haigusseisunditega (Reisdorff jt 1993, Tsaikina 2005, Allman 2007). Laste intubatsioonil kehtib järgmine ravimite manustamise järjekord: Atropin, sedatiivsed ravimid, anesteetik ja relaksant (vt Lisa 3 lasteintensiivravis enimkasutatavad ravimid). 4.2.2. Lapse ettevalmistus intubatsiooniks Aspireerimine Enne lapse intubeerimist on vaja lapse ülemised hingamisteed aspireerida, et tagada hingamisteede puhtus ja kergendada intubeerimise protseduuri. Aspireerimiseks piisab 70-100 mmHg suurusest rõhust. See tagab kogu sekreedi eemaldamise, kuid samas ei põhjusta limaskestade kahjustusi. Aspireerimine ei tohi olla jõuline ja kesta rohkem kui 10 sekundit, sest see võib põhjustada hüpoksiat (MacDonald 2002). Hapniku manustamine Enne intubatsiooni tuleb patsient preoksügeniseerida maski ja ambukotiga ventileerides.
XI. 5. LOENG: Mikrobioloogia, bakterioloogiline haiguskäsitlus Empiiriliselt mõisteti juba ammu, et haigused võivad levida mingite nähtamatute tegurite kujul. Räägiti fenomenist seminaria contaginosa, inimeselt inimesele levivast nakkusest. Nt Girolamo Fracastro (1478-1553) eitas nakkuspuhanguid kui humoraaltasakaalu kadu. Paljude haiguste puhul kõneldi miasmidest nende tekitajatena. Nt malaaria oleks üks säärastest, mida arvati tekitavat sooaurude poolt. Miasmid võisid olla lokaalsed (imbuda atmosfääri laipadest, prügist, maavärina tekitatud pragudest jne), kuid levida ka nt tuulega. Nakkushaiguste käsitlemisel esiens ka suund, mida praegu võiks nimetada pärilikkust esile toovaks nt tuberkuloos arvati olevat kaasa sündinud, ehk kaleepra. Nakkushaiguste võitmise ajalugu võib alustada rõugetest (tapsid Ameerikas rohkem inimesi, kui kolonisaatorid, samuti Polüneesias). Haigus kirjeldati ilmselt esmakordselt Rhazes'i poolt ca 9. sajandil. Tähelepanek, et need,
Oluline on siinkohal veel see, et nö positiivse poole pealt (so elu vallas) võis kaasa haaratud olla hulgem tunnuseid (nt, küsimus, mis iseloomustab elu, oli paljudele mõtlejatele erinev ning nad aktsepteerisid erinevaid lähenemisi nt, et peamine olnuks hingamine, südame töö jne), samal ajal kui negatiivne (eitav) oli lihtsalt tühjus, mitte midagi, null. Elu on mitmekülgsus, surm on eimidagi. Kui loom või inimene sureb, lahkuvad hing (oli keerukas ja kompleksne fenomen), soojus jne ning jääb vaid elutu konfiguratsioon. Hippokrates jätkab Aristotelese suunda. Oma töös ,,Südamest", kirjeldab ta südame vasakut koda kui kohta, millest lähtub kehale eluks oluline ,,soojus". (Samas asunuks ka inimese mõistus, see osa hingest mis domineerib hingestatuse muude osade üle.) Siin näeme, et jällegi on hing keerukas ja kompleksne fenomen ning soojusel täita oluline roll elu defineerimisel. Südamel oli samuti tähtis roll sealt said alguse need
Raido Paasma – AS Pärnu Haigla intensiivravi osakonna juhataja, anestesioloog, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli lektor Kalmer Sütt – Politseikapten, Politsei ja Piirivalveameti Piirivalveosakonna Lennusalga juht Marika Väli – Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, arenduse asedirektor, patoloog Stella Polikarpus – Sisekaitseakadeemia kriisireguleerimise õppetooli assistent Mari-Ann Vernik – Tallinna Kiirabi õde-brigaadijuht, erakorralise meditsiini õde Tiina Uusma - Tartu Tervishoiu Kõrgkool, lektor - kutseõppe õppekavade juht Illustratsioonid: Fotolia, Tallinna Kiirabi koolituskeskus Fotod: Jürgen Saarniit, Vassili Novak, Marika Väli, Piret Valdek, Ahti Varblane, Andras Laugamets, Merle Tikk, Raul Adlas Fotograaf: Priit Grepp Pildiseade konsultant: Priit Hummel Keelekorrektor: Raile Kask IT konsultant: Boriss Rudnev Tehnilised toimetajad: Anu Tedder, Pille Tammpere, Monika Grauberg 2 Eessõna
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
