alustamise, lõpetamise vm põhjendatud tegevuse tõttu), kuid mitte üle 18 kuu. Arvestusperioodiks on reeglina kalendriaasta, kui raamatupidamiskohustuslase põhikirjas või muus raamatupidamiskohustuslase tegevust reguleerivas dokumendis ei ole sätestatud teisiti. Riigi ja riigiraamatupidamiskohustuslase majandusaastaks on eelarveaasta. 7 Majandusaasta aruanne Tegevusaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Audiitori järeldusotsus (kui auditeerimine on kohustuslik) Majandusaasta kasumi jaotamise ettepanek/kahjumi katmise ettepanek FINANTSARUANDED Bilanss e finantsseisundi aruanne (kajastab teatud kuupäeva seisuga
vara soetamine, kajastame kuluna selle perioodi eest, kuna me teda kasutame) Tavaliselt on aineliste varade kasutusaeg piiratud nad kuluvad füüsiliselt kui ka moraalselt. (kuluvad füüsiliselt- värv tuhmub, puruneb jne.. võib kuluda ka moraalselt-riistvara vananeb.) Piiramatu kasutusajaga varaobjektid on näiteks maa, kunstiteosed jne. (eksponaadi väärtus võib hoopiski tõusta ja samuti ka kunstiteostega) Materiaalse põhivara soetusmaksumus kajastatakse kuluna kasuliku eluea jooksu. Varaobjekti kuluna kajastamise (mahaarvestamise) eesmärk on soetamiseks tehtud väljaminekute vastavusse viimine nende kasutamisest saadava tuluga (tulude ja kulude õige vastandamine). Varaobjekti soetusmaksumuse kuluna kajastamisel on olulised kaks tegurit: * vara eeldatav kasutusaeg, * vara eeldatav jääkmaksumus kasutusaja lõpul(lõppväärtus või lõpetamismaksumus).
Kassas oleva raha eest vastutab kassapidaja. Kontot Kassa puudujäägid ja ülejäägid debiteeritakse, kui müügitulu oli suurem raha laekumistest ja krediteeritakse kui oli vastupidi. Raha kassasse vastuvõtmise kohta vormistatakse kassa sissetulekuorder. Raha väljamaksel vormistatakse kassa väljaminekuorder. Orderite vormistamisel ei tohi teha parandusi. Kassaraamat Kõik kassaorderid registreeritakse kassaraamatus. Kassaraamatus kajastub raamatupidamiskohustuslase kassas hoitava raha jääk päeva alguses, sissetulek ja väljaminek päeva jooksul ning raha jääk päeva lõpuks. Kassaraamatut täidetakse iga päev. Kassa inventeerimine Kassat tuleb inventeerida, et kindlaks teha tegelik rahajääk, mida võrreldakse kassaraamatu andmetega. Kassa inventeerimise kord määratakse kindlaks ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjas. Raha kassas inventeeritakse vähemalt üks kord aastas bilansipäeva seisuga.
................................................................................................. 4 1.3 Arvepidamise ajalooline taust .......................................................................................... 6 1.4 Raamatupidamist reguleeriv seadusandlus ....................................................................... 6 2 RAAMATUPIDAMISBILANSS ............................................................................................ 8 2.1 Ettevõtte varad .................................................................................................................. 8 2.2 Ettevõtte kohustused ja omakapital ................................................................................ 10 2.3 Raamatupidamisbilanss .................................................................................................. 11 3 MAJANDUSTEHINGUTE KAJASTAMINE JA DOKUMENTEERIMINE ..................... 15 3
Kutseeksam 1. Raamatupidamiskohustlane on: a) Ettevõtte juht; b) Raamatupidamisosakond; c) Registreeritud juriidiline isik; d) Ettevõtte pearaamatupidaja; e) Kõik eelpooltoodud; f) Ainult b ja c 2. Raamatupidamise põhivõrrand on: a) VARA = KOHUSTUSED OMAKAPITAL; b) VARA + KOHUSTUSED = OMAKAPITAL c) VARA = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL d) Mitte ükski eeltoodud pole õige 3. Kreditoorse lühivõla hulka kuuluvad: a) Ettemaksed tarnijale; b) Maksuvõlad; c) Arendusväljaminekud; d) Tulevaste perioodide ettemakstud kulud 4. Rahasumma on hoiustatud kuueks aastaks, intressimääraga 8%. Kui intresse arvutatakse kvartaalselt, siis teguri tabeliväärtus leitakse, kasutades: a) 8% ja 6 perioodi; b) 2% ja 6 perioodi; c) 2% ja 24 perioodi; d) 8% ja 24 perioodi;
