Foneetika ja fonoloogia (1)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millistest faasidest koosneb kõige lihtsam kõneakt ?
  • Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel ?
  • Kuidas on võimalik foneetika uurimisalasid ja -valdkondi liigendada ?
  • Millised on foneetika rakendusalad ?
  • Millisesse kolme ossa võib jagada inimese kõneaparaadi ja mis on nende osade ülesanded ?
  • Missugused on meie hingamiselundid ?
  • Millised on hingamise faasid ja liigid ?
  • Milline on hingamise osa kõnetegevuses ?
  • Missugused on meie fonatsioonielundid ?
  • Milline on häälekurdude tegevus kõnelemisel ?
  • Missugused on artikulatsioonielundid ?
  • Missugune on suuõõne osa häälikute moodustamisel ?
  • Millised on suuõõne ja keele erinevad osad ?
  • Missugused on kõne foneetilise transkribeerimise võimalused (SUT ja IPA) ?
  • Mis eristab vokaale konsonantidest ?
  • Missuguste elundite tööd tuleks jälgida vokaalide hääldamise kirjeldamisel ?
  • Millised on kolm võimalikku vokaalide kirjeldamise viisi ?
  • Mis on iseloomulik diftongidele ja kuidas saab diftonge liigitada ?
  • Kuidas käsitleda pikki ja ülipikki vokaale ?
  • Mis on iseloomulik konsonantide hääldamisele ?
  • Kuidas rühmitada konsonante hääldusviisi järgi ?
  • Kuidas rühmitada konsonante häälduskoha järgi ?
  • Kuidas rühmitada häälikuid fonatsiooni (helilisuse) järgi ?
  • Mis on koartikulatsioon ehk kaasahääldus ?
  • Mis on assimilatsioon ja kuidas ta kõnes väljendub ?
  • Mille alusel võib assimilatsiooninähtusi rühmitada ?
  • Mis on vokaalharmoonia ?
  • Mis on palatalisatsioon ?
  • Mis on dissimilatsioon, haploloogia ja metatees ?
  • Miks tekivad siirdehäälikud ?
  • Mis on omane igasugusele võnkumisele (sagedus ja amplituud) ?
  • Kuidas võib võnkumisi liigitada (liht- ja liitvõnkumised) ?
  • Mis on põhitoon ja ülemtoonid ning resonandid ehk formandid ?
  • Kuidas on omavahel seotud vokaalide akustika ja artikulatsioon ?
  • Mida tead eesti keele konsonantide akustilistest omadustest ?
  • Missuguseid prosoodianähtusi on eesti keeles võimalik kirjeldada ?
  • Kuidas võib määratleda silpi ?
  • Millistest osadest silp koosneb ?
  • Kuidas me kõnet liigendame ?
  • Mis iseloomustab eesti keele kõnetakti ?
  • Mis on rõhk ja millised on tema ülesanded ?
  • Millised on kolm rõhulisuse astet eesti keeles ?
  • Milleks on vajalik lauserõhk ?
  • Mis avaldab mõju häälikute kestusele ?
  • Mis iseloomustab eesti keele vältehääldust (kestus, põhitoon) ?
  • Mis on intonatsioon ja miks see on vajalik ning kuidas on võimalik seda kirjeldada ?
  • Millised on kuulmissüsteemi osad, nende funktsioonid; milline on kõrva ehitus ?
  • Kuidas me tajume helikõrgust ja selle muutumist ?
  • Kuidas me tajume helivaljust ja selle muutumist ?
 
