Folkloristika alused (0)

5 Hindamata
 
Folkloristika alused
õppejõud Tiiu Jaago tiiu.jaago@ut.ee
5. september
SISSEJUHATUS
Oma uurimusmeetod ­ võrdlev ajalolooline. Folkloristika kujunes isesesivaks teadusharuks
Eestis 19. saj. lõpp 20. saj. alguses, kuulub filoloogia alla. Kõike, mida uurib käib teatud
spetsiifilise teksti läbi.
Rahvaluule ehk folkloor on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma sünkreetiline pärimus, milles
on koos teadmised, kogemused ja esteetika. Rahvaluule kujuneb, püsib ja levib
kommunikatsiooniprotsessis ning talle on omane pidev muutumine.
Rahvaluule mõiste on kujunenud kahte telge pidi:
1. vertikaalne telg kujunes sõltuvalt eesti rahvaluule ja kultuuriajaloo, sh. teadusajaloo
üldisest arengujoonest (19. sajandi kultuurimurrang; rahvaluule aine rohkus arhiivis;
filoloogilise suuna domineerimine);
2. horisontaalset telge kujundasid rahvusvahelised teaduskontaktid (saksa, nõukogude,
soome, viimase vahendusel Põhjamaad ja Ameerika).
Tektsi tähendus sõltub sellest, kus seda teksti kasutatakse.
Folkloristika eristab rahvaluule loomulikust esitluskontekstist.
Muistend on teadmine millegist (eristatakse vestulse vormis, kommunikatsiooni zanr)
Rahvaluule mõiste
I aineloendi kaudu:
- Jakob Hurt ­ eesti keelne folkloristika saab alguse Hurda töödest
- 1888 ­ Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele ­ defineerib rahvaluulet,
lasi rahval seda koguda (nö folkloristikute aabits)
- 1899 ­ Kõne muinasaja uurijate (=arheoloogide) kongressil Riias
AINELOEND:
1888 1896
- Vanad eesti rahvalaulud - Vanad rahvalaulud
- Ennemuistsed jutud - Muinasjutud, ajaloolised jutustused,
- Vanadsõnad ja mõistatused sh kohalised jutustused, vaimulikud
- Vanad kombed ja pruugid rahvajutud, rahvanaljatamised
- Rahvausk ja ebausk - Jm
Folkloristid kasutavad sääraseid lühendeid:
L ­ laulud
J ­ jutud
Lv ­ lühivormid ­ vanasõnad, mõistatused
U/k ­ vanad kombed ja pruugid
II olemuslike tunnuste kaudu
- Oskar Loorits, 1936 (esimene Eesti Rahvaluule Arhiivi juhataja)
- Eduard Laugaste, 1950ndad, 1986
- Ülo Tedre, 1965, 1998
III kommunikatsiooni laadi kaudu
1. Laiem valdkond, kuhu rahvaluule kuulub ­ kultuur
2. Määratletakse tunnused, mis eristavad rahvaluulet teistest sama valdkonna nähtustest
Rahvaluule on:
- Kollektiivne
- Traditsiooniline
96% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Folkloristika alused #1 Folkloristika alused #2 Folkloristika alused #3 Folkloristika alused #4 Folkloristika alused #5 Folkloristika alused #6 Folkloristika alused #7 Folkloristika alused #8 Folkloristika alused #9 Folkloristika alused #10 Folkloristika alused #11 Folkloristika alused #12 Folkloristika alused #13 Folkloristika alused #14 Folkloristika alused #15 Folkloristika alused #16 Folkloristika alused #17 Folkloristika alused #18 Folkloristika alused #19 Folkloristika alused #20 Folkloristika alused #21 Folkloristika alused #22 Folkloristika alused #23 Folkloristika alused #24 Folkloristika alused #25 Folkloristika alused #26 Folkloristika alused #27 Folkloristika alused #28 Folkloristika alused #29
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 29 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2013-06-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
21 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
mgjs Õppematerjali autor

Lisainfo

Dokumendis esitatud küsimused

  • Mis tingib muutusi regilalutraditsioonis ?
  • Miks Eestis seda lugu ei ole ?
  • Mida lugu võiks tähendada ?
  • Kes vajab autentsust ja miks ?

Mõisted

Sisukord

  • Folkloristika alused
  • SISSEJUHATUS
  • Rahvaluule mõiste
  • I aineloendi kaudu
  • AINELOEND
  • II olemuslike tunnuste kaudu
  • III kommunikatsiooni laadi kaudu
  • Rahvaluule on
  • Rahvaluule mõiste määratlus
  • RAHVALUULE PROTSESSI MÕISTMINE, RAHVALUULE TEADUSE
  • AJALUGU
  • Teadusliku mõtlemise etapid
  • Rahvaluule staatiline ja dünanaamiline käsitus
  • Rahvaluule staatiline ja dünaamiline käsitus
  • Valgustusajastu: rahvaluuleteaduse kujunemise algus
  • Kultuurimuutused 18. sajandil
  • James Macpherson „Ossiani laulud“ (1765)
  • kultuur“ ja „rahvas“
  • Johann Gottfried Herder
  • Volkslieder
  • sajand Eesti folkloristikas
  • Estofiilid
  • Estofiilide töö tähendus folkloristika seisukohalt
  • Eesti rahvaluuleteaduse kujunemine. 20. sajand
  • Soome meetod ehk ajaloolis-geograafiline meetod/koolkond
  • Folklore Fellows (1910)
  • Kaarle Krohn (1863-1933)
  • Axel Olrik (1864-1917)
  • Oskar Kallas (1868-1946)
  • Estnischen Volkspoesie
  • sajandi algus – 1920ndad
  • I Teadusharude iseseisvumine
  • II Institutsioonide iseseisvumine
  • Walter Anderson 1885-1962
  • Oskar Loorits (1900 – 1961)
  • Richard Viidalepp (1904-1986)
  • Folkloristikapõhimõtete uuenemine 20. sajandi viimasel veerandil, 21
  • Uute meetodite otsingud
  • Pärast IIMS Nõukogude aeg: keskne tüpoloogiline meetod
  • Filoloogiline suund 1940-1970
  • Muutused folkloristikas 1960.-1980. aastatel
  • Kontekstikeskne uurimine 1980.-1990. aastatel
  • Folkloristika kujunemisdünaamika
  • Eesti folkloristika rahvusvahelises kontekstis
  • Teadusregioonid: terminoloogia
  • Volkskunde
  • Teadusharude nimetused: eesti ja saksa keeles
  • Etnoloogia
  • Folkloristika
  • Kultuuriantropoloogia
  • Eestikeelne terminoloogia 19. sajand
  • Rahvaluule
  • Rahvamälestused/vanavara
  • sajand
  • Uurimisala nimetus Eestis
  • Regioonid: lähenemisviisid
  • Ajalooliselt kujunenud mõjuväljad
  • Folkloristika kesksemad suunad 20. saj. lõpul
  • Eesti
  • Rahvalaulu mõiste
  • Liigid
  • Vanem rahvalaul
  • Uuem rahvalaul
  • Regilaul
  • Lüroeepika
  • Lüürika
  • Regilaulu üleskirjutised
  • Regilaulu stiil
  • Laulu seotsu elustiiliga
  • Mis tingib muutusi regilalutraditsioonis?
  • Rahvalaul
  • Redaktsioon
  • Loomislaulu versioonid
  • Nii kuidas kultuuripind rikastub ja muutub muutub ka regilaul
  • Suuline kultuur/paikne kultuuriata
  • Eesti rahvalaulu kujund
  • Kõiki rahvalaule liigitatakse vormitunnuste järgi
  • Suulisus
  • Suuline kultuuriata
  • Rahvaluule kui iseseisev looming
  • Regilaulu poeetika
  • Suulist kultuuri iseloomustab
  • Kirjalikku kultuuri iseloomustab
  • Algtekstist mentaalse tekstini
  • Tekstiliik kui analüütiline kategooria
  • Algtekst; arhetüüp
  • Liik kui diskursuse kategooria
  • Mentaalne tekst
  • Rahvaluule kultuuritüpoloogia vaatevinklist
  • Liigikeskne lähenemine – kultuuritüpoloogia
  • Liigikeskne lähenemine sobib
  • Kultuuritüpoloogiline vaatepunkt sobib
  • Kultuuritüpoloogia vaatepunkt
  • Arhailine ühiskond
  • Maaharijate
  • Modernne/post
  • Suuline (kirjaeelne) kultuur
  • Suuline kultuur, olemas ja
  • Kirjakultuur, suuline
  • Arhailine pärimus
  • Klassikaline pärimus
  • Tänapäeva pärimus
  • Suuline ja kirjalik (kui tehnika)
  • Suuline kultuur ja kirjakultuur (kui kultuuritüpoloogia)
  • Näide: Jaan Sootak „Mõõgaga leegi vastu“ – Akadeemia nr 4, 1990
  • Näide: Jürgen Beyer „ilmutusjuttude teisenemisest Saksamaal ja Skandinaavia maades
  • Ilmutusjuttude muutumine vahemikus 1350-1700
  • Rahvausund
  • Usund
  • Kultuuritüüp ja
  • Maailmapildi kolm tasandit
  • Arhailine mõtlemine
