saadakse fosforiidi või aptiidi töötlemisel vastava koguse väävelhappega. Peale taimedel vajaliku kaltsiumdivesinikfosfaadi sisaldab superfosfaat ka vees vähelahustuvat kaltsiumsulfaati, mis tekib superfosfaadi saamisreaktsiooni kõrvalsaadusena. Fosforväetist võib anda sügisel sügiskünni alla või kevadel. Fosforväetiste keemilise neeldumise tõttu on nende kadu mullast väljauhtumise teel väga väike ja neid võib anda varuväetisena . Piisav fosforväetis annab mitmeaastasele taimele talvekindlust, kiirendab õitsemist ja viljumist. Fosforväetised on väheliikuvad, seepärast soovitatakse neid mulda viia kuivana, kas siis istutusauku, või sügisesel mulla kobestamisel 8-10cm sügavusele, kus paiknevad kõrvaljuured. Suvisel perioodil on fosforväetised efektiivsed ainult lahustatud kujul Toodetakse ka topeltsuperfosfaati, mis sisaldab ainult kaltsiumdivesinikfosfaati .
kasv lakkab enneaegselt, õitsemine ja viljade valmimine algab tavalisest varem. Liigväetamisel: Võrsete ja lehtede kiire kasv, juurestiku kasv jääb pealsete kasvule alla, Pikeneb taimede kasvuperiood ja viljad ei valmi, puittaimed ei lõpeta sügisel kasvu ning muutuvad seetõttu talveõrnaks (taimed ei jõua puituda). P väetis ehk fosforväetis Miks on vaja fosforit? See suurendab taimede vastupanu põuale ja külmale ning kiirendab juurte arengut. Fosfori puudumisel: Lehed sinakad, violetsed, väikesed, lehtede tipud jäigad ja ülespoole suundunud. Leheroodude juurde ilmuvad tumedad laigud. Varred peened ja juurestiku kasv nõrk. Taime areng aeglane, õitsemine hilineb. Liigväetamisel: Lüheneb vegetatsiooni periood, taimed õitsevad enneaegselt. Kväetis ehk kaaliumväetis Miks on vaja kaaliumit
Mineraalväetised 1. Taimed vajavad oma kasvuks ja arenguks suuremates kogustes N, P, K, C, O, H, Ca, Mg, S. 2. Taimed saavad oma toiteelemente nii õhtust kui ka mullast.Õhust saavad taimed C, O, H ning mullast N, K, P, Ca, Mg, S, Fe, B, Cu, Mn, Zn, jt. 3. Kui mullas on vähe lämmastikku siis taimede kasv pidurdub, lehed muutuvad heledaks ning lehed võivad isegi kolletuda.Kui mullas on puudub fosfor siis taime lehed lähevad hallikaks või punetuvad ning võivad ka kolletuda.Vähese kaaliumi sisalduse korral mullas seemnete idanevus langeb, taimed haigestuvad kergemini, lehe ääred kolletuvad või kuivavad. 4. Saagi tõstmiseks viiakse mulda puuduvad keemilised elemendid.Selleks kasutatakse orgaanilisi ja mineraalväetisi. 5. Mineraalväetiste kasutamine algas 1840.a põllumajanduses. 6. Täisväetised erinevad teistest väetistest kuna sisaldavad taimede kasvuks ja arenguks kõiki
FOSFOR P (kr.k. phosphoros - valguskandja) Leidumine Fosforit ehedalt looduses ei leidu. Seevastu ühendites on fosfor looduses levinud element ja sisalduselt maakoores on ta orienteeruvalt 11. kohal. Tuntakse umbes 200 fosforimineraali, aga tähtsamateks peetakse kaltsiumfosfaati sisaldavaid mineraale nagu näiteks apatiit(Ca5[PO4]3X ;X on F või Cl), fosforiit (apatiidile sarnase koostisega, sisaldab5 - 35% P2O5) jt. Apatiit. Fosforiit. Ligikaudu pool Maa fosforivarudest leidub Aafrikas. Ka Eesti fosforivarud on suured(umbes
1. ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED 1.1. Elementide jaotus IUPAC’i süsteemis Reeglid ja põhimõtted, kohaldatuna eesti keelele: Karik, H., jt. (koost.) Inglise-eesti-vene keemia sõnaraamat Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, lk. 24-28 Rühmitamine alanivoode täitumise põhjal 2. ELEMENDID Vesinik Lihtsaim, kergeim element Elektronvalem 1s1, 1 valentselektron, mille kergesti loovutab → H+-ioon (prooton, vesinik(1+)ioon) võib ka siduda elektroni → H- (hüdriidioon, esineb hüdriidides) Perioodilisusesüsteemis paigutatakse (tänapäeval) 1. rühma 2.1.1. Üldiseloomustus Gaasiline vesinik – sai esimesena Paracelsus XVI saj. – uuris põhjalikult H.Cavendish, 1776 – elementaarne loomus: A.Lavoisier, 1783 Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a. 1, 0, -1 3 isotoopi: 1 H – prootium (“taval.” vesinik) 2 H = D �
lõhnaga mürgine gaas), N2O (naerugaas põhjustab elevust, suuremas koguses põhjustab aga narkoosi ja võib olla isegi surmav). · Lämmastikhape NO2 reageerimisel veega (NO2 + H2O HNO3 + HNO2). Lämmastikhappe reageerimisel metallidega ei eraldu kunagi vesinikku. (Cu + 4k.HNO3 Cu(NO3)2 + 2NO2 + 2H2O). · Nitraadid lämmastikhappe soolad (KNO3). Tähtsus: väetised, lõhkeained jt. FOSFOR 1. Üldiseloomustus · Asub VA rühmas 3. perioodis. · Looduses: väga levinud, peamiselt fosfaatidena (Ca3(PO4)2). Tähtis bioelement (valkude koostises, luudes ja hammastes kaltsiumfosfaat, tähtis taimedele - fosforväetised). · Allotroobid valge fosfor ja punane fosfor (tikudoosi süütepinnas). 2. Ühendid · P4O10 (fosfor(V)oksiid) tekib fosfori põlemisel. Tahke ja väga hügroskoopne. Reageerimisel veega moodustab ortofosforhappe (H3PO4)
Valkude ja ühendite süntees Happevihmade põhjustajaks Lämmastiku kasutamine Ammoniaagi tootmiseks Inertse keskkonna loomiseks Madala temp tekitamiseks külmutusseadmed Lõhkainete tootmiseks Elektrilampide täitmiseks Meditsiinis- kopsude rõhu alla panemiseks Kõrgema rõhu all mõjub lämmastik narkootiliselt Fosfor Sümbol P Keemiline element, järjenumbriga 15 Ainus looduslik isotoop on massiga 31 Tavatingimustes stabiilseim- punane fosfor Stabiilseim o.a on V, olulisemad on veel III ja III Oksiidid on happelised Kuumutamisel metallidega, käitub oksüdeerijana Aktiivsemate metallidega (hapnik, kloor) käitub redutseerijana Fosfori vesinikühendid on tugevad redutseerijad Valge fosfor Helendab pimedas Fosforiaurude jahtumisel Keemiliselt küllaltki aktiivne, mürgine ja väga süttimisohtlik Punane fosfor Kihilise ehitusega Koosneb omavahel liitunud P4 püramiididest
b) laboratooriumis peamiselt vesinikkloriidhappest oksüdeerijate toimel: 4HCl+MnO2=MnCl2+Cl2+2H2O 3. Omadused. Kloor on kollakasrohelise värvusega iseloomuliku terava lõhnaga mürgine gaas, õhust on ta raskem. Kloor lahustub vees, moodustades kloorivee (Cl2-vesi). Keemiliselt on kloor väga aktiivne, ta reageerib energiliselt paljude liht- ja liitainetega. a) Kloori ja metallide ühinemisreaktsioonil moodustuvad kloriidid (NaCl, FeCl3, CuCl2, SbCl5): 2Na+Cl2=2NaCl b) Fosfor süttib klooris: 2P+3Cl2=2PCl3 (fosfortrikloriid) c) Reaktsioon vesinikuga toimub kas soojendamisel või valguse toimel (fotokeemiline reaktsioon): H2+Cl2=2HCl d) Kloori lahustumisel vees moodustub kloorivesi, mis kujutab Cl2 lahust vees; osaliselt toimub ka keemiline reaktsioon ning moodustuvad 2 hapet: HCl (vesinikkloriidhape) ja HClO (hüpokloorishape): Cl2+H2O=HCl+HClO Hüpokloorishape on ebapüsiv. Tema lahunemisel eralduv monohapnik HClO=HCl+O on tugeva oküdeeruv a toimega
Kõik kommentaarid