poolest on tegemist aktivakirjetega ja passivakirjetega: · bilansi aktivakirjed näitavad ettevõtte käibevara ja põhivara koostist; · bilansi passivakirjed näitavad ettevõtte kohustuste ja omakapitali koostist. Bilansikirjed on liigendatud ja paigutatud läbimõeldud järjestuses. Tähtsaimaks liigendamiskriteeriumiks on aktivas likviidsusprintsiip ja passivas õigussuhetest tulenev tähtajalisuse printsiip ning omakapitali printsiip. 1.3.1 Aktivad Aktivad on ettevõtte varad reaalses väärtuses, mis osalevad majandustegevuses. Varad jagunevad käibevaraks ja põhivaraks. Käibevara raha ja raha ekvivalendid ning nõuded, mis muutuvad majandustegevuses rahaks. Põhivara vara, mida kasutatakse majandustegevuses pikema aja jooksul, tavaliselt üle ühe aasta. 1.3.2 Passivad Passivad on lühi- ja pikaajalised kohustused (võõrkapital) ja omakapital. Kohustus võlgnevus teisele osapoolele toimunud majandustegevuse eest, kohustus
........................................................................................................................33 Kasutatud allikate loetelu............................................................................................................................................35 LISAD........................................................................................................................................................................... 36 Tuha Talu OÜ 2008.a. majandusaasta aruanne......................................................................................................36 2 Sissejuhatus Raamatupidamispraktika eesmärgiks on kinnistada ja rakendada koolis õpitud teoreetilist raamatupidamist ning anda õpilasele võimalus tutvuda ettevõtte erinevate tegevusvaldkondadega.
1. Aktsia on: a. Õiglase väärtusega soetatud väärtpaber, millega vahetatakse vara või arveldatakse osapoolte vahelises tehingus b. Väärtpaber, mis sisaldab laenuvõtja kohustust tagastada laen kokkulepitud tähtajal c. Väärtpaber, mis näitab selle omaniku õigust osale ettevõtte varast ja kohustistest d. Väärtpaber võlakiri, mis ostetakse tagasi lunastustähtajal 2. Firma kohta on teada järgmised andmed: Juhul kui 31.12 on laos arvel 9000 tk, siis LIFO meetodi rakendamisel on lõppvaru maksumus: Valige üks: a. 108 000 b. 99 000 c. 113 000 d. 100 000 3
väljakujunenud roll. Referaadi eesmärk on uurida, kuidas on ettevõtte majanduslik oluord ja kas ettevõte on piisavalt tugev, et turul järjest suuremat edu saavutada. Peamised allikad töö koostamisel on A. Le Coq Tartu Õlletehase arvandmeid ja sealt talletatud informatsioon. 3 1.MAJANDUSAASTA ARUANDE KOOSTAMINE Majandusaasta Majandusaasta pikkus on 12 kuud. Raamatupidamiskohustuslase asutamisel, lõpetamisel, majandusaasta alguskuupäeva muutmisel või muul seadusega ettenähtud juhul võib majandusaasta olla lühem või pikem kui 12 kuud, kuid ei tohi ületada 18 kuud. Majandusaastaks on kalendriaasta, kui raamatupidamiskohustuslase põhikirjas või muus raamatupidamiskohustuslase tegevust reguleerivas dokumendis ei ole sätestatud teisiti. Majandusaasta aruande koostamine Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud lõppenud majandusaasta kohta koostama
fondidesse. Kõik see kokku moodustab ühtse finantsvara kogumi. Finantsvarade arvestamise juhised on toodud Raamatupidamise Toimkonna juhendis RTJ 3 Finantsinstrumendid. Rahaarveldustes kajastatakse ettevõtte raamatupidamises kõiki tehinguid, mida tehakse sularahas või arvelduskontolt ülekannetena, kaardimaksetena või mõnel muul võimalikul viisil. Rahaarveldused võib jagada kaheks: sularhaarveldused ja sularahata arveldused. Sularaha tehingud toimuvad konto Kassa kaudu. Sularahata tehingute kajastamiseks kasutatakse kontot Pank (Pangakonto, Arvelduskonto). Ettevõtte tegevusvaldkonnast sõltub sularahaga ja sularahata toimuvate tehingute osakaal. Ettevõttes võib avada mitu erinevat kassa kontot, kuna sularahaga arvlemise kohad võivad olla füüsiliselt erinevates kohtades. Pangatehingute kajastamiseks on eraldi kontod erinevates pankades avatud arvelduskontode kohta ning erinevates valuutades toimuvate arvelduste kohta. 2. Kassa.
Raamatupidamise seadus Raamatupidamiskohustuslane (RPS § 2) Iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal (edaspidi filiaal). Seaduses kasutatavad mõisted (RPS § 3) • vara – raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus; • kohustus – raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg; • omakapital (netovara) – raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; • tulu – aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali; • kulu – aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis
AS NÄIDIS 01.01.05 31.12.05 majandusaasta aruanne AS NÄIDIS 01.01.2005 31.12.2005 majandusaasta aruanne Aruandeaasta algus: 01.01.2005 Aruandeaasta lõpp: 31.12.2005 Ärinimi: AS Näidis Registrikood: 10000001 Aadress: Näidise 10 Tallinn 10100 Sidevahendid: telefon 1111111 faks 1000000 Põhitegevusala: Jaekaubandus Tegevjuht: ................................... Audiitor: ................................... Lisatud dokumendid: Audiitori järeldusotsus,
Kasutatavad dokumendid: orderid (kassa sissetuleku-, väljamineku order), pangaväljavõte, inventuuri leht. Valuuta arvestus: · Arvutatakse ümber operatsioonipäeval kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel · Arvestus toimub paralleelselt nii eurodes kui ka välisvaluutas · Bilansipäeval hinnatakse saldod Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel OSTJATE ARVESTUS Sünteetiline arvestus tähendab, et ettevõttes on kasutusel üks konto ,,ostjad" (On ebatäpne, ei saa aru, kes on ettevõttele võlgu ja kes maksnud on) Analüütilises arvestuses tuuakse välja eraldi konto iga ostja jaoks. (On vaja endale parema ülevaate tagamiseks, kui on palju ostjaid ja tarnijaid. Samuti kui on pikad maksetähtajad või tasumised osamaksetena) Müügitehingute kirjendid: D kassa,pank,ostjad K kulu D kassa,pank,ostjad K KM
teenuste eest; · ostjad ja kliendid on huvitatud ettevõtte eksistentsist, eriti kui neil on pikaajaline koostöö antud ettevõttega või nende äri sõltub sellest ettevõttest; · valitsus vajab infot ettevõtete majandustegevuse kohta maksupoliitika kujundamiseks, samuti kogumaks andmeid ametliku statistika jaoks; · avalikkust mõjutavad ettevõtted töö, kaupade või teenuste pakkumisega. Avalikkuse infovajadus on seotud ettevõtte arengusuundadega, mis peegelduvad majandusaasta aruannetes. Ettevõtte majandustegevust mõjutavad nii ettevõttevälised kui ka sisesed aspektid, millega majandusarvestuses tuleb arvestada. Ettevõttevälised aspektid: - ettevõtluse ja kapitali vahelised sidemed, - õigussüsteem, - poliitilised sidemed, - inflatsiooni tase. Ettevõttesisesed aspektid haaravad kõiki ettevõttesiseseid tegevusvaldkondi: - põhitegevus, - personal, MAJANDUSARVESTUS Kertu Lääts 2004 3
ja eesmärgid 1.3. Äritegevus kui finantssüsteem 2 1.4. Finantsanalüüs 3 1.4.1. Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad Analüüsi meetodid 1.5. Finantsinstrumendid 4 2. Ettevõtte majandustegevuse aruandlus 5 2.1. Aruandluse eesmärk ja koostamise põhiprintsiibid 2.2. Raamatupidamisbilanss. Varad. Kohustused. Omakapitali. 6 2.3. Kasumiaruanne. Erinevad arvestusskeemid. Arvestusprintsiibid 10 2.4. Rahavoogude aruanne. Olemus ja põhikategooriad 12 Seosed bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude vahel 14 2.5. Finantssuhtarvud 16 3. Kulud ja hinna kujunemine 20 Optimaalse kasumi ja hinna prognoosimine. Kattetus punkt 22 4. Raha aja väärtus
20 Lisa 20 Mitmesugused tegevuskulud................................................................... 20 Lisa 21 Muud ärikulud......................................................................................... 21 Lisa 22 Finantstulud ja -kulud..............................................................................21 Lisa 23 Tehingud seotud osapooltega.................................................................. 21 Lisa 24 Laenude tagatised ja panditud varad....................................................... 22 Lisa 25 Tingimuslikud kohustused.......................................................................22 Majandusaasta aruande allkirjad.............................................................................. 23 Majandusaasta aruandele lisatud dokumendid: Audiitori järeldusotsus Majandusaasta kasumi jaotamise ettepanek
