Folkloristika alused KONSPEKT (0)

Folkloristika   03.09 
 „Regivärsist netinaljadeni: sissejuhatus rahvaluulesse“ Soovituslik kirjandus! 
Sissejuhatud  rahvaluule  mõistesse ja teadusloosse I 
Rahvaluule terminoloogia.  Folkloori  mõiste ja selle kujunemine 
 
Vanavara ,  ka  vana  vara  –  termini  tõi  kasutusele  Fr.  R.   Kreutzwald   ( 1803 -1882)  1861,a. 
Edukad  inimesed  ei   tegelenud   rahvaluulega,  see  on  laste  ja  naiste  pärusmaa.  Tegi  eesti 
keeles  esimese  üleskutse,  et  rahvaluulet  koguda.  Väärtustamine  sai  alguse  rahvusliku 
ärkamisajaga. Propageeris laialt Jakob  Hurt (1839-1907) (arusaam, rahvaluule on midagi vana 
ja väärtuslikku). Hurt on kõige olulisem rahvaluule(rahvamälestused) kogumise initsiaator.  
Folkloor   –  Termini  võttis  kasutusele  William  John  Thoms  1846.a.  (ing.k  folk  +  lore).  Eestis 
kasutusel esmaslt toorlaenuna. Hakkas hindama rahva hulgas levinud teadmisi. 1878.a loodi 
esimene folklooriselts Inglismaal. Kreutzwalt kasutas sõna ’ folklore ’. 
Rahvaluule  –  eelmise  tõlke  (vrd  ka  sm  kansanrunous),  termini  võttis  kasutusele  Jaan 
Bergman 1878.a. artiklis „Sõnakene luuldest“. Rahvaluule on poeetiline kultuur, mis on rahva 
hulgas käibel.  
Folkloor  =  rahvaluule  -  omakeelse  termini  avaramas  tähenduses  laiemalt  kasutas  alatest 
M.J. Eiseni töödest 1890.aastatel. Rahvaluule on see, mis pole usutav. 
Pärimus  -  järjepidevus 
=> katolikukirikust. Pärimusmuusika mõiste on hakanud asendama folkmuusika mõistet. Kõik 
pärimuslikud  muusika /tants on seotud traditsioonidega. 
Vaimne kultuuripärand  ...> kangelaseepika (nn. Sampotsükkel) 
  Eesti ja Ingeris: müüt >...>kiigelaul, ringmängulaul 
  Aluseks  ühiskujutelm,  mille  järgi   kosmos   on  sündinud  ühest  või  mitmest  imelinnu  munas: 
ilmalind  lendab  mere  kohal  ja  otsib  kindlat  kohta,  kuhu  pesa  teha;  ta   muneb   muna  või 
munad, millest kujunevad maa,  taevakehad  ja muud eluks vajalikud asjad.  
Olulised väljaanded 
  Monumentae Estoniae Antiquae 
  Eesti rahvalaulud I-II 1926, 1932 
  Eesti rahavalaulud. Antoloogia. I-IV, 1969-1974, e-publikatsioon olemas 
  Eesti  Rahvamuusika antoloogia I-III.  
   Piirkondlikud  kogumikud: nt „Lähme Loojale loole“ 
10. loen   Rahvajutud  
Muinasjutt . – regivärsist netinaljadeni 
  Muinasjutusüžeede tuntus, neile  omased skeemid  ; 
  Muiasjutulik mõtteviis kultuuris (vrd seisklusfilmid ja - romaanid ); 
  Muinasjutt kui täiskasvanute žanr (imemuinasjutud) ja lastežnr ( loomamuinasjutud ); 
  Lisaks jutule tähtis ka jutustamine (varem mehed, 20ndast sajandist alates naised); 
  Rahvamuinasjutud ja nende töötlused. ( Grimmid , Perrault, Basile, Straparola); 
  Lihtrahva repertuaarist eliidi repertuaari (lugemislauale) ; 
  Kirjanduse mõju rahvamuinasjuttudele; 
  Muinajututöötlused ja kunstmuinasjutud (vt Kreutzwaldi „Eesti rahva ennemuistsed jutud“); 
  Muinasjuttude tüübikataloogid ja liigitus.  
Rahvusvahelised muinasjutu tüübikataloogid 
  Antti Aarne : Verzeichnis der Märchentypen (1910) 
o  Saksa keeles, iga jutu kohta lühike  sisukokkuvüte,  tabav  pealkiri ja number (lühend 
A) 
  Stith Thompson: The Tyoes if the Folktale. A Classification and Bibliography (1961) 
o  Aarne kataloogi täiendatud ja inglise keelde tõlgitud  versioon  (lühend AT või AaTh) 
  Hans-Jörg Uther: The  Tupes  of  International Folktales: A Classification and Bibiography I-III 
(2004) 
o  Aarne- Thompsoni   kataloogi  täiendatud  ja  ümbertöötatud  versioon   kolmes   köites 
(lühend ATU)