Facebook Like

Folkloristika materjal (4)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui modernne on tänapäeva muistend ?
 
Säutsu twitteris

Rahvaluule liigid ja žanrid
* rahvalaul on ainult see, mis on uuritav kirjandusteaduse kaudu.
3 jaotust:
1)lüüriline
2)eepiline
3)dramaatiline
* lüüriline teemaarendus: põhjendus puudub, miks midagi tehakse
* eesti rahvalaul jaguneb lüüriliseks ja lüroeepiliseks
* Rutt Mirov jagas Laugaste terminid kaheks:
l (laulud)
j (jutud)
lv (lühivormid) ning mäng, tants --> rahvaluule kitsamas tähenduses
___________________________________________________________
u/k ( usund /kombestik) --> rahvaluule laiemas tähenduses
(tänapäeval kitsamat ja laiemat tähendust ei kasutata)
20. sajandil:
* humanitaarteadused liiguvad sotsiaalteaduste suunas. Muutus ka laulude süsteem.
* rahvapärimuses olemas žanritunnetus
* akadeemiline ja naturaalne käsitlus vs, rahvapärande ja akadeemiline nimetus ei kattu
* pajatus - Laugaste välja mõeldud žanr (argipäevajutustus)
* muistend pole legend. Legend märgib kirjalikku teksti, kuigi levib suuliselt. 1970. a kui Laugaste viimistles õppematerjale, tuli juurde anekdoot.
*1960. a lõpp siirdevormilised laulud, 1990ndatel regilaululised vormid.
* žanr määrati: tegelikkuse peegeldus; ajakoha ja tegelase kujutamine; teksti pikkus.
Süsteemi hakati hakati tooma uusi žanreid (linnalood, pikemad lood), mida vanasse süsteemi enam panna ei saanud, sest pilt läks liiga kirjuks - sel põhjusel žanrikeskne uurimus vähenes!
toodi sisse uusi žanriliigitusi:
a) loogilised kategooriad
b) žanritel on teatud ajastutel mingid lemmikud žanrid (II MS eel ja järel olid nt lorilaulud, nüüd keerküsimused)
c) järgmine etapp - liigid pole absoluutsed, st pole lihtne öelda, kas tegemist on muinasjutuga nt
* 70ndatel tuleb teooria, et pole olemas ideaaltüüpe ja nende nimetus on liik kui teaduslik kontseptsioon ?
Järgmised süstematiseerimisviisid:
1) pärimuslik kui püsiv vorm - kõik olemasolev areneb ühest algest lihtsamast keerulisema poole. selle seisukoha järgi on vormid olemas, muutub ajaloolis-kultuuriline raam (vanasõna on vanasõna, aga kui küsida, mis tähendus sellel on, siis see nagu pole enam sama žanr). Vormid on ikka olemas, ,tekstid jäävad samaks, žanrid jäävad samaks
2) pärimuslik kui muutuv vorm - žanrid omavahel otseses seoses, üks žanr kujuneb teisest žanrist
3) pärimuslik kui sõnaliselt ilmnev vorm - küsitakse konteksti, tähenduse kohta. tagasiminek ideaaltüüpide juurde, küsides üha rohkem tähenduse ja konteksti kohta
moraal -> liigitamissüsteem pole ette antud, teadlased loovad neid.
Suulisus ja kirjalikkus
kuigi teooria ütles, et rl on suulise tekkega, siis kirjalik kirjapanek ajas inimesed segadusse.
2 probleemi:
1) aine esitlus- st regilaule lauldi küll suuliselt, aga me saame neid ju lugeda. suuline esitlus ja kirjalik esitlus. kas see muudab teksti?
2) suuline kultuur ja kirjalik kultuur - taheti suulise ja kirjaliku piiri luua
I probleem. Suuline ja kirjalik esitusviis
folkloristika ei tee vahet suulise ja kirjalikul esitlusviisil. rl-s seob tekste see, et neid saab muuta. terve rida tekste, mida pole võimalik kirja panna; tekst tekib suhtluse käigus.
Suhtumine suulisesse ja kirjalikku esitusviisi
kirjalik tekst autoriteetsem, kuid on ka aegu, mil suuline tekst oli autoriteetsem.
kui analüüsida jutustavaid tekste nt meelelahutuslikke ja kui keegi uurima hakata, siis jutt muutub kohe. !tuleb leida ka algus/põhi ja siis hakata seda võimendama.

II probleem.Suuline kultuur
suulise kultuuri juures peab olema see kindel, et ta on kogetav. nähtav jne. omane see, et ta on kaemuslik: mis on info, kuidas see salvestatakse, kuidas mälust kustutatakse - need erinevad kahe kultuuri vahel.
suulises kultuuris keskendutakse protsessile, korduvatele nähtustele. olukordades osalemise kaudu antakse suulist kultuuri edasi., suulises kultuuris puuduvad abstraksed pildid.
suuline kultuur huvitatud protsessist, mis meid ees ootab.
pildid on vaimulised, mitte abstraktsed
ühtsed märgid (tanu) jne hakkab lagunema
Kirjalik kultuur
keskendutakse ainulaadsetele sündmustele. fikseerib üksikuid sündmusi, mis asetsevad sündmused esinevad ajas üksteisele järgnevalt: põhjus->tagajärg->sündmus/suhted( keelelises "maagiline mõtteviis", vaja teada sõnu). pildid on abstraktsed - aja muutmine (pulsi rütm, sekundi rütm) tekivad skeemid nt maakaardid.
NB! 20.sajandil hakkas suulisuse tähtsus vähenema. seoses kirjaoskusega kirjaliku sünniga pärimusvormi levimine. pärast 90ndaid rahvaluule suulist nõuet ei esita.
* 20.
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Folkloristika materjal #1 Folkloristika materjal #2 Folkloristika materjal #3 Folkloristika materjal #4 Folkloristika materjal #5 Folkloristika materjal #6 Folkloristika materjal #7 Folkloristika materjal #8 Folkloristika materjal #9 Folkloristika materjal #10 Folkloristika materjal #11 Folkloristika materjal #12
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-02-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 84 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Andresmees Õppematerjali autor

Mõisted


Kommentaarid (4)

gemo profiilipilt
gemo: Täitsa hea boonus materjal eksamiks õppimiseks.
19:41 07-11-2011
EleriJ profiilipilt
EleriJ: Väga hea materjal!
09:52 24-05-2016
martinas profiilipilt
martinas: väga hea
01:40 05-01-2013


Sarnased materjalid

17
doc
Folkloristika alused
23
odt
Folkloristika alused
21
pdf
Folkloristika alused KONSPEKT
14
docx
Folkloristika eksam
14
docx
Folkloristika alused
13
docx
Folkloristika alused
29
docx
Folkloristika alused
13
docx
Folkloristika alused 2014-2015



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun Sulge