  • Rahvausundi uurimis allikad
  • Rahvalaulud
  • Maagiline mõtteviis
  • Hinge mõiste rahvausundis
  • Rahvakalender
  • Päev
  • Aasta
  • Usundile tuginev ajatunnentus
  • Sakraalne aeg
  • Profaanne aeg
  • Mall Hiiemäe
  • Eesti talupojakalender
  • Arhailisemad jooned
  • Uuem kogemus
  • Talupojakalendri pühade juurde kuuluvad elemendid
  • Varasemaid andmeid rahvakalendri kohta
  • Trükikalender – rahvakalender
  • Rahvakalender
  • Mängud
  • Tavand
  • Rahvaluule kirjanduslikud liigid
  • Lüüriline
  • Eepiline
  • Dramaatiline
  • Lüüriline laul
  • Liigikeskne lähenemine eeldab mängu kirjeldamisr sünkretismi mõiste kaudu
  • Mängud klassikalises pärimuses
  • Nõelamäng, 1680
  • Dramaatilisele iseloomulik
  • Vanemad laulumängud
  • Uuemad laulumängud
  • Ringmängud
  • Rahvaluule kui kommunikatsioon väikerühma raames
  • Objektiivne tegelikkus
  • Traditsioon ja maailmapilt
  • Näide tänapäeva muistendist
  • Uurimisviiside muutumine
  • Ühiskond ja kommunikatsioon
  • Sotsiaalse sidususe mudel
  • Kommunikatsiooniteooria uurib
  • Kommunikatsiooni liike
  • Vahetu kommunikatsioon
  • Massikommunikatsioon
  • Rahvaluule ja kommunikatsioon
  • Lauri Honko
  • Kokkuvõte
  • Näide folkloristika muutumisest 1970.-aastatel
  • Ulf Palmenfelt, 1990
  • Pärimusökoloogia
  • Pärimusökoloogia – pärimuskliima kui
  • Rahvajutt (jutustamine) ja selle seos jutuvälise tegelikkusega
  • Rahvajutuliigid
  • Rahvajuttude liigituse alus
  • Esimene aspekt
  • Teine aspekt
  • Esimene aspekt
  • Teine aspekt
  • Juttude liigituse seos tekstivälise tegelikkuse kujutamisega
  • Jutu-uurimisel
  • Näide: Jyrki Pöysä ettekanne ISFNR-i kongressil Ateenas juulis 2009
  • Pärimuslik ajalugu kui uurimisviis
  • Rahvaluule kogumine, korraldamine ja avaldamine
  • Kogumine
  • Jakob Hurt
  • M. J. Eiseni rahvaraamatud
  • Jakob Hurda rahvaluule väljaannete plaan
  • Teaduslikud väljaanded
  • Rahvaväljaanded
  • ERA: teaduslikud ekspeditsioonid ja kogumisvõistlused
  • Rahvaluuleteaduse põhimõisted
  • Folkloristika põhiterminid
  • Traditsioon
  • Traditsioon on
  • Traditsiooni üldisemad käsitusviisid
  • -1960. aastatel
  • Stereotüüpia mõiste. 1950-60. aastate regilaulu-uurimises
  • Laulude stereotüüpia uuringute tuum 1950.-1960. aastetel
  • Tüübikindlad värsid
  • Stereotüüpsed värsid
  • Traditsiooni mõiste muutub 20. sajandi viimasel veerandil mitmekihilsemaks
  • Traditsioon
  • Stereotüüp
  • Andersoni (enesekontrolli) seadus
  • Mall Hiiemäe tähelepanekuid (1978)
  • Arvo Krikmanni tähelepanekuid (1997)
  • Sama“ tekst
  • Mõiste
  • Rahvaluule muutumist kirjeldavad mõisted
  • Variant
  • Variatsioon
  • Variatsioon – variandi erinevuse esile kutsunud nähtused (1950.-60. aastate uurimustes)
  • Rahvaluuleteaduse olulisi mõisteid ja teoreetilisi lähtekohti
  • Pärimusrühm - laulik/jutustaja... kollektiivne – individuaalne
  • Kollektiivse ja individuaalse/pärimusrühma ja lauliku/jutustaja ja dialektiline suhe
  • Kes on rahvaluule autor – anonüümsuse küsimus
  • Autentsus
  • Identiteet
  • Kommunikatiivsus
  • Rahvaluule leviku käsitus erinevatest vaatepunktidest
  • Sünkretism
  • Rahvaluule uurimisainena
  • Allikad
  • SUULISED ALLIKAD
  • KIRJALIKUD ALLIKAD
  • Suulised allikad
  • Materjali talletamisviisid välitöödel
  • Arhiiv
  • Kirjalikud allikad
  • Rahvaluule uurimise meetodid
  • Modernism – postmodernism
  • Kvalitatiivsed meetodid
  • Tekstikeskne ja kontekstikeskne folkloristika
  • Filoloogilise suuna uurimismeetodid
  • Kontekstikesksed meetodid
  • Tekst
  • Kontekst
  • Objektiive ja subjektiivne
  • Uurija positsioon

Teemad

  • I aineloendi kaudu
  • tütardele
  • AINELOEND
  • Rahvaluule on
  • Teadusliku mõtlemise etapid
  • Rahvaluule staatiline ja dünaamiline käsitus
  • rahvaluule osa kirjanduskultuuris
  • Stimmen der Völker in Liedern
  • sajand Eesti folkloristikas
  • Estofiilid
  • Estofiilide töö tähendus folkloristika seisukohalt
  • Beiträge
  • Ehstnishe Volkslieder
  • Soome meetod ehk ajaloolis-geograafiline meetod/koolkond
  • Folklore Fellows (1910)
  • Kaarle Krohn (1863-1933)
  • Kalevalankysymyksiä
  • Die Folkloristiche Arbeitsmethode
  • Axel Olrik (1864-1917)
  • Oskar Kallas (1868-1946)
  • Die Wiederholungslieder der
  • sajandi algus – 1920ndad
  • Walter Anderson 1885-1962
  • Oskar Loorits (1900 – 1961)
  • Liivi rahva usund
  • sajandi alguses
  • Uute meetodite otsingud
  • Pärast IIMS Nõukogude aeg: keskne tüpoloogiline meetod
  • Filoloogiline suund 1940-1970
  • Muutused folkloristikas 1960.-1980. aastatel
  • Kontekstikeskne uurimine 1980.-1990. aastatel
  • Teadusharude nimetused: eesti ja saksa keeles
  • Erzählforschung
  • Ethnologie
  • Sõnakene luuldest
  • sajand
  • luule
  • rahvas
  • Uurimisala nimetus Eestis
  • rahva
  • Regioonid: lähenemisviisid
  • Ajalooliselt kujunenud mõjuväljad
  • rahvaluuletraditsioon
  • Rahvalaulu mõiste
  • Liigid
  • Regilaul
  • Regilaulu üleskirjutised
  • Regilaulu stiil
  • Laulu seotsu elustiiliga
  • Põhja-Eesti
  • Lääne-Eesti
  • Lõuna-Eesti
  • Kihnu
  • Loomislaulu versioonid
  • Nii kuidas kultuuripind rikastub ja muutub muutub ka regilaul
  • Suuline kultuur/paikne kultuuriata
  • Kõiki rahvalaule liigitatakse vormitunnuste järgi
  • Suulisus
  • Suuline kultuuriata
  • Rahvaluule kui iseseisev looming
  • Regilaulu poeetika
  • Suulist kultuuri iseloomustab
  • Kirjalikku kultuuri iseloomustab
  • Algtekstist mentaalse tekstini
  • Mentaalne tekst
  • Kultuuritüpoloogiline vaatepunkt sobib
  • Kultuuritüpoloogia vaatepunkt
  • Maaharijate
  • kasvatajate ühiskond
  • Modernne/post
  • modernne ühiskond
  • kirjakultuur
  • Suuline ja kirjalik (kui tehnika)
  • Suuline kultuur ja kirjakultuur (kui kultuuritüpoloogia)
  • arhailine arusaam
  • keskaja arusaam
  • arusaam
  • aastatel 1350-1700“ – Mäetagused nr 14, 2000
  • Ilmutusjuttude muutumine vahemikus 1350-1700
  • fabulae
  • pärimuskeskkond
  • Arhailine mõtlemine
  • Tuomalaulun maailmakuva – sampo ei sanoja puutu“
  • Rahvausundi uurimis allikad
  • Rahvalaulud
  • Maagiline mõtteviis
  • Hinge mõiste rahvausundis
  • Päev
  • Aasta
  • Usundile tuginev ajatunnentus
  • Sakraalne ja profaanne
  • Arhailisemad jooned
  • Uuem kogemus
  • Talupojakalendri pühade juurde kuuluvad elemendid
  • Varasemaid andmeid rahvakalendri kohta
  • Trükikalender – rahvakalender
  • Rahvaluule kirjanduslikud liigid
  • autor-interpreet-kriitik
  • Dramaatilisele iseloomulik
  • subjektiivse
  • kogemuse
  • Jutt
  • Näide tänapäeva muistendist
  • Uurimisviiside muutumine
  • Ühiskond ja kommunikatsioon
  • Sotsiaalse sidususe mudel
  • Kommunikatsiooniteooria uurib
  • Kommunikatsiooni liike
  • Lauri Honko
  • Kokkuvõte
  • võõra
  • Näide folkloristika muutumisest 1970.-aastatel
  • Ulf Palmenfelt, 1990
  • pärimuse
  • konteksti uurimine pärimustervikut
  • silmas pidades
  • Rahvajutuliigid
  • Rahvajuttude liigituse alus
  • Juttude liigituse seos tekstivälise tegelikkuse kujutamisega
  • jutustamise
  • uurimisele
  • Pärimuslik ajalugu kui uurimisviis
  • Kogumine
  • Jakob Hurt
  • M. J. Eiseni rahvaraamatud
  • Jakob Hurda rahvaluule väljaannete plaan
  • Monumenta Estoniae Antiquae
  • Rahvaväljaanded
  • ERA: teaduslikud ekspeditsioonid ja kogumisvõistlused
  • Folkloristika põhiterminid
  • traditio
  • Traditsiooni üldisemad käsitusviisid
  • 1960. aastatel
  • Stereotüüpia mõiste. 1950-60. aastate regilaulu-uurimises
  • Laulude stereotüüpia uuringute tuum 1950.-1960. aastetel
  • Traditsiooni mõiste muutub 20. sajandi viimasel veerandil mitmekihilsemaks
  • Traditsioon
  • kultuur
  • versus
  • Stereotüüp
  • Andersoni (enesekontrolli) seadus
  • Kaiser und Abt: die Geschichte eines Schwanks
  • Mall Hiiemäe tähelepanekuid (1978)
  • Arvo Krikmanni tähelepanekuid (1997)
  • Sama“ tekst
  • vastavus
  • tüpoloogilise uurimise kontekstis
  • Tüüp (1970. aastatest)
  • Rahvaluule muutumist kirjeldavad mõisted
  • Variatsioon – variandi erinevuse esile kutsunud nähtused (1950.-60. aastate uurimustes)
  • Pärimusrühm - laulik/jutustaja... kollektiivne – individuaalne
  • Kollektiivse ja individuaalse/pärimusrühma ja lauliku/jutustaja ja dialektiline suhe
  • Kes on rahvaluule autor – anonüümsuse küsimus
  • Autentsus
  • versus
  • kes vajab autentsust ja miks
  • Identiteet
  • Kommunikatiivsus
  • Rahvaluule leviku käsitus erinevatest vaatepunktidest
  • Sünkretism
  • Allikad
  • SUULISED ALLIKAD
  • KIRJALIKUD ALLIKAD
  • Suulised allikad
  • Materjali talletamisviisid välitöödel
  • Arhiiv
  • Kirjalikud allikad
  • Rahvaluule uurimise meetodid
  • Modernism – postmodernism
  • Kvalitatiivsed meetodid
  • An Introduction to Qualitative Research
  • Filoloogilise suuna uurimismeetodid
  • Kontekstikesksed meetodid
  • Tekst
  • Kontekst
  • Objektiive ja subjektiivne
  • Uurija positsioon

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

23
odt
17
doc
28
docx
13
docx
17
doc
21
pdf
28
docx
38
doc





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto