Fosforiidisõda (2)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

32

docx

Eesti ärkamisaeg-märkamisaeg

ideoloogiliselt kui demograafiliselt. Paljud teadlased nimetasid seda eetika probleemiks ja olid võõrvõimu teenistuses , selleks et säilitada teaduslik positsioon. Palju oli rahvuslikult meelestatud koosolekuid kus püüti probleemi olemust selgeks rääkida . Vähe oli teadlasi , kes probleemi sügavust , nii etniliselt kui ökoloogiliselt julgesid avaldada. Üheks juhtfiguuriks fosforiidisõjas oli Juhan Aare, kui tuntud telemees ja ajakirjanik. Olen arvamusel, et fosforiidisõda meelestas eestlased rahvusliku võitluse lainele ja teadustas iseseisvumise vajalikkusest. Iseseisvumise püüdu ja rahvusliku meele sündi. Mida mäletate Hirvepargis toimunust? Kas käisite ka seal? Ei käinud, kuna olid muud tegemised. ERSP poolt, korraldatud ja tugeva KGB kontrolli all üritus. Eesotsas Lagle Parek, Trivimi Velliste, Aavo Küür jmt. No üritus , mis paljudel julguse tagasi tõi. Mida mäletate laulvast revolutsioonist? Mida tundsite? Kas osalesite ka?

Ajalugu

7

pdf

NL lagunemine ja Eesti taasiseseivumine

Reagani poliitika? *Reagani poliitika vähendas NL ressursse *Reagani välispoliitiline eesmärk oli lammutada kommunistlik süsteem 11. Mis pidi muutuma tänu glasnostile? *Võis avalikult rääkida ühiskonnas toimuvast *Võis avaldada ajaloolist tõde SÜNDMUSED KRONOLOOGILISES JÄRJEKORRAS 1. 1980.1981 - Poola solidaarsusliikumine, ametiühingu liikumine. Nõuti töölistele paremaid tingimusi. 2. 1986 - Perestroika algus. 3. 1987 - Fosforiidisõda 4. 23.aug 1987 - Hirvepargi miiting 5. 1.-2.aprill 1988 - Loomeliitude ühispleenum 6. 13.aprill 1988 - Rahvarinde asutamise idee väljakäimine 7. 11.sept 1988 - "Eestimaa Laul" 8. 16.nov 1988 - Suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmine 9. 23.aug 1989 - Balti kett 10. 9.nov 1989 - Berliini müüri langemine 11. 24.veb 1990 - Eesti Kongressi valimised 12. 15.mai 1990 - Interrinde meeleavaldus Toompeal 13. 3.okt 1990 - Saksamaa taasühinemine 14

Ajalugu

12

docx

Eesti taasiseseisvumine

Vastseliina Gümnaasium EESTI TAASISESEISVUMINE Referaat Koostaja Laura Kivilo 10 klass Vastseliina 2010 Sisukord  Sissejuhatus Eesti minevik on olnud väga keeruline. Kord oleme me olnud saksa võimu all, kord rootsi võimu all. Mitmeid kordi on meie üle valitsenud Venemaa. Nõukogude Eesti oli täis töökaid inimesi, kes siiski armastasid oma riiki. Paljud uskusid, et ükskord saame me ikka vabaks. Leidus ka neid, kes olid Eesti vabariikluse vastu. Kuid siiski, mingi hetk ärkasid eestlased ja nõudsid oma riiki, oma vabat Eestit. Korraldati mitmeid kampaaniaid ning miitinguid. Inimestes tõusis mäss Nõukogude võimu vastu. Veel suurem oli tahe näha Eesti Vabariiki.  1.ESIMESED ÄRKAMISE MÄRGID Eestis ei usaldatud juba pikemat aega Nõukogude võimu. 1986 aasta aprillis toimunud Tsernobõli katastroof sisendas inimestele veel rohkem umbusk

Riigikaitse

24

pptx

Eesti Vabariigi taasiseseisvumine

Eesti Vabariigi taasiseseisvumine Auli Vaino ja Greete Karl Taasiseseisvumise eeldused • NSVL kriis • Perestroika • NSV Liidus toimunud riigipöördekatse • Fosforiidikampaania  1987./88. aasta sündmused/olulisemad inimesed • Fosforiidikampaania • MRP Avalikustamine • Eesti Muinsuskaitse Selts • Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei • Loominguliste liitude ühispleenium • Eestimaa Laul • Vaino Väljas Eestimaa Laul • 11. september 1988 • Kokku tuli 300 000 inimest • Üleskutse taastada omariiklus • Esitati poliitilisi nõudmisi ja kuulati isamaalisi laule • Püüti rahvas ajaloomälu taastada Fosforiidikampaania • Rahumeelne vastupanuliikumine fosforiidikaevandustele • 1987-1988 • Üks esimesi ja tähtsamaid vastupanuliikumisi NSV Liidu võimude vastu • Üks Eesti taasiseseisvumise algsündmustest • Juhan Aare avalikustas fosforiidisõja konflikti telesaates „Panda“ Interrinne • Asutati Tallinnas 19. juulil 1988 • Nõuk

