitus alustavale fotograafile keera oma kaamera esialgu manuaalreziimile (M). Kelle kaameral sellist võimalust ei ole, otsi üles oma vanemate kunagine vene filmikaamera (nt Zenit või Smena) ning alusta sellest. Oluline on, et saaksid kaameral ise määrata ava ja säriaega, ning et sa õpiksid neid kasutama. Avaarv (aperture) näitab seda, kui suur on objektiivis ava, millest valgus filmile või digikaamera puhul sensorile pääseb. Mida suurem on ava, seda rohkem valgust läbi tuleb
30 000$ maksnud profikaamera koosnes kahest osast, mis kaalusid kokku 22 kilogrammi. Elukutseliste fotograafide kõrgeid kvaliteedinõudeid rahuldavad stuudiokaamerad ilmusid müügile eelmise sajandi viimasel aastakümnel. Esimesed taolised seadmed olid suured ja kohmakad ning mõeldud vaid liikumatute objektide pildistamiseks. Nii nagu värvifotograafia algusaastate seadmed, kasutasid ka esimesed digikaamerad kolmekordse fotografeerimise põhimõtet. Objekti pildistati läbi kolme põhivärvi filtri kolm korda. Lühikese aja jooksul arendati välja kõrgeimat kvaliteeti võimaldavad stuudiokaamerad, milliste abil saadavad tulemused rahuldasid trükitehnilisi nõudmisi. Digitaalsed stuudiokaamerad võimaldavad näiteks tootereklaamide pildistamisel saada suurt ajalist ning rahalist kokkuhoidu. Et tehnoloogia areng võimaldas sajandi viimase kümnendi algusaastatel toota järjest miniatuursemaid ja väiksema energiatarbimisega
Me näeme pilte ajakirjades, ajalehtedes, raamatutes, plakatitel ja ka meie endi fotoalbumites. Kas pole mitte tore vaadata vanemas eas pilte oma lapsepõlvest? Üksainus pilt võib jutustada väga pika ja tähtsa loo. Valisin antud töö teemaks just fotograafia, kuna olen sellega tegelenud juba mitmeid aastaid ning selle tutvustamine selle referaadi vahendusel tundus olevat hea idee. Antud referaadi eesmärgiks on tutvustada fotograafia ajalugu, selle erinevaid külgi, kaamera funktsioone ja anda põhilisemad oskused terava ning kauni pildi tegemiseks. Materjali leidsin peamiselt internetist, kuid osa informatsiooni lisasin ka oma teadmiste põhjal ja raamatust. 3 MIS ON FOTOGRAAFIA? Fotograafiat võib kindlasti defineerida kunsti vormina, kuid seda võib selgitada ka piltide loomise protsessina. Pildistamiseks on vajalik kaamera. Neid on erinevaid: on
suurendust võib määrata ka valemi s=k/a. läätse valem seostab suurusi f, a ja k. need suurused võivad olla nii + kui -. Kui murdunud kiired ise ei lõikuvaid lõikuvad nende pikendused, siis tekkinud kujutus on ebakujutus, ehk näiv kujutis. Fookuskauguse f pöördväärtust nim läätse optiliseks tugevuseks D=1/f mida mõõdetakse dioptrites(dptr). Mida lähemal on fookus läätsele seda tugevamini lääts murrab kiiri ja seda suurem on ta optiline tugevus. Fotoka põhiosadeks on kaamera ja objektiiv, mis koosneb 1 läätsest või läätsede süsteemist. Ese asetatakse tavaliselt kaugemale kui 2 fookuskaugust, mille tulemusel tekib eseme tõeline ümberpööratud ja vähendatud kujutis, kohta kus tekib kujutis, asetatakse valgustundlik fotoplaat või film. Langevat valgushulka doseeritakse katiku abil, mis avaneb niinim säritusajaks. Objektiivi liigutamisega muudame filmi ja objektiivi vahelist kaugust et tekitada terav kujutis. Objektiivi
Karin Torim 8.b Luup ehk suurendusklaas. Luubina töötab igasugune kumerlääts kui vaadeldav ese asetada läätsele lähemale selle fookuskaugusest. Tavaliselt kasutatakse väikese fookuskaugusega läätsi (f=1 cm...10 cm), sest luubi suurendus on seda suurem, mida väiksem on fookuskaugus. Suurendust s saab määrata katseliselt või arvutada, kasutades valemit s=a 0/f, kus a0 on nn parima nägemise kaugus. See on minimaalne kaugus, mille korral silmas tekib esemest terav kujutis. Täiskasvanud, normaalse nägemisega inimesel on see keskmiselt 25 cm, lastel vähem. Seega luubi abil saadav suurendus on tavaliselt 2,5...25. Teleskoopide tüübid Jagada võib mitmeti; esimene ja kõige tähtsam jaotus on: · Refraktor ehk läätsteleskoop: nii objektiiv kui okulaar on läbipaistvad, st. valgus läbib kogu optilise süsteemi ilma peegeldusteta. On mugav kasutada, kuna vaatleja istub "vaatesuunas".
