Folkloristika alused õppejõud Tiiu Jaago [email protected] 5. september SISSEJUHATUS Oma uurimusmeetod võrdlev ajalolooline. Folkloristika kujunes isesesivaks teadusharuks Eestis 19. saj. lõpp 20. saj. alguses, kuulub filoloogia alla. Kõike, mida uurib käib teatud spetsiifilise teksti läbi. Rahvaluule ehk folkloor on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma sünkreetiline pärimus, milles on koos teadmised, kogemused ja esteetika. Rahvaluule kujuneb, püsib ja levib kommunikatsiooniprotsessis ning talle on omane pidev muutumine. Rahvaluule mõiste on kujunenud kahte telge pidi: 1
vaimset kultuuri. Vene folklor , ,,narodnaja poesia" , ,,narodnaja slovesnost"pole nii laiatähenduslikud kui Eesti folkloor, hõlmates sõnaloomingut, tantsu, mänge, rahvadraamat ja muusikat. Mõiste ,,folklore" võttis kasutusele Inglise teadlane W. J. Thoms 1846. aastal ja tähistas sellega lihtrahva pärimuslikku kultuuri (kogemusi ja teadmisi). 3. Rahvaluuleteaduse kujunemise eellugu valgustusajastul ja selle mõju edasisele folkloristika arengule · valgustusajal aset leidnud muutused · Ossiani laulud James Macpherson tõlkis ära viikingiaegsed Ossiani kirjutatud laulud ja lisas nendele oma loomingut. Teema kerkis esile rahvusliku liikumisega. Samuti tõlgiti 18. saj alguses inglise keelde ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" · valgustuslikud ideed panid poliitikud oma rahvast huvituma, sellega seoses tekkis Saksamaal
sajandil saksa keele mõjul. Hurt 1896. a oma kõnes toob lõpuks saksakeelsetele terminitele eestikeelsed vasted. Kreutzwald ,,vana vara" Hurt ,,rahvamälestused" (kõik, mida rahvas oma minevikust mäletab: need on nii jutud kui ka kombed, arvamised, usk, ütlemised ja ka laulud) 1878. a esimest korda kasutas mõistet ,,rahvaluule" Jaan Bergmann vana rahvalaulu tähenduses. Üldine arusaam rahvaluule minevikulisest. Nõukogude folkloristika näeb rahvaluule all vaid suulist kunstiloomingut: rahvalaul, rahvajutt, vanasõnad koos kõnekäändudega, mõistatused. Oskar Loorits, Ülo Tedre ja Eduard Laugaste sõnastavad rahvaluule kitsamas ja laiemas tähenduses. Eduard Laugaste: Terminid rahvaluule ja folkloor on vaimse loomingu tähenduses praegu üldkasutatavad. Otseses mõttes rahvaluule oleks kitsas, aineks pole üksnes luulelooming, vaid ka muusika, uskumused, kombed, koguni mängud ja tantsud.
*1930. a saab kirjandusteadus ja folkloor uuesti kokku, sest toimub põlvkonna vahetus (soome koolkonna ajastu ja see ei tegele kirjandusteadusega. Nn Avar periood: läbi teaduste toimub materjali jagamine. Kirjalik uurimus tuleb folkloristikasse 1920ndatel aastatel soome koolkonna ajastu ja see ei tegele kirjadusteadusega. 1920. saavad folkloristika ja kirjandusteadus kokku. kirjandusliku uurimise tulek folkloristikasse *1960 folkloristika suund jõuab vormeliküsimustesse. samal ajal areneb euroopas ja usasa suulise vormeliteooria otsingud. lä-euroopas kujuneb vormeliteooria esituse uurimisest - V.Polk teeb analüüse tekstide põhjal *poeetiline sünonüümika - seostub Juhan Peegliga: keelesõnavaras olemas sünonüümid, regilaulus on paralleelvärsid, siis seal võib olla sünonüüm, mida muidu ei saa olla nt ema=kana ->tunnuslik *1990 läks kirjandus ja rl omavahel konflikti, sest rahvaluulet polnud võimalik kammitseda
Põhja-Euroopas (v.a Soome) rahvakultuuri uuriva teadusena enamasti üldmõistet etnoloogia. Saksakeelses teaduses tehakse vahet Euroopa etnoloogia (Volkskunde) ja etnoloogia (Völkerkunde) vahel: esimesel juhul uuritakse Euroopa pärimuskultuuri, teisel juhul Euroopast väljapoole jäävate regioonide kultuuri. Sellise vahe tegemine ei ole tänapäeval lõpuni loogiliselt seletatav, sest see tuleneb teaduspraktikast ja teadustraditsioonist. Ingliskeelses teaduskirjanduses võib folkloristika hõlmata sama ala, mida mujal käsitatakse etnoloogiana. Eestis (nagu ka Soomes) on folkloristika ja etnoloogia iseseisvad teadusharud. Rahvusvahelise üksteisemõistmise nimel püütakse teaduspiirkondade erijooni ületada (ühtlustades terminoloogiat vms). Kuid sellegipoolest on iga teaduspiirkond seotud oma kultuuri erijoontega ja teatavad lahknevused eri teadustraditsioonides jäävad püsima. Euroopas ei olnud rahvaluuleteaduse sünni
Kordamiseks: II. Eesti rahvaluule 1. Eesti rahvaluule liigid ja zhanrid: mõistete selgitus, teoreetilised lähtekohad Pärimuse liigitamine sõltub uurija ja liigitamise eesmärgist. 4 põhilist liigitamise kriteeriumit · Liik kui teaduslik konseptsioon (rajaneb loodusteaduslikule mõtlemisele, lähtutakse liigist kui ideaaltüübist, kriteeriumiteks stiil, struktuur, teema, fn) · Liik kui püsiv vorm (kui muutub pärimuse ajaloolis-kultuuriline taust, jäävad pärimusvormid ikkagi samaks (nagu kirjandusteos)) · Liik kui muutuv vorm (arenevad välja ühest nn ürgvormist) · Liik kui sõnaliselt avalduv vorm (tekstide erinev alus väljendusviisis sõnavara, tegelastüübid, sümbolid) Folkloorizanr suhteliselt püsiv, esituses korduv vorm, mis erineb teistest kunstilise väljenduslaadi, funktsiooni ja tähendusliku sisu poolest. Eesti folkloori põhizanrid, mida on rohkesti talletatud ja uuritud: Rahvalaulud: regivärsiline e regilaul ja uuem ehk riimiline rahvalaul
nimetu osana tegevuse ja protsessina, mis sünnib siin ja praegu. Folklorist kui kahe maailma vahel olija, kui vahendaja; folkloristi tegevuse dialoogilisus. Folkloristi töövahendid (välitööd): vahetu jälgimine ja osalemine, kirjalike märkmete tegemine, küsitluste läbiviimine, intervjueerimine, heli- ja videosalvestuste tegemine jne. Lauri Honko (1932-2002) ,,Folklooriprotsess" Folkloristika ja usundiloo professor Turu ülikoolis Artikkel eesti keeles: Honko, Lauri 1998. Folklooriprotsess. Mäetagused, nr 6, lk 56-84 http://www.folklore.ee/taagused/nr6/honko.htm Folklooriprotsess on midagi enamat kui pärimusteose elu loomulikus keskkonnas. Pärimusteose ,,elu" Laugaste 1986 järgi 1. Rahvaluule aktuaalse kasutamise fraas (rahvaluuleteos on üldiselt tuntud ja üldiselt käibel/kasutusel) 2
koguda ning väärtustada rahvaluulet (nt tema käsitlus James Macphersoni "Ossiani lauludest"; vendade Grimmide tegevus). 19.saj. alguses Nt Johann Heinrich Rosenplänter (1782-1846): andis välja ajakirja "Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache" (1813- 1832), avaldas selles laule, vanasõnu, mõistatusi, rahvajutte ning väärtustas eesti keelt. 13. Missugused olid olulised J. G. von Herderi ideed (ja teod), mis mõjutasid folkloristika kui teadusharu kujunemist? Käsitlus rahvast (Volk), keda seovad ühine keel ja traditsioonid. Arusaam rahvaluules avalduvast rahva vaimust (Volksgeist); · eeskuju ja üleskutse koguda ning väärtustada rahvaluulet (nt tema käsitlus James Macphersoni "Ossiani lauludest"; vendade Grimmide tegevus). Herder avaldas esimese teadaoleva rahvalaulude kogumiku (s.h. ka 7 eestikeelset rahvalaulu), tema arvates kätkeb rahvaluule endas ka rahva vaimu.
Kõik kommentaarid