Säutsu twitteris
Kordamisküsimused “Eesti foneetikas ja fonoloogias” A-, B- ja C-rühmale
  • Millistest faasidest koosneb kõige lihtsam kõneakt?
    Esimene etapp on sõnumi kodeerimine, kõnelejal on mõte midagi öelda, mõtestamine ja keelendamine – see on lingvistiline tasand. Teises etapis toimub sõnumi tootmine, füsioloogiline tegevus, aktiveerub umbes 100 lihast – artikulatoorne foneetika . Kolmas etapp: häälelaine, sõnum levib signaalina – akustiline foneetika. Kõneakti neljandas etapis jõuab häälelaine kuulaja kõrva ja kuulmekile hakkab vastavalt häälelainele võnkuma – füsioloogiline tegevus, sõnumi vastuvõtmine – tajufoneetika. Viiendas etapis toimub sõnumi dekodeerimine ehk tuvastamine , mõistmine – lingvistiline tasand.
  • Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel ?
    Igal märgil on sisu ja iga märk on kokkuleppeline. Foneem on abstraktsioon, st kui me ütleme sõna tool , siis tegelikult see sõna ei meenuta kuidagi reaalset eset.
  • Kuidas on võimalik foneetika uurimisalasid ja -valdkondi liigendada?
    Foneetika – häälikulise substantsi ning selle tootmise ning vastuvõtu uurimine . Artikulatoorne foneetika – kõneorganite tegevus kõneloome protsessis. Häälikute moodustamisel liigub artikulaator ehk aktiivne häälduselund häälduskoha poole. Akustiline foneetika – häälelaine ja selle vahendusel edastava suulise kõne üksuste akustilised omadused. Tajufoneetika ehk auditiivne foneetika – kõneakti neljandas etapis jõuab häälelaine kuulaja kõrva ja kuulmekile hakkab vastavalt häälelainele võnkuma. Kuulmeluukesed vahendavad võnked teole ja mööda kuulmisnärvi jõuavad impulsid vastuvõtja kuulmiskeskusesse.
  • Millised on foneetika rakendusalad?
    Foneetika uurimisvaldkonnad:
    • Üldfoneetika
    • Deskriptiivne ehk kirlejdav foneetika
    • Kontrastiivne ehk võrdlev foneetika
    • Ajalooline foneetika ehk häälikulugu
    • Normatiivne foneetika ehk ortopeedia
    • Eksperimentaalfoneetika
    Foneetika rakendusi:
    • Lavakõne õpetamisel ( diktsioon , õige hingamine )
    • Laulmise õpetamisel (häälekurdude teadlik valitsemisoskus)
    • Kõnekunsti ehk retoorika õpetamisel
    • Logopeedia (kõnepuuete uurimine ja ravi)
    • Juriidilised alad (hääle tuvastamine)
    • Muusikaakustikas
    • Keeletehnoloogia (abivehendid vaegkuuljatele)






  • Mis erinevused on foneetikal ja fonoloogial (foneemid ja allofoonid, distinktiivtunnused, minimaalpaarid , täiendav jaotumine )?
    • Foneetika uurib häälikuid ja nende käitumist kõnevoolus.
    • Foneetika põhiüksus on häälik ehk segment .
    • Häälikud on kõige väiksemad kuuldeliselt eristatavad hääldusüksused, neil ei ole tähendusi ja nad ei kuulu keelesüsteemi. Liigitatakse: vokaalid ja konsonandid .

    • Fonoloogia on keelte häälikusüsteemide tõlgendamine.
    • Fonoloogia tähtsaim mõiste on foneem – keelesüsteemi väikseim tähendust eristav üksus. Foneem on abstraktsioon.

    Minimaalpaarid:
    • Minimaalpaarianalüüs – on foneemianalüüsi põhiline meetod.
    • Minimaalpaar on sõnapaar, mille liikmed erinevad teineteisest häälduslikult vaid ühes punktis ning mille liikmeil on erinev tähendus, nt veervoor .

    Distinktiivtunnused:
    • On sõna tähendusi eristavad tunnused, nt kila – küla.

    Täiendav jaotumine: ehk komplementaarne distributsioon.
    • Kahe häälikuga ei leidu ühtki minimaalpaari ja kumbki esineb ainult sellises ümbruses, kus teine ei esine.
    • Nt velaarne nasaal esineb ainult [g] ees, nt rong ; mujal esineb alveolaarne nasaal.

