Bluesi esitajateks oild sageli vigased, töövõimetud, pimedad Lauldi nasaalse tämbriga. Kõige tuntum Robert Johnson 2. Classic Female Blues- lauljateks põhiliselt naised Bessie Smith 3. Linnablues ( Chicago , eletrki blues.) 30-40ndad Klaver, trumm, contrabass, mikrofon, elektrikitarr Kuulsam esineja Muddy Waters 4. Briti blues 60ndad- tänu sellele läks blues pop muusikasse Clapton, rolling stones, led zeppelin, animals, jeff beck Amerivan Folk Blues festival 1960-1970 Yardbirds 5. Kaasaegne blues B.B. King. Buddy Guy, J.R. Vaughn Blues on mõjutanud kõike mis tulid selle järgi : Jazz, RnR, country, bluesrock Ameerika juurmuusika stiil Mustade rahvamuusika- Blues Valgete Country Country ja Western Old time music, mountin, hillbilly- Country music Country on Ameerika lõuna osariikide rahvamuusika mis sai ülemaailmselt populaarseks peale 2. MS Kõige populaarsem 60-70 datel.
asunud inimesed, on oma kunagise kodukoha rahvamuusika säilitanud üllatavalt ehedan a. S ealseid m aaelanikke nim etati “hillbilly’deks” ja vastav alt sellele ka sealset m uusikat alguses “hillbilly’ks”. H iljem nim etati see lihtsalt üm ber “m aam uusikaks” ehk “county’ks”. C o untrylaulu iseloom ustab nobedasõrm ne bändžom äng, maamehelikult karune viiuldamine ja terava , ninahäälega laulmine. Eriti ilmekalt avaldub see kantrimuusika alaliigis, nn. bluegrass – muusikas. (Bluegrass on preeriarohi sinitarn. Kentucky osariigi hüüdnimi: The Blue- Grass State) Bluegrass on elav, tantsuline muusika, Laiemalt sai see kantrimuusika stiil tuntuks tänu mandoliinimängija ja laulja Bill Monroe (s. 1911) ansam blile “Bluegrass Boys” (asutatud 1945). N ad hak kasid viljelem a ehedat A palatši countrym uusika stiili. Läbi aastakümnete on countrylaulud säilitanud oma traditsioonilisi tunnusjooni.
revealed so far during this study as well as its analysis concerning the bands and orchestras active in Estonia and defining themselves as jazz players during this period. Main attention has been focused on the creation and development of jazz orchestras and jazz bands; first of all, their members and instruments, their repertoire and stylistic trends. This study covers also a unique aculturation phenomenon disregarded so far by both folk music and jazz researchers. It could be defined as popular or folk music with some jazz-like features. The author of this work has called this phenomenon “village jazz”. Special attention has been paid to the development of jazz under the difficult conditions of occupations and wars in 1940–1945. An analysis is made of the direct and indirect impact of jazz-hating occupation regimes on the development of jazz music and jazz orchestras.
Kõik kommentaarid