Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Fiskaal- ja monetaarpoliitika, seminar 3 (0)

1 HALB
Punktid
Fiskaal- ja monetaarpoliitika-seminar 3 #1 Fiskaal- ja monetaarpoliitika-seminar 3 #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-03-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 32 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Milka Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
40
pdf

Loeng 11. - Fiskaal- ja monetaarpoliitika

Loeng g 11. Fiskaal- jja monetaarpoliitika p 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Fiskaal- ja monetaarpoliitika Eesmärgid sarnased. Suunatud kogunõudluse (tarbimise) riigipoolsele kontrollile. Ühelt poolt võib tarbimise liigne kasv põhjustada lühiajalise majanduskasvu ja olla inflatsiooni allikaks. Teisest küljest võib isegi väike tarbimise langus põhjustada majanduslanguse ja seega ka töötuse suurenemist suurenemist. Fiskaalpoliitika taotleb kogunõudluse kontrolli muutes tasakaalu valitsuse kulutuste jja maksumäärade vahel.

Majandus
thumbnail
5
doc

Fiskaal- ja rahapoliitika

1 Fiskaal- ja rahapoliitika Fiskaalpoliitika · Fiskaalpoliitika on riigi eelarvepoliitikia · Fiskaapoliitika lähtub riigi ülesannetest, makromajanduslikest vajadustest. · Valitsuse traditsiooniline makroökonoomiline poliitika mõjutab reeglina kogunõudlust. · Nõudluse laiendamist või kitsendamist kasutatakse sageli kogutoodangu suurendamiseks või vähendamiseks, mis omakorda põhjustab inflatsiooni kiirenemist või aeglustamist ja töötuse suurenemist või vähenemist Situatsioonikohane fiskaalpoliitika · Situatsioonikohane fiskaalpoliitika nõuab valitsuse spetsiifilisi otsuseid ja tegevusi. · Kasutada saab põhimõtteliselt kahte erinevat efekti andvat poliitikat ­ ekspansiivset e laiendavat ja kitsendavat fiskaalpoliitikat. · Fiskaalpoliitika põhivahendid on kulutused ja maksud, kuid nende mõju on erinev. Ekspansiivne fiskaalpolii

Majandus
thumbnail
10
docx

Fiskaal- ja monetaarpoliitika

Fiskaalpoliitika Valitsuse rollid majanduses: 1. ressursside paigutamine 2. ümberjaotav roll 3. regulatiivne roll 4. stabiliseeriv roll-makroökonoomiline roll Majandusliku stabiilsuse tagamiseks mõjutab valitsus makroökonoomilist keskkonda maksude ja avaliku sektori kulutuste kaudu. Kui valitsus muudab maksusid või kulutusi selleks,et mõjutada töötust ja inflatsiooni, nimetatakse vastavaid muudatusi eelarvepoliitikaks või fiskaalpoliitikaks. Maksud:  maksud sissetulekutelt-tulumaks  maksud kulutustelt-käibemaks  maksud omandilt-maamaks Maksud: 1. otsesed maksud-isikutele, maksustatakse nii füüsilistele kui juriidilistele isikute sissetulekuid. 2. kaudsed maksud-kaupadele ja teenustele, maksustatakse kaupade tarbimist. Maksusüsteemid:  Regressiivne maksusüsteem-kõrgema sissetulekuga isikud maksvad oma sissetulekust proportsionaalselt vähem kui madalama sissetulekuga inimesed.  Proportsion

Politoloogia
thumbnail
28
pdf

Seminar 11 - Fiskaal- ja monetaarpoliitika

7. Selgitage, kuidas saavad eelarvepoliitilised ergutusefektid töötada suvalise fiskaalpoliitika eesmärkide vastu? Ergutusefektideks oleks maksupoliitika, valituse ostud, kohalike omavalitsuste doteerimine jne.. Juhul kui puudub stabiilsus näit. maksupoliitikas, võivad inimesed kohandada oma käitumist ning efekti polegi. Lembit Viilup Ph. D IT Kolledz 8. Kas fiskaal- ja monetaarpoliitika on tavaliselt koordineeritud või koordineerimata ? Fiskaal- ja monetaarametkondade seadusliku eraldatuse tõttu on sisuliselt koordineeritus kehv. Liigselt kitsendatud monetaarpoliitika takistab investeeringute alase eesmärgi saavutamist, liiga vaba monetaarpoliitika teeks raskeks hinnataseme alal püstitatud eesmärgi saavutamise. 9 Millised 9. Milli d on koordineeritud k di it d poliitika liitik eelised

Ühiskond
thumbnail
9
docx

Majanduse areng ja stabiilsus

Majandusõpetus Teema 13. Majanduse areng ja stabiilsus 1. Makroökonoomika, macroekonomics - õpetus turu 1. ­ üldisest tasakaalust e. majandusest kui tervikust tema seostes 2. ­ 2. Makromajanduslikud majandusnäitajad, macro : economic indicators ­ majandust kui tervikut (), , , iseloomustavad näitajad: majanduse (SKP) kasv, töötus, . inflatsioon, väliskaubanduse saldo jm. 3. , ­ 3. Sisemanduse kogutoodang (SKP), gross domestic product (- ) (GDP) ­ on mingil periodilriigis toodetud lõpptarbimisegakaupade ja teenuste maksumus 4. Rahvamajanduse kogutooda

Majandus
thumbnail
4
doc

Majanduslik stabiilsus

Majanduslik stabiilsus XIV peatükk · Kuidas aitavad sisemajanduse kogutoodang (SKT) ja töötute osatähtsus majandust kirjeldada? · Kuidas majanduse "tervis" muutub? · Millised on majandustsükli etappidele iseloomulikud jooned? · Kuidas üritab valitsus majandust stabiliseerida? · Millised on fiskaal- ja raha- ehk monetaarpoliitika eelised ja puudused? Majandusindikaatorid Majandusindikaatorid on näitajad, mida kasutatakse majanduse iseloomustamiseks. Kuidas SKT leitakse, - SKT hõlmab ainult lõpptarbimist mis seda mõjutab - SKT hõlmab ainult riigi territooriumil toodetud kaupu - SKT kasvu võib mõjutada inflatsioon - Rahvastikumuutused - Kvaliteedimuutused

Majandus
thumbnail
20
pdf

Nõudlus ja inflatsioon

kui SKP väärtus suureneb b. välisinvesteeringute puudumise tõttu c. kui suurenevad kulutused söjalistele kulutustele d. kui sissetulekud vähenevad 9. Kaubavahetuse bilanss: a. jääb igal juhul samaks, sõltumata sellest, mis juhtub rahaga b. paraneb pärast devalveerimist, kuid hiljem halveneb kiiresti c. paraneb koheselt, juhul kui devalveeritakse valuuta d. halveneb pärast devalveerimist, kuid hiljem paraneb 10. Monetaarpoliitika: a. on poliitikute väljamõeldis oma tegevusetuse õigustamiseks b. lähtub ühest selgest lõppeesmärgist c. lähtub ühest või mitmest vaheeesmärgist d. tugineb rahandusministeeriumi tegevusele 11. Maksebilansi põhiosad on: a. kaupade eksport ja import b. kaubandusbilanss ja välisinvesteeringud c. jooksevkonto, kapitalikonto ja reservkonto d. ülekannete bilanss ja teenuste bilanss 12

Majandus
thumbnail
4
docx

Majanduslik stabiilsus

Majanduslik stabiilsus · Turg ja majandus tervikuna toimivad kõige effektiivsemalt tasakaalustatud seisundis. · Turu üldine tasakaal- nõutav kauba/tegurite kogus vastab pakutavale kgusele. · Iga ühiskond loob endale oma majandussüsteemi, mis lähtub kindlatest printsiipidest. · Moodustub toimivate seadustega majanduskeskond, mida kujundab majanduspoliitika. Ühiskonnas loodud väärtusi saab mõõta: · Kulutuste põhjal, mida tehakse kaupade/teenuste ostmisel. · Tulude põhjal, mida saadakse tootmistegurite eest. RKT- rahvusvaheline kogutoodang- ühe riigi tootmistegurite poolt ühes aastas loodud kaupade ja teenuste rahaline koguväärtus (ainult Eesti kapital). · Nominaalne SKT- arvestatakse jooksvates hindades. · Reaalne SKT- nominaalset SKT-d on korrikeeritud inflatsiooniga. SKT- mis mõjutab selle suurust · Hõlmab ainult lõpptarbimist. · Ainult riigi territooriumil toodetud kaup

Majandus



Lisainfo

SKP, töötus ja inflatsioon seoseid fiskaal- ja monetaarpoliitikaga Eesti majanduse näitel koos kahe olulise muudatuseda aastatel 2007-2011.

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun