Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Foobiad (1)

1 HALB
Punktid
Vasakule Paremale
Foobiad #1 Foobiad #2 Foobiad #3 Foobiad #4 Foobiad #5 Foobiad #6 Foobiad #7
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 24 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ferra Õppematerjali autor
agorafoobia, sotsiaalfoobia, lihtfoobia
(tutvustus,ravi,jne)

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
5
rtf

Foobia

Haiguslik kartus ehk foobia on ängistustunne, mida iseloomustab kõikehaarav hirm mingi kindla objekti, looma, sündmuse või situatsiooni ees. Kõnekeeles ei tähista foobia mitte ainult paanilist hirmu, vaid ka lihtsalt vastumeelsust. See võib intensiivsuse poolest varieeruda väga laial skaalal, mille ühes otsas on igati mõistetav inimlik ebamugavustunne ja teises juba foobia kliinilise diagnoosi alla minev ülemäärane hirm. Piir normaalse ja ebanormaalse vahel on habras. Kui inimesel on võimalik kerge vaevaga kardetud asjaoludest hoiduda, siis ei pruugi foobia olemasolu üldiselt toimetulekut oluliselt segada. Haigusliku foobia puhul on ärevus nii tugev ja enesetunne kardetud olukorras ebameeldiv sellisel määral, et kokkupuudet selle situatsiooniga välditakse iga hinna eest. Vältimine aga omakorda võimendab hirmu. Enamik paanikahäireid

Psühholoogia
thumbnail
45
doc

Kartused ehk foobiad Tartu Forseliuse Gümnaasiumi õpilastel

Tartu Forseliuse Gümnasium Kartused ehk foobiad Tartu Forseliuse Gümnaasiumi õpilastel Uurimistöö Koostaja: Liis Pindis Juhendaja: Lii Paabo Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. FOOBIATE TEKE JA OLEMUS......................................................................

Ajakasutuse juhtimine
thumbnail
44
odt

Psühhopatoloogia kordamisküsimused

toimetuleku probleeme tööl, tavalistes sotsiaalsetes tegevustes või suhtes teistega või tingivad hospitaliseerimise, et takistada enese või teiste kahjustamist või esinevad psühhootilised sümptomid. 5) Sümptomid ei ole otseselt seotud ainete toimega või kehaliste haigustega. Ärevushäired ja stressiga seotud häired Ärevus- ja stressiga seotud häirete klassifikatsioon F40 Foobsed ärevushäired e. foobiad F40.00 Agorafoobia paanikahäireta F40.01 Agorafoobia paanikahäirega F40.1 Sotsiaalfoobia F40.2 Lihtfoobiad F40.8 Muud täpsustatud foobiad F41 Muud ärevushäired F41.0 Paanikahäire F41.1 Generaliseerunud ärevushäire F41.2 Depressiooni sümptomitega segatüüpi ärevushäire F41.3 Muud segatüüpi ärevushäired F41.8 Muud täpsustatud ärevushäired F42 Obsessiiv-kompulsiivne häire Emotsionaalne stress ja ärevus Emotsionaalne stress = normaalne ärevus.

Psühholoogia
thumbnail
16
docx

FOOBIAD

Kallavere Keskkool FOOBIAD JA HIRMUD Psühholoogia referaat SISUKORD 1. SISSEJUHATUS – e.  Mida me kardame ......................................................................................3 2. MIS ON FOOBIA..............................................................................................................4 3. FOOBIATE LIIGID...........................................................................................................5 4. PÕHJUSED JA KÄITUMINE...........................................................................................6 5. KUIDAS FOOBIAID RAVIDA.........................................................................................7 6

Psühholoogia
thumbnail
8
docx

FOOBIAD JA HIRMUD

Kallavere Keskkool Rebecca Lopez FOOBIAD JA HIRMUD Psühholoogia referaat Juhendaja: Triin-Ketlin Siska Maardu 2013 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ­ e. Mida me kardame ......................................................................................3 2. MIS ON FOOBIA..............................................................................................................4 3. FOOBIATE LIIGID...........................................................................................................5 4. PÕHJUSED JA KÄITUMINE...........................................................................................6 5. KUIDAS FOOBIAID RAVIDA.........................................................................................7 6

Psühholoogia
thumbnail
12
docx

Psühhopatoloogia kordamisküsimused

3+4 16. Paanikahäire diagnoosimise kriteeriumid 1 kuu vältel peab olema esinenud mitu tugevat paanikahoogu: - Situatsioonis, kus ei ole reaalset ohtu - Hood ei tohi olla piiritletud mingi kindla, ettearvatava situatsiooniga (foobse situatsiooniga) - Hoogude vahelisel perioodil ei tohi esineda ärevuse sümptomeid, kuigi ootusärevus uue paanikahoo ees on tavaline Saab diagnoosida ainult siis, kui esine ühtegi foobia tunnust. 17. Sotsiaalfoobia diagnoosimise kriteeriumid - Kardetud olukordi välditakse nii palju kui võimalik - Ärevus peab esinema vaid kindlates sotsiaalsetes situatsioonides - Psüühilised ja vegetatiivsed sümptomid peavad olema primaarsed, mitte sekundaarsed teistele sümptomitele nagu obsessiivsed mõtted ja luul Sotsiaalfoobia psüühilised sümptomid: madal enesehinnang, kriitikakartus

Psühhopatoloogia
thumbnail
45
docx

Kliiniline psühholoogia konspekt

Kliiniline psühholoogia Normaalsus ja ebanormaalsus kliinilise psühholoogia kontekstis - Subjektiivne norm ­ lähtutakse iseendast - Normatiivne lähenemine ­ normiks täiuslikkus Sotsiaal-kultuuriline lähenemine ­ normiks on see mida teeb enamus inimesi ühiskonnas - Iga kultuur vastandab oma liikmete individuaalsed erinevused, mis tähendab, et enamus inimesi kaldub mingil määral kõrvale kultuuri iseloomu ideaalis - Suuremad kõrvalekalded vajavad spetsiaalseid sekkumisprotseduure, mis tõttu võib igast kultuurist leida psühhoterapeutilise funktsiooniga maagilisi religioosseid ja ilmalikke tegevusi. (püüavad seeläbi hädas olevad indiviidi aidata) Statistliline lähenemine ­ vaatab teatud probleemi jaotuvust populatsioonis ja tõlgendab normaalsuse näitajana keskmisele lähedasi skoore - Peamine ülesanne on saada standardiseeritud andmed probleemidest, mis eristab normaalseid ja ebakohaseid käitumis -

Kliiniline psühholoogia
thumbnail
83
docx

Psühhopatoloogia

- Tugevam IQ, mälu ja tunnetustegevuse kahjustus kui varase algusee puhul - Halvem toimetulek hilisemas elus Varase algusga skisogreenia - 50x suurem esinemissagedus - Enne 18. eluaastat - Raske kuluga - Halb toimetulek Depressioon - Esinemissagedus kasvab vanusega; 18. eluaastaks 20% - Kui pereliikmete hulgas siis tõuseb risk 3x Ärevushäired - Iga kolmas nooruk täidab ärevushäire kriteeriumid - Enamik foobiad - Kõik ärevushäired on sagedasemad tüdrukute seas Ärevhushäirete ravi lastel ja noorukitel - Elustiili ja keskkonna muutused - Psühhoteraapia - Farmakoteraapia Söömishäired - Anoreksia sageneva tendentsiga poiste ja tüdrukute osas - Tavaline algusaeg on keskmine noorukiiga - Buliimia sagedased kui anoreksia, eriti norte naiste seas Isiksusehäired - Üldiselt ei diagnoosita enne 16. eluaastat Vaimne alaareng

Psühhomeetria




Kommentaarid (1)

katariina143 profiilipilt
katariina143: kus on kasutatud materjalid:D?
17:03 21-11-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun