3. Missuguste tunnuste alusel saab pidada kummitusjutte, Facebook’i pildinalju ja grafitit folklooriks? Nad levivad anonüümselt, looming on varieeritud ning kollektiivne. Paljud facebook’i pildinaljadest on ka traditsioonilised (näiteks igal aastal jõuludel nurisetakse, et liiga vara pannakse kaunistusi üles ning tehakse selle kohta nalju jne.) 4. Võrdle omavahel vähemalt kahte rahvaluule määratlemise viisi eesti folkloristikas. Aineloetelu kaudu – Folkloristika on vanad rahvalaulud, vanad jutud, vanasõnad, mõistatused, kohtade nimed, rahvanaljatamised, kombed ja pruugid, rahvausk ja ebausk, nõidade laulud ja sõnad, rahva arstimised, lastemängud. Olemuslike tunnuste kaudu – Rahvaluule on kollektiivne, traditsiooniline, suuline, vaimne ja anonüümne kunstilooming. 5. Kes on (A. Dundesi järgi) rahvas? Mille poolest erineb Dundesi käsitlus varasematest rahva määratlusest?
Ainekursuse "Folkloristika alused" eksami kordamisküsimused (2013) 1. Kõrvuta 19. sajandi ja 20. sajandi rahvaluule terminoloogiat. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. 19.sajandi terminoloogia: Fr. R. Kreutzwald võttis kasutusele termini ,,vanavara" ka ,,vana vara", kutsus üles selle vastu huvi tundma ja seda väärtustama. Mõistis rahvaluulet kui midagi vana ja väärtuslikku. Seda mõistet propageeris edasi Jakob Hurt, kuid võttis ise veel kasutusele mõiste
Siin on kõik salvestused jagatud kihelkondade järgi rühmadesse. Rahvaluulekogujate kartoteegist saab leida rahvaluulet selle koguja järgi. Laulikute-jutustajate ehk esitajate kartoteegist saab otsida rahvaluulet selle esitaja järgi. 22. Nimeta olulisemaid rahvusvähemuste folkloorikogusid Eesti Rahvaluule Arhiivis ja kirjelda, missugust ainest ja millisest ajaperioodist need kogud sisaldavad. 23. Millal toimus folkloristika kui distsipliini iseseisvumine? Missugused arengud sellega kaasnesid? Rahvusvaheline taust 23.1. The Folklore Society ja ajakiri Folklore (ka Folk-Lore) Suurbritannias (1878) 23.2. American Folklore Society ja ajakiri Journal of American Folklore USA-s ja Kanadas (1888) 23.3. Esimene võrdleva rahvaluule korraline professuur Helsingi ülikoolis (1908; erakorraline 1898) Meetodid ja koolkonnad: 23.4
Siin on kõik salvestused jagatud kihelkondade järgi rühmadesse. Rahvaluulekogujate kartoteegist saab leida rahvaluulet selle koguja järgi. Laulikute-jutustajate ehk esitajate kartoteegist saab otsida rahvaluulet selle esitaja järgi. 22. Nimeta olulisemaid rahvusvähemuste folkloorikogusid Eesti Rahvaluule Arhiivis ja kirjelda, missugust ainest ja millisest ajaperioodist need kogud sisaldavad. 23. Millal toimus folkloristika kui distsipliini iseseisvumine? Missugused arengud sellega kaasnesid? Rahvusvaheline taust 23.1. The Folklore Society ja ajakiri Folklore (ka Folk-Lore) Suurbritannias (1878) 23.2. American Folklore Society ja ajakiri Journal of American Folklore USA-s ja Kanadas (1888) 23.3. Esimene võrdleva rahvaluule korraline professuur Helsingi ülikoolis (1908; erakorraline 1898) Meetodid ja koolkonnad: 23.4