paralleelselt peateljega) Läätse suurendus Eseme ja kujutise mõõtmete erinevust iseloomustatakse suurendusega. Suurenduseks nim. Kujutise joonmõõtete suhet eseme joonmõõtmetesse. Kus s on suurendus H-kujutise kõrgus- h esme kõrgus. Läätse valem seob suurusi f, a, k. Läätse optiline tugevus. Mida lähemal on fookus läätsele seda tugevamini lääts murrab kiir ja seda suurem on ta optiline tugevus. Mõõdetakse dioptriates(dptr) Fotoaparaat Põhiosad kaamera ja objektiiv, mis koosneb ühest läätsest või läätsede süsteemist. Tekib eseme tõeline, ümberpööratud ja vähendatud kujutis. Kohta kus kujutis tekib asetatakse valgustundlik fotoplaat või film. Valgushulka reguleeritakse katiku abil. Silm Inimese silma on sarnane fotoaparaadi omaga. Silm on peaaegu kerakujuline kaetud kõvakestaga niinimetatud skleeraga., mille läbipaistavat osa nim sarvkestaks. Selle taga on vikerkest. Sarva ja vikerkesta vahel on läbipaistev vesivedelik
Aero vastused 1. Fotogramm-meetria ja selle ajalooline ülevaade. Fotogramm-meetria on valguse abil objektide kujutamine ja mõõtmine. 14 saj. Lõpp. Leonardo da Vinci leiutas läätsede jahvatamise ja poleerimise mehaanika. 1858 esimene teadaolev aerofoto, õhupalliga Bievre linnast Nadari poolt 1895 valmistas Laussedat esimese kasutuskõlbliku kaamera ja töötas välja selle tööprotsessi. 1909 W. Wight tegi lennukilt esimese liikumise ajal tehtud aerofoto. 2. Fotogramm-meetrilised süsteemid. Fotogramm-meetrilised süsteemid võib jagada kolmeks: 1) sateliitfotogramm-meetria kasutatakse digitaalkaameraid (SPOT-süsteem). 2) fototeodoliit- ehk terrestriline fotogramm-meetria kaamerad paiknevad maapinnal või selle vahetus läheduses ja on enamuses statsionaarsed. 3) aerofotogramm-meetria fotod pildistatakse aerofotokaameraga.
................ 5 Järgmise põlvkonna kosmoseteleskoop .......................................................................... 6 Kokkuvõte ......................................................................................................................... 7 2 Sissejuhatus Teleskoop (< vanakreeka keeles tele 'kaugele, kaugel' + skopeo 'vaatan'), pikksilm, seade taevakehade vaatlemiseks. Teleskoobi põhiosa on objektiiv, mis koondab valguse ühte punkti - fookusesse, kuhu asetatakse luubi põhimõttel töötav okulaar (võimaldab kujutist silmaga vaadelda) või kiirgusvastuvõtja (fotoplaat, fotomeeter, spektrogram). Teleskoop asetatakse alusele ehk monteeringule nii, et at saab pöörelda ümber kahe telje. Üks telg on suunatud maailmapoolusesse ja teine on esimesega risti. Vaatlemise ajal veab elektromootor teleskoobi tähistaeva pöörlemisega kaasa, s. t. hoiab teleskoobi vaadeldava
Pilet nr.1 1.Fotograafia ajaloo olemusest. Kaasaegsete fotoaparaatide eelkäijaks võib lugeda seadeldist, mis kannab nimetust camera obscura(pime ruum). Selle aluseks on optiline nähtus- pimedas ruumis ühes seinas on pisike avaus, mida läbiv valgus ei haju ruumis lihtsalt laiali, vaid tekitab vastasseinale tagurpidi pildi väljaspool ruumi asuvast kujutisest. Fotograafia nimetus pärineb kreekakeelesetest sõnadest phs (valgus) ja gráphein (kirjutama). Selle aluseks on mitmeid erinevatest aegadest pärinevad leiutised ja avastused. Fotoaparaadi tööpõhimõttest oldi iseenesest teadlikud juba tuhandeid aastaid tagasi, ent alles19. sajandil jõuti vajalike teadmisteni keemiast, et salvestada esimene foto 1830aasta. Enam kui saja
Maksimaalne arv, mida saab saavutada sõltub sellest, kui palju fotosaite on kasutatud kujutise sensoril pildi saamisel. Rohkem piksleid lisab detaile ja teravustab ääri. Digitaalse kujutise piisaval suurendamisel on näha pikslite efekt, mida kutsutakse pikseliseerimiseks. 8.Digitaalse kujutise resolutsioon. (Kaamera või skanneri resolutsiooni määramine) Kaamerate ja skannerite piltide suurusi on kahte tüüpi: optilised ja interpoleeritud. Kaamera või skanneri optiline resolutsioon on absoluutne number, sest kujutise sensori fotosaidid on füüsilised seaded, mida saab loendada. Resolutsiooni täiendamiseks teatud ulatuses tuleb kasutada teatud tarkvara. Seda protsessi kutsutakse interpoleeritud resolutsiooniks – pikslite lisamine kujutisele. Kaamera või skanneri resolutsiooni määramine Resolutsioon on määratud antud keskkonnas olevate fotosaitide arvuga. Resolutsiooni
SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 Mis on lahutusvõime?.................................................................................................................2 Kas mikroskoobis võib näha aatomeid?......................................................................................2 Milliseid mikroskoope on olemas?.............................................................................................2 Mis segab taevatähtede eristamist teleskoobiga?........................................................................3 Miks on difraktsiooniribad ümmarguse ava korral rõngakujulised?...........................................3 Mida teha tähtede paremaks vaatlemiseks?................................................................................4 Maailma võimsaim optiline mikroskoop suudab piiluda viirusi?..............................................