mõisted ning alusprinsiibid Eesti Hea Raamatupidamistava kohaselt. Kirjalikest allikatest on enim kasutatud Lehte ja Jaan Alveri teost ,,Finantsarvestust", Juta Tikk ,,Finantsarvestus", Anu Allikvee kirjutatud teost ,,Raamatupidamise sise-eeskirja koostamine" ning peamiseks internetiallikaks on Raamatupidamise ABC veebileht. Eesmärgi täitmiseks on koostatud uurimisküsimused. Kursusetöö valmib lähtudes järgenvatest küsimustest: · Millised varad on varud? · Millised on varude arvestusmeetodid? · Millised on varude arvestussüsteemid? · Kuidas varusid inventeeritakse? Kursusetöö jaotatakse kahte peatükki. Kursusetöö esimese ehk teoreetilise osa koostamisel kasutatakse info kogumiseks Raamatupidamise Toimkonna juhendit number 4, samuti erinevate aurotite poolt koostatud teemakohaseid õpperaamatuid ja internetiallikaid, kust on võimalik lugeda erinevaid artikleid, mis suurendavad andmete mitmekesisust.
1. SISSEJUHATUS Varud on osa käibevarast, mida kasutatakse toodete valmistamiseks, teenuste osutamiseks või müügiks. Antud ainetöö eesmärk oli uurida lähemalt varude arvestusega seonduvat. Ainetöö sisaldab materjale nii varude arvestusmeetoditest, inventeerimistest, kui ka arvestussüsteemidest. 3 2. VARUDE ARVESTUS Varud on varad: · Mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus; · Mida parajasti toodetakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus; · Materjalid või tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel. (3, 184-185) Varude mõiste hõlmab lisaks müügiks ostetud kaupadele, materjalidele, lõpetamata valmistoodangule ka selliseid objekte nagu müügiks hoitavad seadmed, kinnisvara ja teenused. (2, 61)
Eesti esimene raamatupidamise seadus jõustus 1. jaanuaril 1995 aastal. Praegusel hetkel kehtiv, uus raamatupidamise seadus, jõustus 1. jaanuaril 2003 aastal. Seaduse eesmärgiks on luua õiguslikud alused ja kehtestada rahvusvaheliselt tunnustatud arvestus- ja aruannete koostamise põhimõtetest tulenevad nõuded Eesti Vabariigi raamatupidamiskohustuslasele. Raamatupidamise seadus koosneb kaheksast peatükist: 1) üldsätted; 2) raamatupidamise korraldamine; 3) majandusaasta aruanne; 4) konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne; 5) raamatupidamisalase töö suunamine ja korraldamine; 6) riigi raamatupidamise korraldamise erisused; 7) muude isikute raamatupidamise korraldamise erisused; 8) seaduse rakendamine. Info õige kajastamise ja võrreldavuse huvides tuleb arvetus organiseerida vastavalt üldtunnustatud arvestusprintsiipidele. Seadus kehtestab rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtete osaks olevad alusprintsiibid:
Ettevõttes OÜ Abilis raamatupidamis arvestus viiakse läbi kooskõlas " Raamatupidamis seadusega" . Juhib raamatupidamist pearamatupidaja, kes töötab firmas täiskohaga . Ettevõtte kasutab raamatupidamise programmi 1C. "1 Raamatupidamine" - universaalne raamatupidamise programm, mis ei nõua eelnevat omandamist. Raamatupidaja saab seadistada programmi ise vastavalt seaduse ja arvelduse vormide muudatustele.(5) Ettevõtte raamatupidamis dokumendid on: ostu- ja müügi arved (vt Lisa1-2 ) sissetuleku ja mahakandmise aktid (vt Lisa 3-4) palgaarvestused (vt Lisa 5) panga dokumendid aastaaruanned ja muu Igakuuselt 10. kuupäevaks E-Maksuametis täidetakse tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni, 20. kuupäevaks käibemaksu, impordi ja ekspodi deklaratsiooni. Samas ka EU statistika ametisse saadetakse ettevõtte statistika andmed. Kindlasti igakuuselt makstakse elektri, küte, vee, telefonide, interneti, auto liisingu jm arved.
