Jõhvi
Gümnaasium
Fosfor -
ja lämmastikväetised
Referaat
Koostaja : Maila Meldre
Klass:10A
Juhendaja :
Kristelle
Kaarmaa
Jõhvi
2009
Lämmastikväetised
Lämmastikväetised
on vees hästi lahustuvad.
Lämmastik on meie mineraalmuldades esimene miinimumis olev
toitelement ja tema mõju saagikusele seetõttu kõige suurem.
Lämmastikuga üleväetamine pikendab aga taime kasvuperioodi,
põhjustab teraviljade lamandumist, saagi nitraatidesisalduse
suurenemist, keskkonna reostust .
Mineraalväetiste
lämmastik kas on nitraatne või muutub mullas mõne tunni kuni mõne
päeva jooksul nitraatideks. Taimed kasutavad nitraate valkude jt
......9 Kokkuvõte .............................................................................10 Kasutatud kirjandus...................................................................11 Sissejuhatus Keemia osatähtsus põllumajanduses on väga suur. Väidetakse, et umbes 25% teraviljasaagist saadakse tänu väetistele. Väetisteks nimetatakse aineid, mis parandavad taimede toitumistingimusi ja selle kaudu suurendavad saaki või parandavad selle kvaliteeti. Väetised võivad olla kas otsesed, kus taim omastab ained juurte kaudu, või lehtede kaudu ,,toitmine", kus taim omastab ained lehtede kaudu. Kuna haritava maa pindala pidevalt väheneb, siis püütakse intensiivistada põllumajanduslikku tootmist. Nii kasutatakse üha rohkem mitmesuguseid mineraalväetisi ning taimekaitsevahendeid. Mineraalväetiste tootmine aina kasvab, aga kahjuks pole täiustunud väetiste kasutamise tehnoloogia. Väetiste ulatuslik kasutamine mõjub keskkonnale
makroelemendid. 2. Taimedes ümberpaiknemise võime alusel jaotatakse toiteelemente järgmiselt: a) kergesti ümberpaiknevad – N, P, K, Mg, millised suure puudused korral liiguvad vanematest kudedest noorematesse; b) raskesti ümberpaiknevad – Ca, Fe, S, mis puuduse korral taimes oma kohta ei muuda. Taimetoiteelementide jaotusprintsiipe rakendatakse eelkõige väetustarbe määramisel. Väetamise põhimõtted, väetised ja väetamine Katrin Uurman 2014 Mille poolest erinevad makroelemendid poolmikro-, mikro- ja ultraelementidest? Nimeta, milliseid toiteelemente võiksid taimed omastada toitainetena loodusest ja milliseid tuleb kindlasti väetistega anda? Taimetoitained ja nende omastamise viisid Taim omastab toiteelemente kindlate ühenditena, mida nimetatakse taimetoitaineteks. Taimetoitaine on ühend, millena toiteelemendid sisenevad taime
• 1929. a. Maardus segafosfaat • 1956. a. Maardus pulbriline lihtsuperfosfaat • 1971. a. Maardus granuleeritud lihtsuperfosfaat • 1969. a. Kohtla-Järvel lämmastikväetiste tehas – AS Nitrofert Väetiskoguste väljendamise viisid: • Füüsilistes kogustes – Kg, t, g, Mg • Tingväetisena – Ammooniumsulfaat (20,5% N) – Superfosfaat (18,7% P2O5) – Kaalisool (41,6% K2O) • Toimeainena – Lämmastik – N – Fosfor – P2O5 – Kaalium – K2O • Toiteelemendina NPK Taimede toitumine Taimetoiteelemendid on keemilised elemendid, mis on vajalikud taimede kasvamiseks ja arenemiseks ning milledest ühtegi pole võimalik asendada talle omaste funktsioonide tõttu mõne teise elemendiga. Taimedes on kokku avastatud üle 70 keemilise elemendi. Kõige enam
õhustatus – õhuvaeses mullas pidurdatud taimede normaalne areng. Takistatud on orgaanilise aine lagunemine ja õhulämmastiku sidumine •Umbrohtuvus -Mullaprotsesside liikumapanevaks jõuks on orgaanilise aine lagunemisel vabanev energia! 2. Liikuva lämmastiku allikad ja kao võimalused mullas-–•Orgaanilise aine lagunemisel (ammonifikatsioonil) vabanevad ammooniumühendid – 1-2% üldvarudest (30-90 kg/ha). • Õhulämmastikku siduvate bakterite poolt mulda toodud lämmastik – Sümbiootilised mikroorganismid – 50-200 kg/ha – Vabalt mullas elunevad mikroorganismid – kuni 50 kg/ha • Orgaaniliste väetistega mulda antav lämmastik. Keskmiselt viiakse 1 tonni kvaliteetse sõnnikuga mulda 5 kg lämmastikku millest ca. 25% (1,25 kg) on omastatav esimesel aastal. Sõnnikul on arvestatav järelmõju ka 2. ja 3. aastal (vastavalt 10 ja 5%). Vedelate orgaaniliste väetiste kasutamisel tuleb arvestada üleväetamise ohuga (omastamine esimesel aastal 50%)