Referaat Teleskoobid Koostaja: Rauno Leppik Juhendaja: Erki Piisang Sissejuhatus Teleskoop ( vanakreeka keeles tele 'kaugele, kaugel' + skopeo 'vaatan'), pikksilm, seade taevakehade vaatlemiseks. Teleskoobi põhiosa on objektiiv, mis koondab valguse ühte punkti - fookusesse, kuhu asetatakse luubi põhimõttel töötav okulaar (võimaldab kujutist silmaga vaadelda) või kiirgusvastuvõtja (fotoplaat, fotomeeter, spektrogram). Teleskoop asetatakse alusele ehk monteeringule nii, et at saab pöörelda ümber kahe telje. Üks telg on suunatud maailmapoolusesse ja teine on esimesega risti. Vaatlemise ajal veab elektromootor teleskoobi tähistaeva pöörlemisega kaasa, s. t
klaasalust erineva murdumisnäitajaga ainete täpselt välja arvutatud kihtidega, võime saada filtri, mille läbilaskeriba on vaid mõne nanomeetri laiune. Hoopis huvitava idee peale tulid fotoobjektiivide valmistajad. Kuna interferentsimiinimumi korral kilega kaetud klaas valgust tagasi ei peegelda, järeldasid nad, et "kadunud valgus" peab minema klaasi sisse. Selle tulemusena aga suureneb klaasi läbilaskvus ja objektiiv "näeb paremini". See, nn. selgendatud optika (e. sinine optika) on fotograafias, eriti aga binoklite juures, üsna levinud. Ja veel üks interferentsi rakendus - kauguste mõõtmine interferomeetritega. Peegeldavate pindade korral on interferentsimaksimumide vahe pool lainepikkust ja see lubab mõõta pinna kaugust (või täpsust) vähem kui 10 nanomeetrise veaga. Fresnel'i tsoonid. Oli ta kuidas oli, igatahes tekkis Fresnelil geniaalne mõte jagada lainefront tsoonideks
ise poole lühem sama fookusekaugusega refraktorist. Omaette probleemiks jäi astromeetria -- tähtede koordinaatide mõõtmine. Tähekaartide koostamisel asendusid otsesed mõõtmised fotograafiaga. Suure vaateväljaga astrokaamerate loomine sai võimalikuks pärast Schmidti süsteemi kasutuselevõttu. Schmidti süsteem - abberatsioonivaba laia vaateväljaga peegelteleskoop. Abberatsiooni puudumise tagab sfääriline peegel ja korrektsioonplaat. Schmidti kaamera tegi vaatlevas astronoomias revolutsiooni ja on kõige tuntum optiline süsteem (vaateväli kuni 6 kaarekraadi), mis võimaldab suurtelt taevaaladelt saada vigadevabu pilte. Viimase poole sajandi märksõnadeks astronoomilise vaatlustehnika alal on kosmose- aparaatide rakendamine ning maapealsete teleskoopide asimutaalse monteeringu tagasitulek. Et asimutaalne monteering, kus teleskoopi pööratakse ümber horisontaalse ja torni ümber
2.1. Fotograafia eellugu Esimese pildini jõudmine polnud üldsegi lihtne. Kogu areng algas tegelikult juba 5. saj e.Kr. Vana- Hiinas, kui kirjeldati kujutiste peegeldumist läbi väikeste aukude. Nimelt läbi avause paistev valgus tekitas vastasseinale väljaspool ruumi oleva kujutise. Seda seadet nimetati Camera obscura. Antud seadet saab juba vabalt kutsuda fotoaparaadiks. Hiljem täiendati seda lisaks objektiividega, mis muutis pildi selgemaks. Pildi teravussügavuse parandamiseks lisati diafragma ning pilt keerati otseks peeglite abil. 4 ,5 2.2. Fotograafia sünd Fotograafia ajaloo algust ei saa eriti täpselt määratleda. 17. sajandil tehti fotograafia leiutamist soodustavaid avastusi juba ridamisi. Sellel ajal olid väga populaarsed mitmesugused keemilised katsed, eeskätt muidugi püüti valmistada odavatest ainetest kulda ja kalliskive. Taoliste katsete käigus uuriti aga ka paljude keemiliste ühendite omadusi ja nii avastatigi muuhulgas hõbedaühendite valgustundlikkus.6
1 1 1 = + f a k Optiline tugevus Läätse optiline tugevus iseloomustab seda, kui palju lääts valgust murrab. 1 D= f D- läätse optiline tugevus. Suurendus Kui ese on läätsest kaugemal kui 2F, siis läätse suurendus on väiksem kui 1 kujutis < 1 ( kujutis on esemest väiksem) Kui ese on läätsest 2F kaugusel, siis suurendus on 1 kujutis = 1 ( kujutis on sama suur esemega) Kui ese on 2F ja F vahel on kujutis suurem kui 1 Kujutis > 1 S=H/h=k/a Sfääriline peegel ja tema analoogia läätsega Koondavale läätsele vastab nõguspeegel ja hajutavale kumerpeegel. Kumerpeegel Nõguspeegel. Peeglitele kehtivad analoogilised valemid F=R/2 1/a+1/k=1/f=D=2/R Sfäärilistel peeglitel on peegelpinnaks osa kerapinnast ehk sfäärist. Nõguspeeglil on peegelpinnaks kera sisepind, kumerpeeglil kera välispind.
loikab fookust. Optilist keskpunkti labiv kiir ei muuda suunda, fokaaltasandis koonduvad paralleelsete kiirt pikendused. Kujutise konstrueerimine optilise peateljega paralleelne kiir labib fookuse, optilist keskpunkti labiv kiir ei muuda suunda, paralleelsete kiirte kimp koondub fokaaltasandis. Toeline kujutis tekib kohas, kus koonduvad esemelt lahtuvad kiired. Nailine kujutis tekib kohas, kus koonduvd kiirte pikendused. Optiline tugevus D=1/f [dptr] Suurendus s s=H/h=k/a Sfaariline peegel sile kerapinna osa, millelt valgus peegeldub. Jaotatakse nogusateks/kumerateks. Analoogia laatsega: nogus peegel koonduva laatse omadused; kumer peegel nogusa laatse omadused. Fookuskaugus f=R/2 Optilised riistad-luup suurendusklaas, millena voib tootada iga kumerlaats ja mille optiline tugevus jaab vahemikku 10-40 dptr, mis tagab suurenduse 2,5-10x Mikroskoop suurendus 20-2000x Koosneb 2st laatsest objektiivist ja okulaarist. Ese asetatakse
ekraan(monitoorimine) b. Kuidas erinevad üksteisest tavatarbijatele loodud videokaamerad ja professionaalseks kasutuseks loodud videokaamerad? Kvaliteedi erinevus üleüldisemalt, aga muidu manuaalse kontrolli võimaluste vahe, füüsilised nupud, helisisendite olemasolu, suurus(kaal), salvestatava materjali pakkimine c. Kuidas toimivad fotosensorid videokaamerates? Kuidas nende abil värvilist pilti on võimalik salvestada? Muundavad valguse elektrisignaaliks,Fotosensor on valgustundlik, aga ei erista värve. d. Mis eesmärk on erinevat tüüpi objektiividel? Lainurk objektiiv – näitab üldist plaani;Tele objektiiv – Kaugel asuvad objektid;Normaal objektiiv – Kõige lähedasem inimese vaatenurgale;Fookuskaugus mõõdetakse millimeetritel, kui kaugele sellest objektiivi keskpunktist fokusseeritakse pilt.Lainurk – kuni 30mm;Tele objektiiv- 50st mm edasi;Normaal objektiiv – 30-50mm e
kiir labib fookuse, optilist keskpunkti labiv kiir ei muuda suunda, paralleelsete kiirte kimp koondub fokaaltasandis. Toeline kujutis tekib kohas, kus koonduvad esemelt lahtuvad kiired. Nailine kujutis tekib kohas, kus koonduvd kiirte pikendused. Optiline tugevus D=1/f [dptr] Suurendus s s=H/h=k/a Sfaariline peegel sile kerapinna osa, millelt valgus peegeldub. Jaotatakse nogusateks/kumerateks. Analoogia laatsega: nogus peegel koonduva laatse omadused; kumer peegel nogusa laatse omadused. Fookuskaugus f=R/2 Optilised riistad-luup suurendusklaas, millena voib tootada iga kumerlaats ja mille optiline tugevus jaab vahemikku 10-40 dptr, mis tagab suurenduse 2,5-10x
Valgusõpetus e optika Valgusallikad kehad, mis kiirgavad valgust Soojuslikud valgusallikad on näiteks päike, lõke, hõõglamp, küünlaleek. Külmad valgusallikad on näiteks virmalised, teleriekraan, jaaniussid, teatud batkerid Valgusega kandub energia ümbritsevasse ruumi, seepärast tuleb valgusallikale anda energiat. Me oleme harjunud, et valgusallikad kiirgavad valgust, mille tõttu me kehi näeme. Kuid valgusallikad kiirgavad ka sellist valgust, mida me ei näe. Valgust, mis tekitab valgusaistingu, nimetatakse nähtavaks valguseks. Nähtamatu valgus: infrapuna- (IV) ja ultravalgus (UV). Infravalguse toimel kehad soojenevad ja seetõttu nimetatakse seda valgust soojuskiirguseks. Ultravalgust liigitatakse organismidele väheohtlikukuks ja ohtlikuks. Ohtlik osa võib tekitada nahavähki, mikroobidele mõjub aga surmavalt. Liigse UV eest kaitseb maad osoonikiht. Valguse levimiseks nimetatakse valgusenergia kandumist ruumi. Valgus levib läbipaistvas
poolest, kuid kogu nende ilu pildil edasi andmiseks tuleb leida sobiv särikompensatsiooni aste. Õige seadistus sõltub lillede värvist ja suurusest, pildi kompositsioonist ja valgustingimustest. Juhul kui säritus on liiga ere, võib pildil esineda ülesäritatud heledaid või valgeid alasid. Kontrolli, et seda ei juhtuks valgete lilledega, mis on pildi põhiobjektiks. Erinevate särikompensatsiooni väärtustega jäädvustatud pildid. Häguse tausta saavutamiseks tuleks muuta kaamera ava väärtust. Lillede pildistamisel on abi makroobjektiividest. Lillele lähemale liikudes, muutub taust hägusemaks. Hägune taust toob pildistatava õie paremini esile. Ava muutes saab kontrollida kui suur ala fookusesse jääb ja kui hägusena jäädvustub taust. Toodud pildil on ava pisut suletud, et soovitud lill selgemalt esile tuleks. Pildil on näha, kuidas erinevad ava väärtused tausta hägusust mõjutavad. Maastikud ja eluta looduse objektid:
A1 . Kui aga valgusallikas panna punkti A1 , siis kiired läbivad süs- teemi samu teid mööda, ainult vastassuunas ja kujutis tekib punktis A. Geomeetriline optika kasutab tihti punktvalgusallikaid, mil- leks nimetatakse valgusallikat või eseme piirkonda, mille mõõtmed on palju väiksemad kui kaugus vaatluskohani. Valgus levib ühtlases (homogeenses ja isotroopses) keskkonnas sirg- jooneliselt. Selle tõestuseks on punktvalgusallika poolt tekitatud varju terav piirjoon. Punktvalgusallikas tekitab esemest täisvarju, mida näeme ekraa- nil eseme kontuuriga sarnase musta laiguna. Ruumi piirkonda, kuhu valgus ei satu, nimetatakse täisvarju piirkonnaks. Kui on tegemist rohkem kui ühe punktvalgusallika või suure val- gusallikaga, siis tekib lisaks täisvarjule ka poolvari, mida näeme ekraanil halli laiguna ümber täisvarju. Ruumi piirkonda, kuhu valgus 4
Geomeetriline optika Geomeetrilise optika põhiseadused Geomeetriline optika on optika osa, kus valguslaine asemel kasutatakse valguskiire mõistet. Valguskiireks nimetatakse joont ruumis, mis näitab valgusenergia levimise suunda. Geomeetrilist optikat nimetatakse ka kiirteoptikaks. Geomeetrilise optika põhiseadused on: Valguse sirgjoonelise levimise seadus: ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. Kiirte sõltumatuse seadus: kiired ei mõjuta lõikumisel üksteise liikumist. Valguse peegeldumise seadus: langemisnurk ja peegeldumisnurk on võrdsed. Valguse murdumise seadus: langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on jääv suurus. Kiirte pööratavuse printsiip: kiir läbib süsteemi päri- ja vastassuunas ühte teed mööda. Ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. Kui aga valguse teele jääb ette mingi keha või läheb valgus üle teise keskkonda, siis valguse levimissuund muutub. Esimesel juhul räägita
0. teema 1. Miks ei saa mikroskoobi suurendust tõsta nähtava valguse lainepikkusega sarnase suuruse objektide jälgimisel? Valguse difraktsioon piirab. Valguskiirte paindumine väikeste esemete ümber tekitab difraktsiooniringid, mis ei võimalda väikesi ja lähestikku paiknevaid objekte eraldi näha. 2. Mis on mikroskoobi lahutusvõime? Vähim punktidevaheline kaugus d, mida on võimalik mikroskoobis eristada. 3. Mis on numbriline apertuur ja millest ta sõltub? korrutis n x sinα/2. Iseloomustab objektiivi läätse võimet valgust koondada. Sõltub objektiivi ja preparaadivahelise keskkonna murdumisnäitajast (n). 4. Kuidas on võimalik mikroskoobi lahutusvõimet tõsta? Suurendada NA-d ehk keskkonna murdumisnäitajat suurendada. Optiliselt tihedama keskkonna murdumisnäitaja on vedelikul suurem kui õhul. Kasutatakse immersiooniõli preparaadi ja objektiivi läätse vahele (optiliselt tihedam keskkond). 5. Kui suur on valgusmikroskoobi lahutusvõime piirväärtus? 0,2 mikrom
koosneb kahest läätsest (objektiivist ja okulaarist) ese asetatakse mikroskoobi kasutamisel objektiivi fookuskaugusest pisut kaugemale->seljuhl saame esemest suurendatud tõeslie kujutise,mida vaatleme omakorda okulari kui luubiga ja saame sellest veel kord suurendatud, kuid näiva kujutise.Teleskoop-koosneb objektiivist ja okulaarist. kaugetest esemetest tuleb pikksilma parallellene kiirtekimp,mis tekitab kujutise objektiivi fookuses.seda vaadatakse okulaari ja luubiga, objektiiv ja okulaari fookused langevad kokku ja pikksilmast väljub paralleelne kiirtekimp.teleskoop suurendab vaatenurka.Valguse laineomadused- difraktsioon, interferents, polarisatsioon, dispersion, peegeldumine,murdumine. Difraktsioon-laine paindumine tõkete taha(varju piirkonda) jälgitav väikeste avade ja tõkete korral.Interferents maximum ja minimum- Lainete liitumine, mille tulemusena lained tugevdavad või nõrgendavad teineteist..
aastal patendeeris Frederick Eugene Ives maailma esimese stereokaamera, millel oli kaks kõrvuti asetsevat objektiivi ning mis on olnud eeskujuks tänapäeva 3D-kaameratele. Laiem avalikkus sai 3D-filmiimet näha aga 1922. aastal, kui Los Angeleses esilinastus tummfilm „The Power of Love“. Filmi näitamiseks vajaliku 3D projektori lõid selle filmi produtsent Harry K. Fairall ning kinematograaf Robert F. Elder. Ka see kujutas endas anaglüüfi meetodil töötavat masinat. Kahjuks on antud film praeguseks kadunud. Pilt 5: Fairall’i 3D-projektor Samas leidub spekulatsioone, millist filmi ikkagi esimeseks kolmedimensiooniliseks lugeda. 1903. aastal linastus lühifilm „L’arrivee du train“. Antud teose kvaliteet oli niivõrd hea, et väga mitmed inimesed publiku seast kartsid, et rong sõidab nendest kohe üle. Oma osa 3D kino arengule on andnud ka televiisori leiutaja John Logie Baird, kes pani aluse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