· mõõtmine majandustehingud on tehingud, mis on rahaliselt mõõdetavad; · dokumenteeritakse, töödeldakse, rühmitatakse ja võetakse kokku; · koostatakse aruanne raamatupidamise aastaaruanne, mis koosneb haldus- ja finantsaruandest need on bilanss, kasumiaruanded ja lisad. Majandusarvestuse valdkonnad · Raamatupidamisarvestus; · Maksude arvestus; · Juhtimisarvestus; · Kuluarvestus; · Finantsanalüüs; · Eelarvestamine; · Sisekontroll; · Auditeerimine. · Varad on ressursid, mida ettevõte omab äritegevuses, mida ta kontrollib, kui eelnenud sündmuste tulemust ja millest oodatakse tulevikus ettevõttele majanduslikku kasu. · Kohustus on ettevõtte minevikusündmustest tulenev praegune võlg, mille tasumise tulemuseks on eeldatavat majanduslikku kasu sisaldavate ressursside väljumine ettevõttest. · Omakapital on ettevõtte varade jääkväärtus pärast antud ettevõtte kõigi kohustuste mahaarvamist.
Eesti esimene raamatupidamise seadus jõustus 1. jaanuaril 1995 aastal. Praegusel hetkel kehtiv, uus raamatupidamise seadus, jõustus 1. jaanuaril 2003 aastal. Seaduse eesmärgiks on luua õiguslikud alused ja kehtestada rahvusvaheliselt tunnustatud arvestus- ja aruannete koostamise põhimõtetest tulenevad nõuded Eesti Vabariigi raamatupidamiskohustuslasele. Raamatupidamise seadus koosneb kaheksast peatükist: 1) üldsätted; 2) raamatupidamise korraldamine; 3) majandusaasta aruanne; 4) konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne; 5) raamatupidamisalase töö suunamine ja korraldamine; 6) riigi raamatupidamise korraldamise erisused; 7) muude isikute raamatupidamise korraldamise erisused; 8) seaduse rakendamine. Info õige kajastamise ja võrreldavuse huvides tuleb arvetus organiseerida vastavalt üldtunnustatud arvestusprintsiipidele. Seadus kehtestab rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtete osaks olevad alusprintsiibid:
1. Raamatupidamise korraldamine. Riiklik raamatupidamise korraldus on eesti keeles, esitusvaluutaks euro, st aruandlused peavad toimuma eesti keeles. RTJ kasutatakse selleks et kõik raamatupidamisega tegelevad isikud, ettevõtted, teeksid seda ühte moodi ja et raamatupidamine oleks kõigile ühte moodi mõistetav. 2. Raha arvestus Kontodest kasutatakse kassa/ pank/ valuuta. Kassas kajastatakse sularaha liikumine. Pangas kajastatakse tehingud mis on tehtud läbi pangakontode. Valuuta konto on vajalik selleks et kajastada tehinguid, mis on tehtud välisvaluutas. Sularaha liikumise kohta kassast välja ja sisse, koostatakse orderid. Kassaorderid registreeritakse kassaraamatus (registris). Kassa inventeerimise sagedus määratakse raamatupidamise sise-eeskirjades. Kassa inventuur on kindlasti bilansipäeva seisuga. Soovitatav on avada eraldi kontod erinevate pangakontode ning välisvaluuta pangakontode kohta. Pangakonto saldo ei saa olla negatiivne
............6 2. RAAMATUPIDAMISE KORRALDUS.......................................................... 7 2.1 Teooria.......................................................................................................................... 7 2.2. AS Viljandi Aken ja Uks raamatupidamise sise-eeskiri................................................ 8 2.3. Alused........................................................................................................................... 9 2.4. Majandusaasta............................................................................................................. 9 3. VARADE ARVESTUS...................................................................................10 3.1 Varade inventuur ....................................................................................................... 11 3.2 Kontoplaan................................................................................................................. 12 3
lisaks ka koondkasumiaruande); (c) rahavoogude aruanne; (d) omakapitali muutuste aruanne; ja (e) lisad. 7. Käesolev juhend sätestab üldnõuded põhiaruannete esitusviisile ja lisades avalikustatava informatsiooni ulatusele. Muud Raamatupidamise Toimkonna juhendid sätestavad täiendavaid nõudeid lisades avalikustatava spetsiifilise informatsiooni suhtes. 8. Raamatupidamise aastaaruanne peab olema selgelt eristatud muust samas dokumendis (näiteks majandusaasta aruandes) esitatud informatsioonist. Raamatupidamise aastaaruandes peab olema selgelt välja toodud aruandeperiood, mille kohta see on koostatud. (SME IFRS 3.23). 9. Raamatupidamise aastaaruanded koostatakse eesti keeles ja Eesti Vabariigis ametlikult kehtivas vääringus, tuues välja arvnäitajate puhul kasutatud täpsusaste (näiteks tuhandetes vääringu ühikutes). (SME IFRS 3.23 (d), (e)). BILANSS Üldreeglid 10. Raamatupidamiskohustuslane (välja arvatud paragrahvis 12 nimetatud
RAAMATUPIDAMISARVESTUSE ÜLDISELOOMUSTUS: Arvestuse mõiste ja terminoloogia: Arvestuse abil kajastatakse varade seisukorda ja liikumist. Ehk siis pannakse kirja kust varad tulevad ja kus neid kasutatakse. Arvestust peetakse selleks, et kontrollida ettevõtte tegevust ja suunata arengut. Arvestus on oma olemuselt ärikeel mida peaksid valdama kõik finantsharidust omavad isikud ja finants näitajatest huvitatud isikud. 1. ettevõtte tipp ja keskastme juhid või juhtkond. 2. osanikud/omanikud/ investorid 3. maksuamet/riik/ statistikaamet 4. pangad/laenuandjad 5. töötajad/raamatupidaja 6. kliendid ja hankijad
12.2011 ärinimi: OÜ Baltic Premator registrikood: 10521993 tänava nimi: Kopli 103 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 11712 telefon: +372 6102655, +372 6102255 faks: +372 6102073, +372 6102999 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: www.blrt.ee OÜ Baltic Premator 2011. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 4 Bilanss 4 Kasumiaruanne 5
1.4). 1. KONTOPLAAN KOOS KONTODE SISU KIRJELDUSEGA Kontod jaotatakse kontoplaanis rühmadeks ning rühma tähistab kontokoodi esimene number: 1) aktiva kontod (varad); 2) passiva kontod ( kohustused, kapital); 3) äritulud põhitegevusest (so. Kaupade ja toodangu müügist saadav tulu); 4) muud äritulude kontod; 5) ärikulude kontod; 6) muud ärikulude kontod ( ka finantskulud); 7) tulude-; kulude koondkontod. Kontorühmad koosnevad kontoklassidest: konto klass 11- raha ja lühiajalised finantsinvesteeringud, konto klass 12 - ostjate lühiajaline debitoorne võlg, konto klass 18 - materiaalne põhivara, konto klass 22 - maksuarveldused riigiga (käibemaks, sotsiaalmaks, tulumaks jne.), konto klass 31- tulud toodangu müügist, konto klass 56 - büroo ja sidekulud, konto klass 61 - palk ja sellega seonduvad kulud jne (annaabi). Bilansi aktivakontod on kontod number 1-ga. Bilansi passivakontod on kontod nr. 2- ga
ja eesmärgid 1.3. Äritegevus kui finantssüsteem 2 1.4. Finantsanalüüs 3 1.4.1. Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad Analüüsi meetodid 1.5. Finantsinstrumendid 4 2. Ettevõtte majandustegevuse aruandlus 5 2.1. Aruandluse eesmärk ja koostamise põhiprintsiibid 2.2. Raamatupidamisbilanss. Varad. Kohustused. Omakapitali. 6 2.3. Kasumiaruanne. Erinevad arvestusskeemid. Arvestusprintsiibid 10 2.4. Rahavoogude aruanne. Olemus ja põhikategooriad 12 Seosed bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude vahel 14 2.5. Finantssuhtarvud 16 3. Kulud ja hinna kujunemine 20 Optimaalse kasumi ja hinna prognoosimine. Kattetus punkt 22 4. Raha aja väärtus
ja eesmärgid 1.3. Äritegevus kui finantssüsteem 2 1.4. Finantsanalüüs 3 1.4.1. Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad Analüüsi meetodid 1.5. Finantsinstrumendid 4 2. Ettevõtte majandustegevuse aruandlus 5 2.1. Aruandluse eesmärk ja koostamise põhiprintsiibid 2.2. Raamatupidamisbilanss. Varad. Kohustused. Omakapitali. 6 2.3. Kasumiaruanne. Erinevad arvestusskeemid. Arvestusprintsiibid 10 2.4. Rahavoogude aruanne. Olemus ja põhikategooriad 12 Seosed bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude vahel 14 2.5. Finantssuhtarvud 16 3. Kulud ja hinna kujunemine 20 Optimaalse kasumi ja hinna prognoosimine. Kattetus punkt 22 4. Raha aja väärtus
ja eesmärgid 1.3. Äritegevus kui finantssüsteem 2 1.4. Finantsanalüüs 3 1.4.1. Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad Analüüsi meetodid 1.5. Finantsinstrumendid 4 2. Ettevõtte majandustegevuse aruandlus 5 2.1. Aruandluse eesmärk ja koostamise põhiprintsiibid 2.2. Raamatupidamisbilanss. Varad. Kohustused. Omakapitali. 6 2.3. Kasumiaruanne. Erinevad arvestusskeemid. Arvestusprintsiibid 10 2.4. Rahavoogude aruanne. Olemus ja põhikategooriad 12 Seosed bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude vahel 14 2.5. Finantssuhtarvud 16 3. Kulud ja hinna kujunemine 20 Optimaalse kasumi ja hinna prognoosimine. Kattetus punkt 22 4. Raha aja väärtus
3. Ostu- ja müügitehingute kajastamine käibemaksukohustuslasest ettevõttes 01.10.- 31.10. Käibemaksu kontol on käibemaksu ettemaks 5300. Koostage lausendid ja käibemaksukonto. Milline on käibemaksukonto saldo ja kus see kajastub 31.10. vahebilansis? Ettevõte müüb: 1. Kaupa, müügihind 25 400 + km 20%. Ostjale antakse tasumiseks aega 10 päeva 2. Teenust, hind 100 000 + km 20%. Ostja tasub kohe pangakaardiga 25%, ülejäänud summale antakse tasumiseks aega 7 kalendripäeva. 3. Kassasse laekub sularahas osutatud teenuste eest 5400, mis sisaldab käibemaksu 20%. Ettevõte ostab: 1. Teenust, laekub arve 23 400 + Km 20%. Arve tarnijale tasumata 2
volitustega juhil, kes vastutab kogu majandustegevuse eest otseselt omaniku või omanike ees. Majandusarvestust tuleb vaadelda süsteemina, mille koostisosadeks on finantsarvestus (financial accounting), juhtimisarvestus (managerial accounting), kuluarvestus (cost accounting), finantsaruannete analüüs (financial statement analysis), audiitorkontroll (auditing). Finanatsarvestuse põhimõisteteks on vara, kohustus, omakapital, tulu, kulu, kasum ja kahjum. Vara on möödunud sündmus(t)e tulemusel ettevõtte valitseva mõju all olev ressurss, millest loodetakse tulevikus majanduslikku kasu saada. Kohustus, mis on tekkinud möödunud sündmus(t)est ja mille hüvitamisega arvatakse kaasnevat ettevõttele majanduslikult kasulike ressursside (ettevõttest) väljaminek. Omakapital (netovara) on jääkosalus ettevõtte varas pärast kõigi kohustuste mahaarvamist.