II VÄETISED ORGAANILISED VÄETISED Orgaanilisteks väetisteks nim. kõiki loomse või taimse päritoluga aineid, mis otseselt või töödeldult väetisena mulda viiakse, eesmärgiga parandada mulla viljakust. Põhimõtteliselt igasugune orgaaniline materjal. Töödeldud org.väetis kompost, mis on läbinud juba kõdunemisprotsessi. Erinevad orgaanilised väetised: - sõnnik osatähtsus kuni 90% varasemal ajal. - põhk - sapropeel (järvemuda) - mereadru (nt. põisadru) - haljasväetised (green manure) ei korista ära nt. künnad sisse; haljasväetis on nt. põldheina ädal - tööstusjäätmed olla ettevaatlik, võivad olla raskmetallirikkad. - majapidamisjäätmed - (reo)veepuhastusjaamade settemuda väetusväärtus, võrreldav sõnnikuga - kompostid Virts pole orgaaniline väetis, kuna ei täida orgaanilise väetise põhifunktsiooni mullas
mida mulla mineraalosa ei sisalda.. mullas oelva lämmastiku kandjaks on mulla orgaaniline aine: huumus, taimejäätmed ja organismid. Taimedele omastavate lämmastikühendite allikaks on: o Org aine lagunemisel vabanevad ammooniumühendid, mis aastas moodustavad 1...2%(30...90kg/ha)lämmastiku üldvarust mullas o Õhulämmastikku siduvate mikroorganismide kaudu mulda toodud lämmastik. Eristatakse kahte gruppi mikroorganisme: sümbiootilised mikroorganismid, mis seovad suurtes kogustes lämmastikku(50....200kg/ha) ja vabalt elavad bakterid, seened, vetikad jms, mis võivad aastas siduda õhulämmastikku kuni 50 kg/ha o Sademeteveega mulda sattuv nitraatlämmastik(10...15kg/ha) o Org väetistega mulda antud N, ksujuures 1tonni sõnnikuga antakse mulda 5kg/ha N,
Endel Turbas "Happelisi muldi on vaja lubjata iga 7 aasta järel". Ca ja Mg bilanss Eesti muldades (kg/ha) EEMALDAMINE Ca Mg Väljaleostumine 150 10 Saagiga eemaldamine 12 7 Happevihmad Füsioloogiliselt happelised mineraalväetised KOKKU 162 17 Taime läheb ära katiooni ja mulda jääb aniooni. Nt KCl + H+ = HCl (K väetised happelised) K-taime; Cl-mulda Lämmastikoksiid (lendumine või äike) + õhus olev vesinik = happevihm. JUURDETULEK Sademed 8 2 Mineraalväetisega 10 1 Sõnnikuga 16 4 KOKKU 34 7 BILANSS - 128 10 (jälgida ka eelnevat tabelit). Negatiivne Ca ja Mg bilanss on vaja katta põldude lupjamisega. Säilituslupjamiseks on vaja anda aastas keskmiselt 350kg/ha CaCO 3 ehk nt
Talirukkile pean soovitavaks anda siiski lämmastikku vaid 50...70 kg/ha ja talinisule 90...120 kg/ha. Kui kasutati orgaanilisi väetisi, siis tuleks talivilju väetada soovitatud väiksemate normidega. Teiseks vajalikuks kevadtööks on taliviljaoraste äestamine, see töö on aga paljudel ununenud. Äestamine parandab võrsumist (eriti talinisul), hävitab umbrohtu, kobestab mullapinda, vältimaks veekadu mullast, ja segab pealtväetamisel antud väetised mulda. Kivistel muldadel ei soovita äestada. Ka tuleb hoiduda märja mulla äestamisest. Oraste äestamiseks sobivad kõige paremini nn piiäkked, põllumehed tunnevad neid ka maheäkete nime all. Muidugi sobivad ka võrkäkked, juhul, kui neid veel kasutusel on. Vähesobivad on siksak pulkäkked, kuna need vigastavad teistest enam taliviljataimi. Taliviljaoraste äestamine on katsetes andnud 400...700 kg/ha enamsaaki. Talinisupõldude äestamine on olnud
Kõik kommentaarid