Ajalugu

2

doc

EESTI TAASISESEISVUMINE

EESTI TAASISESEISVUMINE 1987 · Fosforiidisõda ­ rahvas korraldas protestimarsse ja rattaretki Ida-Virumaal uute fosforiidi kaevanduste rajamise vastu. Tulemuseks Moskva tühistas kaevanduste rajamise plaan. · Loodi esimene poliitiline MRP-AEG(Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp). Korraldasid Tallinnas Hirvepargis esimese massilise poliit meeleavalduse. Nõuti salaprotokolli avaldamist ja Nõukogude okupatsiooni lõpetamist. · Töötati välja IME e. Isemajandava Eesti programm(Savisaar,Kallas,Titma&Made). Eesti pidi lahku lööma NSV plaanimajandusest ja minema üle turumajandusele. Ja võtma kasutusele oma raha. · Loodi esimene üle Eestiline demokraatlik massiorganisatsioon(EMS-Eesti Muinsuskaitse Selts). Võitles kultuuri väärtuste taastamise ja õige ajaloo kirjutuse eest. 1988 · Loodi üle Eestiline massiorganisatsioon. Juhtideks Edgar Savisaar ja Marju Lauristin. Al

Ajalugu

22

doc

Keskkonnasotsioloogia eksam

künnise kehtestamisega Eesti erakondadele. Paljud liikmed astusid ER likvideerimise järel Keskerakonda. - Lätis: - 1990ndate valimistel sai Läti Roheliste partei 4 kohta. Aktiivsuse vähenemine 1990ndatel. - Leedus: - 1990 –valimistel sai LRL Seimis 10 kohta, hiljem kujunes LRList Leedu Roheline Partei. 1990ndatel keskkonnaorganisatsioonide tegevus väheaktiivne, keskkonnahariduslikud projektid 26. Fosforiidisõda : olulisemad sündmused ajendid, ühiskondlik tähtsus ja järelmõjud. - Virumaa fosforiidisõda, 1987-88 - Fosforiiti kaevandati Eestis Maardu lähedal juba enne Teist maailmasõda1987- 1988 Fosforiidisõja põhjustasid üleliidulised plaanid rajada Lääne-Virumaale Toolsesse ja Lääne-Kabalasse fosforiidikaevandused, et suurendada fosforiidist mineraalväetise tootmist. Majanduslikult mõttetu ja keskkonnavaenulik

Keskkonnasotsioloogia

6

docx

Eesti taasiseseisvumine ja XX sajandi teise poole ajalugu

sajandi teisel poolel toimunud eestlaste ärkamisajaga: kasvas eestlaste rahvustunne, hakati pidama rahvuslikke suurüritusi, algas eestlaste võitlus oma poliitiliste õiguste suurendamise eest. Esimesed märgid ühiskondlike olude märkimisväärsest muutumisest hakkasid Eestis ilmnema 1987. a kevadel, kui tuli avalikuks NSV Liidu keskametkondade kava rajada Põhja-Eestisse Lääne- Virumaale fosforiidikaevandus. Vallandus ulatuslik protestikampaania ehk nn fosforiidisõda. See oli omamoodi avalöök Eesti taasiseseisvumisprotsessis, sest algsele keskkonnakaitselisele teemale lisandusid peagi ka poliitilised teemad. Edaspidi hakkasid Eestis tekkima mitmed organisatsioonid. 1987. a augustis loodi Molotovi- Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP–AEG). Selle eestvedamisel toimus samal kuul Tallinnas Hirvepargis meeleavaldus, mille eesmärgiks oli päevavalgele tuua 1939. aasta Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele

Eesti ajalugu

8

odt

Ajaloo KT kommunistlikud riigid

Kordamine: kommunistlikud riigid 1. Kommunistlikud riigid 2. Nõukogude Liit ja tema lagunemine a) Sotsialismileeri kujunemine a) Stalini surm ja Beria uus kurss (tv 23/1) (tv 22/1,2) b) Hruštšovi sulaaeg (§ 23/3, tv 23/2,3) b) Sotsialistlike riikide c) Stagnatsiooni kujunemine Brežnevi ajal (§ 23/4, tv 23/2,3) ühisjooned (tv 22/3) d) Dissidentlus (§ 23/5) c) Sotsialistlike riikide koostöö e) Gorbatšovi perestroika eesmärk ja suuremad muudatused (tv 28/1,2) (tv 22/4) f) Augustiputš ja Nõukogude Liidu lagunemine (§ 28/5, tv 28/4,5) 3. Idabloki lagunemine 4. Eesti NSV a) Kommunismi a) Valitsemine ja EKP juhtide tegevus (tv 24/1,2 ja lk. 35./2.ül.) kokkuvarisemise põhjused (tv b) Vastupanu vormid (tv 24/3) 28a/1) c) Side läänega (tv 24/4) b) Murranguline 1989.a

Ajalugu

Kommentaarid (2)