    Allofoon – on ühe ja sama foneermi foneertiline variant.
  • Millisesse kolme ossa võib jagada inimese kõneaparaadi ja mis on nende osade ülesanded?
    • Hingamiselundid – ülesandeks on varustada kopsud hapnikuga.
    • Fonotatsioonielundid – ülesandeks on hääle tekitamine.
    • Artikulatsioonielundid – kõris tekitatud hääl kandub suuõõnde, kus hääl muutub resonantsi tagajärjel häälikuteks.

  • Missugused on meie hingamiselundid?
    • Ninaõõs ( cavum nasi )
    • Hingetoru ( trachea )
    • Kopsutorud (bronchi)
    • Kopsud (pulmones)

  • Millised on hingamise faasid ja liigid?
    Hingamise faasid:
    • Sissehingamine (inspiratio)aktiivne tegevus, mille käigus suurendatakse rindkere ja kopsude mahtu, kopsudes tekib alarõhk, mis põhjustab õhuvoolu kopsudesse; sissehingamisest võtavad osa diafragma (laiendab kopse allapoole) ja roietevahelised lihased (laiendavad kopse üles ja kõrvale).
    • Väljahingamine (expiratio)passiivne tegevus, mille käigus kopsumaht väheneb ja õhk liigub kopsudest välja lihaste lõdvestamise tulemusena.
    • Hingamispaus


    Hingamise liigid:
    • Jõudehingamine (kui inimene ei räägi, sisse- ja väljahingamisfaas on ühepikkused)
    • Kõnehingamine (inimene räägib pidevalt, sisse hingatakse kiiresti, välja aeglaselt)
    • Kõhuhingamine
    • Roidehingamine
    • Kontrollitud hingamine

  • Milline on hingamise osa kõnetegevuses?
    Kõnehingamine – hingamise faasid on erineva pikkusega. Väljahingamisfaas võib kesta kuni 20 sekundit. Sissehingamine on kiire. Hingamine kujundab kõne rütmi ning
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Foneetika ja fonoloogia #1 Foneetika ja fonoloogia #2 Foneetika ja fonoloogia #3 Foneetika ja fonoloogia #4 Foneetika ja fonoloogia #5 Foneetika ja fonoloogia #6 Foneetika ja fonoloogia #7 Foneetika ja fonoloogia #8 Foneetika ja fonoloogia #9 Foneetika ja fonoloogia #10 Foneetika ja fonoloogia #11
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-05-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 84 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Merkaya Õppematerjali autor

    Meedia

    Lisainfo

    2011. aasta foneetika ja fonoloogia kordamisküsimuste vastused
    foneetika , fonoloogia , assimilatsioon , dissimilatsioon , hapoloogia , metatees , kõnetrakt , kõneakt , fonees , segment , hingamisfaasid

    Mõisted

    Sisukord

    • Hingamine
    • Sosin
    • Helitud häälikud
    • Helilised häälikud
    • Nt käes
    • > inimesse
    • Ariste, Paul
    • Eek, Arvo
    • Eek, Arvo, Einar Meister
    • Hint, Mati
    • Hint, Mati
    • Karlsson, Fred
    • Wiik, Kalevi

    Teemad

    • Kordamisküsimused “Eesti foneetikas ja fonoloogias” A-, B- ja C-rühmale
    • Millistest faasidest koosneb kõige lihtsam kõneakt?
    • Esimene etapp
    • Teises etapis
    • Kolmas etapp
    • neljandas etapis
    • Viiendas etapis
    • Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel?
    • tool
    • Kuidas on võimalik foneetika uurimisalasid ja -valdkondi liigendada?
    • Artikulatoorne
    • foneetika
    • Akustiline foneetika
    • Tajufoneetika ehk
    • auditiivne foneetika
    • Millised on foneetika rakendusalad?
    • Mis erinevused on foneetikal ja fonoloogial (foneemid ja allofoonid, distinktiivtunnused
    • minimaalpaarid, täiendav jaotumine)?
    • Foneetika
    • häälik
    • Fonoloogia
    • foneem
    • Minimaalpaarid
    • veer – voor
    • Distinktiivtunnused
    • kila – küla
    • Täiendav jaotumine
    • rong;
    • Allofoon
    • Millisesse kolme ossa võib jagada inimese kõneaparaadi ja mis on nende osade ülesanded?
    • Missugused on meie hingamiselundid?
    • Millised on hingamise faasid ja liigid?
    • Hingamispaus
    • Milline on hingamise osa kõnetegevuses?
    • Kõnehingamine
    • Missugused on meie fonatsioonielundid?
    • Milline on häälekurdude tegevus kõnelemisel?
    • Bernoulli efekt e. aerodünaamika seadus
    • Missugune on häälekurdude asend ja tegevus hingamisel, helitute ja heliliste
    • häälikute hääldamisel, sosistamisel?
    • Hingamine
    • Sosin
    • Helitud häälikud
    • Helilised häälikud
    • Missugused on artikulatsioonielundid?
    • Missugune on suuõõne osa häälikute moodustamisel?
    • Millised on suuõõne ja keele erinevad osad?
    • apex linguae
    • lamina linguae
    • orsum linguae
    • radix linguae
    • latus : latera
    • Missugused on kõne foneetilise transkribeerimise võimalused (SUT ja IPA)?
    • Mis eristab vokaale konsonantidest?
    • Missuguste elundite tööd tuleks jälgida vokaalide hääldamise kirjeldamisel?
    • Millised on kolm võimalikku vokaalide kirjeldamise viisi? Tooge näiteid!
    • ees- ja tagapoolsus
    • central
    • kõrgus
    • close
    • labiaalsus
    • rounded
    • unrounded
    • Mis on iseloomulik diftongidele ja kuidas saab diftonge liigitada? Tooge näiteid!
    • Diftongide liigitamine
    • Kõrgenevad diftongid
    • saun, täis, sõi, laev
    • Madalduvad e. avarduvad diftongid
    • pea, oa, suo, tüö, tie
    • Kesksuunalised diftongid
    • ear, poor, air
    • Esisuunalised diftongid
    • Tagasuunalised diftongid
    • Missugused on eesti keele vokaalfoneemid ja vokaalidega seotud fonoloogilised
    • probleemid?
    • vokaalfoneemi
    • Fonoloogiline probleem
    • Lõppseisukoht
    • Fonoloogiline põhjendus
    • Mis on iseloomulik konsonantide hääldamisele?
    • Kuidas rühmitada konsonante hääldusviisi järgi? Tooge näiteid!
    • HÄÄLDUSVIIS
    • Kuidas rühmitada konsonante häälduskoha järgi? Tooge näiteid!
    • HÄÄLDUS- E MOODUSTUSKOHT
    • Larüngaalid
    • Farüngaalid
    • Nasaalid
    • Oraalid
    • uvulaarid
    • velaarid
    • palataalid
    • s, l
    • dentaalid
    • Kuidas rühmitada häälikuid fonatsiooni (helilisuse) järgi? Tooge näiteid!
    • Missugused on eesti keele konsonantfoneemid ja konsonantidega seotud fonoloogilised
    • Probleemid
    • sarži
    • Mis on koartikulatsioon ehk kaasahääldus?
    • Mis on assimilatsioon ja kuidas ta kõnes väljendub?
    • Mille alusel võib assimilatsiooninähtusi rühmitada? Tooge näiteid!
    • muld – mulla, hind – hinna
    • lumi – lund
    • sama, lauba / vokaalharmoonia
    • lumta > lund
    • vokaalharmoonia
    • Mis on vokaalharmoonia? Tooge näiteid!
    • kirderanniku: käbü „käbi“
    • Mis on palatalisatsioon? Tooge näiteid!
    • Mis on dissimilatsioon, haploloogia ja metatees? Tooge näiteid!
    • Dissimilatsioon ehk eristumine
    • hää > hea
    • Hapoloogia
    • kirjutatakse > kirjutakse, inimesesse
    • kellelegi >
    • kellegile
    • Miks tekivad siirdehäälikud?
    • m, ansambl > ansamb
    • Mis on omane igasugusele võnkumisele (sagedus ja amplituud)?
    • Sagedus
    • Periood
    • Amplituud
    • Kuidas võib võnkumisi liigitada (liht- ja liitvõnkumised)?
    • Liitheli
    • puhastoon
    • Mis on põhitoon ja ülemtoonid ning resonandid ehk formandid?
    • Põhisagedus=põhitoon
    • Ülemtoonid ehk harmoonikud
    • Formandid
    • Kuidas on võimalik kirjeldada häälelainet sageduse, intensiivsuse (amplituudi) ja aja
    • kaudu (spektrogramm ja spekter)?
    • Kuidas on omavahel seotud vokaalide akustika ja artikulatsioon? Mida tead eesti keele
    • vokaalide akustilistest omadustest?
    • Millised on konsonantide akustilised omadused (helilised konsonandid, klusiilid
    • frikatiivid)? Mida tead eesti keele konsonantide akustilistest omadustest?
    • Missuguseid prosoodianähtusi on eesti keeles võimalik kirjeldada?
    • Kuidas võib määratleda silpi? Millistest osadest silp koosneb? Tooge näide!
    • Silp
    • Kuidas me kõnet liigendame? Mis iseloomustab eesti keele kõnetakti?
    • kõnetaktideks
    • Mis on rõhk ja millised on tema ülesanded?
    • Rõhu ülesanded
    • Millised on kolm rõhulisuse astet eesti keeles? Tooge näiteid!
    • Pearõhk
    • ´raud-´tee
    • ma-ga-ma(t)-ta
    • matmine
    • Rõhtutu
    • Milleks on vajalik lauserõhk?
    • Mis avaldab mõju häälikute kestusele?
    • Mis iseloomustab eesti keele vältehääldust (kestus, põhitoon)?
    • Missugune on eesti keele vältesüsteem ja kuidas seda on käsitletud fonoloogiliselt
    • hääliku-, silbi- ja taktivälteteooria)?
    • Häälikuvälteteooria
    • Silbivälteteooria
    • Taktivälteteooria
    • Mis on intonatsioon ja miks see on vajalik ning kuidas on võimalik seda kirjeldada?
    • Mis on toon? Tooge näiteid toonikeelte ja tooniaktsendikeelte kohta!
    • Nt mandariini keel
    • rumal
    • haruldane
    • külm
    • higistamine
    • tooniaktsendiga
    • Millised on kuulmissüsteemi osad, nende funktsioonid; milline on kõrva ehitus?
    • Kuulmissüsteemi osad
    • Kõrva ehitus
    • Väliskõrv
    • Keskkõrv
    • Sisekõrv
    • Kuidas me tajume helikõrgust ja selle muutumist?
    • toonikõrgus, tugevus, kõla
    • Kuidas me tajume helivaljust ja selle muutumist?
    • Tajukatsete metoodikast
    • Kõnetaju kategoriaalsus
    • Praktiline osa
    • Kirjandust

    Kommentaarid (1)

    Amandajones profiilipilt
    Amandajones: Väga pealiskaudne ja sisutühi materjal.
    17:00 26-10-2012


    Sarnased materjalid

    5
    doc
    Eesti foneetika ja fonoloogia kordamine
    7
    docx
    Eesti foneetika ja fonoloogia kordamisküsimused
    19
    doc
    Eesti foneetika ja fonoloogia kordamisküs -vastused 2011
    11
    rtf
    Foneetika konspekt
    6
    doc
    Foneetika ja fonoloogia kordamisküsimused
    10
    docx
    Foneetika ja fonoloogia
    12
    docx
    Rootsi keel-foneetika ja fonoloogia
    2
    doc
    Lingvistika - Foneetikast ja fonoloogiast





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !