Facebook Like
Hotjar Feedback

Fotograafia referaat (5)

3 KEHV
Punktid
 
Säutsu twitteris
EUROAKADEEMIA
KUJUNDUSKUNSTI TEADUSKOND

Siia Pista Oma Nimi
SK II


FOTOGRAAFIA
REFERAAT






Õppejõud: Õppejõu Ees-ja Perenimi






Tallinn 2011
Sisukord
  • Kaamera obskura………………………………………………………………………….…3
  • Optiline kiirgus…………………………………………………………………………….4-5
  • Valge valgus…………………………………………………………………………….……6
  • Valguse allikad……………………………………………………………………….……7-9
  • Optiline kujutis…………………………………………………………………………..10-11
  • Optiline süsteem…………………………………………………………………………….12
  • Fotoaparaatide enamlevinud formaadid ja klassifikatsioon ………………………………...13
  • Fotofilmide formaadid……………………………………………………………………...14
  • Normaal objektiiv …………………………………………………………………………...15
  • Objektiivide tüübid, fookuskaugus …………………………………………………………16
  • Objektiivi teravussügavus ja valgusjõud…………………………………………………....17
  • Bajonett ……………………………………………………………………………………..18
  • Fotoemulsioon ……………………………………………………………………………....19
  • Fotomaterjali valgusetundlikkus……………………………………………………………20
  • Ekspositsioon ……………………………………………………………………………….21
  • Diafragma …………………………………………………………………………………..22
  • Särituse aeg…………………………………………………………………………………23
  • Klassikaline valgustus skeem………………………………………………………………24
  • Reproduktsioonide pildistamine ……………………………………………………………25
  • Värvustemperatuur, kompenseerivad filtrid ………………………………………………..26
  • Pildistamine värvimaterjalidele segavalgusel………………………………………………27
  • Effektsed fotofiltrid …………………………………………………………………….28-30
  • Digitaalse fotograafia printsiibid …………………………………………………………..31
  • Kasutatud kirjandus……………………………………………………………………….32







  • Kaamera obskura

    Obskura ehk pimekamber . Pime ruum, mille seinas olev väike ava annab ava vastasseinal ümberpööratud kujutise ava ees olevatest valgustatud esemetest või maastikust.
    Esimesed andmed pärinevad 5. sajandist e. Kr. Esimesed olid suured- kas kogu ruum või telk . Kaasaskantavad ilmusid 18. sajandil.
    Kaamera obskura ava suurusest oleneb kujutise kvaliteet. Suur ava annab heleda, aga vähe terava kujutise. Mida väiksem ava, seda teravam kujutis.
    Maalikunsti arengut mõjutas väga suurel määral  camera lucida avastamine. Peegli abil projetseeriti lõuendile kujutis objektist, mis siis võimalikult autentsena sealt maha joonistati. Sarnasel põhimõttel töötab ka peegelkaamera , ainult et tegemist on camera obscura  ehk pimeda kambriga.
    Camera obscura on sisuliselt iga fotoaparaat , kus on salvestav meedium. Nii võib see olla ka pelgalt plekkpurk või karp, kuhu on tehtud imepisike ava ja sisse pandud valgustundlik film või paber. Seda kutsutakse pinhole kaameraks, mida saab hea tahtmise juures ka vabalt ise valmistada.
    Peegelkaamera ehk SLR ( single lens reflex) puhul pääseb valgus läbi objektiivi peeglile , peegeldudes sealt mattklaasile ning sealt omakorda pentaprismale, mis võimaldab pildistatavaid asju õigetpidi näha ja teravustada.
    Vajutades kaamera päästikule, tõuseb peegel üles ja avaneb katik , et lasta objektiivi kaudu tulevat valgust filmile või digisensorile. Vastavalt määratud avale ja säriajale jõuab 35 mm filmile või digisensorile kindel kogus valgust ja nii tekibki foto. Kusjuures enne ühe objektiiviga peegelkaameraid olid kasutusel kahe objektiiviga TLR ( twin lens reflex) kaamerad, millest üks võimaldas teha pilti ja teine kaadrit eelnevalt näha.

  • Optiline kiirgus

    Allikateks on laserdioodid ja valgusdioodid.
    See on elektromagnetkiirgus , mille lainepikkus on vahemikus 100nm- 1mm. Optilise kiirguse spekter jaguneb ultravioletkiirguseks, nähtavaks valguseks ja infrapunakiirguseks.
    Laserdioodid tekitavad koherentse valgussignaali, mistõttu seda saab kasutada nii multi - kui monomoodiliste fiibrite juures. Laserdioodi võimsus on suurem kui LED- dioodil , samuti on laserdioodi signaali spekter kitsam.
    LED- diood ei tekita koherentset valgussignaali ning ka tema signaali spekter on laiem kui laserdioodi korral. Seetõttu ei sobi LED-diood kasutamiseks monomoodilistes, vaid ainult multimoodilistes fiibrites.
    Erinevalt LED-dioodist, kus valgussignaali võimsus väljundis sõltub lineaarselt sisendvoolust, on laserdiood lävelise iseloomuga – lineaarsus on tagatud alates teatud sisendvoolu läviväärtusest Is. Laserdioodi miinusteks on tema temperatuurisõltuvus ja märgatavalt kõrgem hind võrreldes LED-dioodiga.




    Laserdioodi väljundkarakteristik ei ole päris lineaarne, kuid digitaaledastuse korral ei ole see suureks takistuseks. Küll aga põhjustab karakteristiku ebalineaarsus häirivaid moonutusi analoogedastuses (kaabeltelevisioon). Ebalineaarsuse kompenseerimiseks paigutatakse laseri väljundisse tavaliselt fotodiood, mille kaudu juhitakse laserit tagasiside abil ning saavutatakse lineaarne väljundkarakteristik.









  • Valge valgus

    Valgus, mille osadeks jagades tekivad kõik teised põhivärvid. Kuni Isaac Newtoni töödeni valguse spektri uurimisel , arvas enamus teadlasi, et valge värvus on põhivärvus, millest tekkisid kõik teised värvused. Siis kui valgele valgusele midagi lisati. Newton tõestas, et see ei ole nõnda, kui lasi valgel valgusel läbida kahte prismat. Kui prisma lisaks valgele valgusele midagi, peaks teine prisma omalt poolt veel midagi lisama ja veel rohkem värve tekitama. Tegelikult jagas esimene prisma valge valguse osadeks ja teine prisma ühendas tekkinud valguse, mida murdes läbi prisma valguslained murduvad erinevalt, sellepärast lahutub valge valgus erivärvilisteks valgusvöötideks ehk valgus murdub põhivärvideks.















  • Valguse allikad
    Valgus on seotud elektromagnetlainete spektri nähtava osaga, mille lainepikkus on vahemikus 0,4 - 0,7 μm ja sagedus 750 - 430 THz. Suuremate lainepikkustega laineid kutsutakse infrapunasteks, mikro - ja raadiolaineteks. Väiksematele lainepikkustele vastavat kiirgust kutsutakse ultraviolet -, röntgen- ja gammakiirteks.
    Jagatakse kaheks:
  • Looduslik valgus- päike
  • Kunstlik valgus- hõõglambid
    - gaasilahenduslambid
    - LED lambid

    Suunatud valgus sobib hästi vormi ja kontuuri iseärasuste rõhutamiseks. Niisuguse valguse allikas võib olla päike või prozektor, mille valguskiired langevad objektile ühest suunast paralleelsetena. Varjud eseme pinnal ja ka eseme enda vari taustal on väga teravad.  Niisugune valgus toob hästi esile objekti pinnafaktuuri ja tekitab ka mittepeegeldavatel pindadel helke. Seetõttu ei sobi suunatud  valgus enamasti peegelduvate pindadega esemete pildistamiseks.
    Hajutatud valgus saadakse pilves taeva, hajutava kattega valgusti jt suure pinnaga valgusallikatega. Hajutatud valgus tekitab objekti suurtel pindadel ühtlase helenduse, helendusintervall on väike. Seetõttu ei sobi hajutatud valgus kontrasti ja vormide  esiletõstmiseks, on aga väga vastuvõetav peegelduvate pindade puhul. Kasutatakse ka pinnafaktuuri peensuste varjamiseks, nt  nahakurdude maskeerimine portree pildistamisel. Niisugust valgust kasutatakse alati siis, kui tahetakse üksikasjade mõju vähendada,  mistõttu seda kasutatakse edukalt suurte pindade loomiseks fotol .  
    Otsevalgus on suunatud või hajutatud valgus, mis valgusallikast otsejoones objektile langeb.  Otsevalgus on kaudsest valgusest   intensiivsem ja valgustab objekti kontrastirikkamalt.
    Kaudvalgus valgustab objekte heledate pindade ja ekraanide vahendusel. Kaudvalgus on alati hajutatud, seega viimase kõige  äärmuslikum vorm. Kui otsevalguse allika ümberpaigutus muudab objekti ruumilisust, siis kaudvalguse korral jääb niisugune mõju  peaaegu märkamatuks. Kaudvalgusega võib saada väga palju nüansse.
    Põhivalgus on domineeriv valgus, mis määratleb tumendite ja helendite põhilised asukohad ning paneb aluse objekti edasisele modelleerimisele. Kõik teised valgused peavad sellele alluma. Põhivalguseks võib olla nii päike kui ka tehisvalgus, välklamp  kaasaarvatud. 
    Tasandav valgus on mõeldud objekti varjudes olevate osade valgustamiseks ning põhivalguse poolt skitseeritu esiletõstmiseks. Normaaljuhul ei tohi tasandav valgus anda märgatavaid varje ega helke ning kujutab endast seetõttu hajutatud valgust. Tasandava  valgusena võib kasutada päevavalgust ja igasugust tehisvalgust.  
    Efektvalgus suunatakse näiteks ruumi seinale või põrandale,
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Fotograafia referaat #1 Fotograafia referaat #2 Fotograafia referaat #3 Fotograafia referaat #4 Fotograafia referaat #5 Fotograafia referaat #6 Fotograafia referaat #7 Fotograafia referaat #8 Fotograafia referaat #9 Fotograafia referaat #10 Fotograafia referaat #11 Fotograafia referaat #12 Fotograafia referaat #13 Fotograafia referaat #14 Fotograafia referaat #15 Fotograafia referaat #16 Fotograafia referaat #17 Fotograafia referaat #18 Fotograafia referaat #19 Fotograafia referaat #20 Fotograafia referaat #21 Fotograafia referaat #22 Fotograafia referaat #23 Fotograafia referaat #24 Fotograafia referaat #25 Fotograafia referaat #26 Fotograafia referaat #27 Fotograafia referaat #28 Fotograafia referaat #29 Fotograafia referaat #30 Fotograafia referaat #31 Fotograafia referaat #32
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 32 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-01-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 151 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor santeri Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Väga korralik ja põhjalik fotograafia referaat. Sisearhitektide teine kursus.
    fotograafia , referaat , valge valgus , kaamera obscura , optiline süsteem , digifotograafia , digitaalse fotograafia printsiibid

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (5)

    lovettee profiilipilt
    lovettee: Väga sisukas ja hea
    12:19 07-05-2012
    HeiliKaa profiilipilt
    HeiliKaa: Väga hea materjal!
    00:57 07-09-2011
    kerlu001 profiilipilt
    kerlu001: Väga hea referaat
    21:17 20-02-2014


    Sarnased materjalid

    22
    pdf
    Fotograafia referaat
    9
    doc
    Fotograafia referaat mõisted
    25
    doc
    Fotograafia
    24
    doc
    Fotograafia eksam
    20
    odt
    Fotograafia ajalugu
    11
    doc
    Fotograafia referaat
    8
    docx
    Fotograafia
    56
    odp
    Fotograafia ajalugu



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun