KÜSITLUS. See on peamine meetod sotsioloogilisteks uurimusteks. Selle meetodi abil on võimalik teada saada suhtumisi erinevatesse probleemidesse, tõekspidamisi, arvamusi, valikuid, huvisid. Küsitlusmeetoditega saab suure hulga töötlusmaterjale lühikese ajaga, eriti anketeerimisega. Küsitluse liik. Kvalitatiivne küsitlus pehme -, suhteliselt vähe formaliseeritud küsitlus, mille eesmärgiks on : - genereerida hüpoteese; - uurida suhteliselt erandlikke olukordi/ objekte; - saada eksperthinnanguid. Kvalitatiivse intervjuu tulemustele ei rakendata tavalisi statistilisi meetodeid ja saadavad tulemused ei ole standardsete meetodite abil üldistatavad. Kvantitatiivne küsitlus , mille korral kasutatakse standardiseeritud küsitlusvormi ankeeti ning tulemused üldistatakse üldkogumile. Sellise küsitluse
ANDMEALLIKAD JA ANDMETE KOGUMINE Andmeallikad: · Esmased originaalandmed, mis kogutakse just antud projekti käigus (vaatlus, eksperiment, küsitlus) · Teisesed varem teistel eesmärkidel kogutud andmed, mida saab kasutada vaadeldava probleemi uurimisel (aruandlus, avalikud allikad) Uuringu põhireegel: enne kui hakata koguma esmaseid andmeid, tuleb ära kasutada teiseste kui tunduvalt odavamate andmete kõik võimalused. Esmased allikad: Vaatlus on uurimismeetod, kus andmeid kogutakse inimeste tegevuse vaatlemise teel. Eksperiment on uurimismeetod, kus vajaliku info saamiseks muudab uurija kontrollitavas keskkonnas ühte näitajat ja jälgib tulemust. Küsitlus on spetsiaalsete küsimuste esitamine inimeste intervjueerimiseks. Andmete kogumine: Kvantitatiivsed meetodid: Kvalitatiivsed meetodid: · Ankeetküsitlus · Avatud intervjuu
üksteisega mittekattuvateks rühmadeks e. kihtideks. Valik tehakse kihtide sees. Kihtide osakaal üldkogumis peab olema uurijale teada. Mitmeastmeline valik: Valim moodustatakse mitme sammuga, kuni viimaks jõutakse huvipakkuvate uuritavateni. Seda meetodit rakendatakse, kui uuritavad on selgelt rühmitunud kobaratesse. 10.Iseloomustage võrdlevalt põhilisi andmekogumismeetodid sotsiaalteadustes (vaatlus, eksperiment, küsitlus, sekundaarandmed). Milles seisneb iga meetodi eripära? - Vaatlus : inimeste tegevust uuritakse loomulikes tingimustes,spontaanselt tekkivates situatsioonides, vahetult selle toimumise ajal. Vaatluse kaudu saab uurija vahetult kogeda,mis tegelikult juhtub. Teised meetodid annavad selle kohta vaid kaudset, vahendatud infot. Vaatlus on kõrge valiidsusega andmekogumismeetod. Eksperiment: uuritakse inimeste käitumist uurija poolt kujundatud ja kontrollitud tingimustes
ANKEET ehk kirjalik küsitlus Kuidas ankeete koostada Kui meil on eesmärgiks tagada võimalikult suur vastanute protsent, ei tasu inimest kohe esimeste küsimustega eemale peletada. Kui see vähegi võimalik, võib vastajaid pigem stimuleerida kiirema või põhjalikuma vastuse preemiaga vms. Ankeedi üldine ülesehitus Hästi koostatud ankeedi juurde peaksid kuuluma ka järgnevad lisad: Ankeedi sissejuhatus Andmed uuringu korraldaja kohta Uuringu eesmärk ja tähtsus Anonüümsus ja konfidentsiaalsus Kuidas küsimustele vastata Kuhu ja mis ajaks ankeet saata Tänusõnad Küsimuste järjekord Soovitatav küsimuste järjekord 1. Lihtsad küsimused (sugu, vanus, haridus, elukutse) 2. Rasked küsimused (faktilised andmed, hinnangud ) 3. Tundlikud (peletavad) küsimused (eraelu, intiimelu, peresuhted) Nõuded ankeediküsimustele Iga küsimus peab omama uuringu eesmärkidest lähtuvat mõtet Küsimusi koo
definitsioon Operatsionaliseerumise 4 sammu 1. Teeme kindlaks kontseptid või muutujad, mida mõõta tahame 2 . Teeme kindlaks indikaatorid ehk mõõdikud 3. Disainime uurimisinstrumendi (küsitlus, konkreetsed skaalad) 4. Määrame kindlaks ühikud, milles mõõdame Operatsionaliseerumise 4 sammu näide Kontsept: poliitiline usaldus Muutuja: usaldus täitevvõimu vastu Indikaator: usalduse määr ametisoleva valitsuse vastu Uurimisinstrument. Küsitlus, kus küsimus: "Kuivõrd Te usaldate praegu ametis olevat valitsust?"; mõõdetakse skaalal: täiesti usaldan, pigem usaldan, pigem ei usalda, üldse ei usalda. Mõõtmissühik protsendid (%) Operatsionaliseerimisest Operatsionaliseerimisel tuleb arvestada: Kontsept peab tõesti olema mõõdetav Mõõdikud peavad tõesti peegeldama kontsepti sisu Tihtipeale sobib ühe kontsepti mõõtmiseks mitu indikaatorit, sest enamus
uuringust või tuleb informatsiooni vajaduse rahuldamiseks korraldada esmane uuring. Enne esmase uuringu kasuks otsustamist, tuleks hoolikalt läbi uurida teisesed andmed ja kui sealt vajalikku informatsiooni ei leia, siis tuleb korraldada esmane uuring. 6 1 MEETODID JA TEHNIKAD 2.1. Andmete kogumise meetodid ja tehnikad Esmase info põhilisteks kogumisviisideks on ( Vihalem): Küsitlus Vaatlus Eksperiment Meetodi valik sõltub probleemi iseloomust, uuringu eesmärgist, firma ajalistest ja rahalistest võimalustest jm teguritest. Tavaliselt kõiki kolme ühes projektis ei kasutata, kuid mõnikord ühendatakse küsitlus vaatlusega või eksperimendiga (Vihalem 2001). Tänapäeval on kõige laialdasemalt kasutatav andmete kogumise meetod küsitlus. Edaspidi tulebki lähemalt juttu küsitlusmeetodist. Teistest meetoditest järgneb lühiülevaade.
def. (???) Operatsionaliseerimise 4 sammu 1. Teeme kindlaks kontseptid või muutujad, mida mõõta tahame 2 . Teeme kindlaks indikaatorid ehk mõõdikud 3. Disainime uurimisinstrumendi (küsitlus, konkreetsed skaalad) 4. Määrame kindlaks ühikud, milles mõõdame Operatsionaliseerimise 4 sammu -näide • Kontsept: poliitiline usaldus • Muutuja: usaldus täitevvõimu vastu • Indikaator: usalduse määr ametisoleva valitsuse vastu • Uurimisinstrument. Küsitlus, kus küsimus: “Kuivõrd Te usaldate praegu ametis olevat valitsust?”; mõõdetakse skaalal: täiesti usaldan, pigem usaldan, pigem ei usalda, üldse ei usalda. • Mõõtmissühik – protsendid (%) Veel operatsionaliseerimisest • Operatsionaliseerimisel tuleb arvestada: – Kontsept peab tõesti olema mõõdetav (nt. armastust, ilu ja Jumala headust mõõta ei saa) – Mõõdikud peavad tõesti peegeldama kontsepti sisu (nt. kas kodanikeühenduste
..........................................................32 2.4 Tööhüpoteesi ja uurimisülesannete püstitamine.................................................34 2.5Tunnuste tüübid...................................................................................................36 2.6Andmete töötlemise metoodika...........................................................................36 3. ESMASTE ANDMETE KOGUMISE MEETODID..............................................37 3.1 Küsitlus...............................................................................................................38 3.1.1Küsitlustehnikad ..........................................................................................39 3.1.2Küsimuste konstrueerimine ja esitamine......................................................44 3.1.3Hoiakute mõõtmise meetodid.......................................................................48 3.2Kvalitatiivuuringud....................
Kõik kommentaarid