3. Missuguste tunnuste alusel saab pidada kummitusjutte, Facebook’i pildinalju ja grafitit folklooriks? Nad levivad anonüümselt, looming on varieeritud ning kollektiivne. Paljud facebook’i pildinaljadest on ka traditsioonilised (näiteks igal aastal jõuludel nurisetakse, et liiga vara pannakse kaunistusi üles ning tehakse selle kohta nalju jne.) 4. Võrdle omavahel vähemalt kahte rahvaluule määratlemise viisi eesti folkloristikas. Aineloetelu kaudu – Folkloristika on vanad rahvalaulud, vanad jutud, vanasõnad, mõistatused, kohtade nimed, rahvanaljatamised, kombed ja pruugid, rahvausk ja ebausk, nõidade laulud ja sõnad, rahva arstimised, lastemängud. Olemuslike tunnuste kaudu – Rahvaluule on kollektiivne, traditsiooniline, suuline, vaimne ja anonüümne kunstilooming. 5. Kes on (A. Dundesi järgi) rahvas? Mille poolest erineb Dundesi käsitlus varasematest rahva määratlusest?
Slaidide lehel. 12. Missuguseid rühmi saab [P. Voolaiu järgi] eristada parömioloogilises grafitis? 13. Missugustes allikates leidub varaseid üleskirjutusi (eesti või mõne teise rahva) folkloori kohta? 5 14. Missuguste suundumustega Euroopa mõtteloos on seotud huvi tekkimine folkloori vastu 18.-19. sajandil? 6 + K. J. Peterson ja Fahelmann 15. Mille poolest on eesti folkloristika ajaloos oluline K. J. Petersoni tegevus? (Nimeta valdkonda ja teost, millega ta folkloori uurimist edendas.) 16. Nimeta [L. Lukase artikli põhjal] vähemalt kolme eesti rahvaluule süžeed ja/või motiivi, mis jõudsid 19. sajandi baltisaksa luulesse. 7 17. Kirjelda J. Hurda tegevust rahvaluule kogumisel ja publitseerimisel. 8 18. Missugune oli J. Hurda käsitlus rahvaluule ja ajaloo suhetest?
olulisel kohal inimese arenguloos ning mitte ainult üksikisiku tasandil vaid kollektiivses mõttes. Kogumisaktsioonid tõid selle teadmise teadlaste juurest ka tavainimeste teadvusesse, lisaks kogumisele rahvaluule avaldamine. Varasem negatiivne suhtumine muutub folkloristlikuks huviks, folkloori nähakse uues positiivses valguses. (Näiteks: Herder – mütoloogia sidumine luule ja kirjandusega. Tema rahvaluule kogumise kampaania.) 15. Mille poolest on eesti folkloristika ajaloos oluline K. J. Petersoni tegevus? (Nimeta valdkonda ja teost, millega ta folkloori uurimist edendas.) Peterson tõlkis ja täiendas Gananderi „Soome mütoloogia“(1798). Kus lisaks soome mütoloogiale kirjeldas ja võrdles ka eestlaste uskumusi. Lisaks alustas Peterson eesti panteoni ehitamist ja mütoloogia konstrueerimist, mõtestas eestlust. 16. Nimeta [L. Lukase artikli põhjal] vähemalt kolme eesti rahvaluule süžeed ja/või motiivi, mis jõudsid 19
leheveergudel. Tal oli umbes 1400 kaastöölist. "Eestirahva ajaraamat" "Vana kannel. Täieline kogu vanu eesti rahvalaulusid" 16. Missugune oli J. Hurda käsitlus rahvaluule ja ajaloo suhetest? Hurda jaoks oli rahvaluule kogumine teadusele suunitletud. Samuti oli rahvaluule ta jaoks ideoloogiline vahnd eestluse uueksloomisel. 17. Mille poolest erinenesid Fr. R. Kreutzwaldi ja J. Hurda rahvaluulekäsitlused? Kreutzwald - sillaehitaja baltisaksa ja eesti kultuuri vahel, folkloori ja folkloristika vahel Hurt - folkloristika kui teadusharu rajaja, alustas folkloori kogumist 18. Iseloomusta vähemalt kolme geograafilis-ajaloolise meetodi põhimõtet folkloristikas ja nimeta vähemalt kaks selle uurimissuuna esindajat. Soome meetod ehk ajaloolis-geograafiline meetod o Uurib võrdleva meetodi abil rahvaluuletekstide omavahelisi seoseid; o Eesmärk välja selgitada tekstide algupär, genees ja levikuteed; o Väärtustab suuri rahvaluulekogusid;
poeesia algupärast jõudu, mõtlemise, tundmise ja tegutsemise terviklikkust, „keelelaulva ajastu” kõla, meloodiat ja rütmi, ehtsat loomulikku laadi, mida pole rikkunud kunst ega mood. Puuduliku loogilise sidususe, süntaktilise korrapära, kunstipärasuse asemel kehtib rahvalaulus „looduse” seadus selle spontaansuses, esmamuljelisuses, elamuslikkuses nt „Pärisorja kaebelaul“, ei lubatud lühendada. 15. Mille poolest on eesti folkloristika ajaloos oluline K. J. Petersoni tegevus? (Nimeta valdkonda ja teost, millega ta folkloori uurimist edendas.) Eesti mütoloogia konstrueerimisele pani aluse k. J. Petersoni tõlge Christfried Gananderi „Mythologia Fennicast”, mis ilmus 1821 tõlkijapoolsete võrdlevate kommentaaridega eesti usundist (Peterson 1822).Petersoni rekonstruktsiooni kirjanduslik potentsiaal oli suur. sellele tuginedes esitas Friedrich Robert
koguda ning väärtustada rahvaluulet (nt tema käsitlus James Macphersoni “Ossiani lauludest”; vendade Grimmide tegevus) • Herder avaldas esimese teadaoleva rahvalaulude kogumiku (s.h. ka 7 eestikeelset rahvalaulu), tema arvates kätkeb rahvaluule endas ka rahva vaimu. • Herderi arvates oli oluline folkloori kirja panna ja seda säilitada. Ta käsitles kunstballaadi kõrval seisvat looduslikku ja loomulikku rahvaluulet. 15. Mille poolest on eesti folkloristika ajaloos olulised K. J. Petersoni ja Fr. R. Kreutzwaldi tegevus? (Nimeta valdkond ja vähemalt üks teos, millega need õpetlased folkloori uurimist 19. sajandil edendasid.) Kristjan Jaak Peterson (1801-1822) - estofiil • “Finnische Mythologie” (1821) – kommenteeritud ja täiendatud tõlge Kristrid Gananderi mütoloogia alasest seletussõnastikust “Mythologia Fennica” (1789); Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803-1882)
kirjeldamine. Nt ka A. W. Hupeli tegevus kandis valgustusideid; Ajaloofilosoofia (18.saj) nt Giambattista Vico ideed: muinaskultuuri väärtustamine (paganarahvaste peesia, mütoloogia), arusaam pärimuse ajaloolisest muutumisest, soov pärimust süstemaatiliselt tutvustada ja uurida; (Rahvus)romantism nt estofiilide rahvaluule alane tegevus (19.saj) 12. Missugused olid J. G. Von Herderi olulisemad folkloristika alased ideed? Käsitlus rahvast (volk), keda seovad ühine keel ja traditsioonid; Käsitlus kunstpoeesiale vastanduvast looduslikult puhtast rahvaluulest; Arusaam rahvaluules avalduvast rahva vaimust; Eeskuju ja üleskutse koguda ning väärtustada rahvaluulet. 13. Nimeta Lukase artikli põhjal vähemalt kolme eesti rahvaluule süzeed ja/või motiivi, mis jõudsid 19. sajandi baltisaksa luulesse. 14. Kirjelda J. Hurda tegevust rahvaluule kogumisel ja publitseerimisel. 15
''Eestirahva ajaraamat'' (1876) on viieosaline ajaraamat. 15. Missugune oli J. Hurda käsitlus rahvaluule ja ajaloo suhtes? Jakob Hurt kutsus inimesi üles koguma rahvaluulet, sest see oli kui ''üks suur ja elav ajalooraamat'' ja omas tähtsat rolli ajaloo kontekstis 16. Mille poolest erinesid Fr. R. Kreutzwaldi ja J. Hurda rahvaluulekäsitlused? Kreutzwald Sillaehitaja baltisaksa ja eesti kultuuri vahel, folkloori ja folkloristika vahel. Hurt folkloristika kui teadusharu rajaja, alustas folkloori kogumist. 17. Iseloomusta vähemalt kolme geograafilis-ajaloolise meetodi põhimõtet folkloristikas ja nimeta vähemalt kaks selle uurimissuuna esindajat. Soome meetod e ajaloolis-geograafiline meetod *Uurib võrdleva meetodi abil rahvaluuletekstide omavahelisi seoseid *eesmärk välja selgitada tekstide algupära, genees ja levikuteed *Väärtustab suuri rahvaluulekogusid
Kõik kommentaarid