''Eestirahva ajaraamat'' (1876) on viieosaline ajaraamat. 15. Missugune oli J. Hurda käsitlus rahvaluule ja ajaloo suhtes? Jakob Hurt kutsus inimesi üles koguma rahvaluulet, sest see oli kui ''üks suur ja elav ajalooraamat'' ja omas tähtsat rolli ajaloo kontekstis 16. Mille poolest erinesid Fr. R. Kreutzwaldi ja J. Hurda rahvaluulekäsitlused? Kreutzwald Sillaehitaja baltisaksa ja eesti kultuuri vahel, folkloori ja folkloristika vahel. Hurt folkloristika kui teadusharu rajaja, alustas folkloori kogumist. 17. Iseloomusta vähemalt kolme geograafilis-ajaloolise meetodi põhimõtet folkloristikas ja nimeta vähemalt kaks selle uurimissuuna esindajat. Soome meetod e ajaloolis-geograafiline meetod *Uurib võrdleva meetodi abil rahvaluuletekstide omavahelisi seoseid *eesmärk välja selgitada tekstide algupära, genees ja levikuteed *Väärtustab suuri rahvaluulekogusid
folkloori kohta? Keskaja kroonikad nt vanavene leetopissid; Läti Henriku Liivimaa kroonika, reisikirjad ja kohtudokumendid 14. Missuguste suundumustega Euroopa mõtteloos on seotud huvi tekkimine folkloori vastu 18.-19. sajandil? Valgustusajastu vaimsed otsingud 17. saj. 18. saj ajaloofilosoofia: muinaskultuuri väärtustamine, arusaam pärimuse ajaloolisest muutumisest, soov pärimust süstemaatiliselt tutvustada ja uurida. Estofiilide huvi eesti kultuuri vastu. 15. Mille poolest on eesti folkloristika ajaloos oluline K. J. Petersoni tegevus? Pani aluse Eesti mütoloogia konstrueerimisele. „Finnische Mythologie“ - tõlkis rootsi keelest saksa keelde, lisas ainest eestist, kohendas käsitlust paremaks. Eesti oma mütoloogia (Vanemuine jne). 16. Nimeta [L. Lukase artikli põhjal] vähemalt kolme eesti rahvaluule süžeed ja/või motiivi, mis jõudsid 19. sajandi baltisaksa luulesse. Regilaulud nt „Salme laul“, Tütarde tapja“
koguda ning väärtustada rahvaluulet (nt tema käsitlus James Macphersoni “Ossiani lauludest”; vendade Grimmide tegevus) • Herder avaldas esimese teadaoleva rahvalaulude kogumiku (s.h. ka 7 eestikeelset rahvalaulu), tema arvates kätkeb rahvaluule endas ka rahva vaimu. • Herderi arvates oli oluline folkloori kirja panna ja seda säilitada. Ta käsitles kunstballaadi kõrval seisvat looduslikku ja loomulikku rahvaluulet. 15. Mille poolest on eesti folkloristika ajaloos olulised K. J. Petersoni ja Fr. R. Kreutzwaldi tegevus? (Nimeta valdkond ja vähemalt üks teos, millega need õpetlased folkloori uurimist 19. sajandil edendasid.) Kristjan Jaak Peterson (1801-1822) - estofiil • “Finnische Mythologie” (1821) – kommenteeritud ja täiendatud tõlge Kristrid Gananderi mütoloogia alasest seletussõnastikust “Mythologia Fennica” (1789); Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803-1882)
poeesia algupärast jõudu, mõtlemise, tundmise ja tegutsemise terviklikkust, „keelelaulva ajastu” kõla, meloodiat ja rütmi, ehtsat loomulikku laadi, mida pole rikkunud kunst ega mood. Puuduliku loogilise sidususe, süntaktilise korrapära, kunstipärasuse asemel kehtib rahvalaulus „looduse” seadus selle spontaansuses, esmamuljelisuses, elamuslikkuses nt „Pärisorja kaebelaul“, ei lubatud lühendada. 15. Mille poolest on eesti folkloristika ajaloos oluline K. J. Petersoni tegevus? (Nimeta valdkonda ja teost, millega ta folkloori uurimist edendas.) Eesti mütoloogia konstrueerimisele pani aluse k. J. Petersoni tõlge Christfried Gananderi „Mythologia Fennicast”, mis ilmus 1821 tõlkijapoolsete võrdlevate kommentaaridega eesti usundist (Peterson 1822).Petersoni rekonstruktsiooni kirjanduslik potentsiaal oli suur. sellele tuginedes esitas Friedrich Robert
Kõik kommentaarid