Finatsraamatupidamine (6)

4 HEA
Punktid

Esitatud kĂŒsimused

  • Milline alljĂ€rgnevatest punktidest ei esine RTJ 4 ,,Varude" ĂŒlesehituses (sisukorras) ?
  • Millise rahvusvahelise finantsaruandluse standardiga on juhend RTJ 4 kooskĂ”las ?
  • Milline neist ei kuulu varude arvestuspĂ”himĂ”tete hulka ?
  • Mis on konsignatsioonimĂŒĂŒk ?
  • Millistel kasumiaruannete kirjetel kajastatakse mĂŒĂŒdud varude kulu ?
  • Millal tuleb rakendada Raamatupidamise Toimkonna juhendit RTJ 4 ,,Varud" ?
  • Milliste varade arvestamisel ei rakendata RTJi 4 ,,Varud" ?
  • Mis on varu soetusmaksumus ?
  • Milline neist ei kuulu soetusmaksumuse hulka ?
  • Milline neist ei ole varu ?
  • Milline neist valemitest on Ă”ige ?
  • Kui suur oli Firma mĂŒĂŒk Kliendile vaadeldaval perioodil ?
 
SĂ€utsu twitteris






Finantsraamatupidamine










SISUKORD
I RAHVUSVAHELISEST RAAMATUPIDAMISEST 3
1. Rahvusvahelised arvestusmudelid 3
2. Raamatupidamisarvestuse rahvusvaheline harmoniseerimine ja standardiseerimine 4
II RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD ARVESTUSMEETODID 8
3. Ostjatelt laekumata arvete hindamise meetodid 8
4.Varude arvestuse meetodid 11
5. Materiaaalse pÔhivara soetusmaksumuse mahaarvestuse e. amortisatsiooni arvestuse pÔhimÔtted ja meetodid 15
III MAJANDUSAASTA ARUANDE KOOSTIS JA KOOSTAMISE KÄIK 19
6. Raamatupidamise aastaaruande koostamise eesmÀrk 19
7. Raamatupidamise aastaaruande koostamisest 19
8. Bilanss ja bilansi ĂŒlesehitus 20
9. Kasumiaruanne 22
10. Rahavoogude aruanne 23
11. Rahavoogude aruande koostamine 24
12. Omakapitali muutuste aruanne 25
13. Aastaaruande lisad 25
14. Majandusaasta aruande koostis ja koostamise kÀik 26
KASUTATUD ALLIKAD 29
Ülesanded 30

I RAHVUSVAHELISEST RAAMATUPIDAMISEST


1. Rahvusvahelised arvestusmudelid


Riigi arvestuspraktika kujunemisel avaldavad mÔju kolm peamist tegurit.
ÕigussĂŒsteem. Enamuses Euroopa kontinentaalriikides (Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias jne.) on Ă”igussĂŒsteem, mis pĂ”hineb rooma Ă”igusel. Nendes riikides on raamatupidamisarvestuse reeglid sĂ€testatud Ă€riseadustikus vĂ”i teistes seadusandlikes aktides. Paljudes teistes riikides ( Suurbritannia , USA, Kanada , Austraalia jne.) on kasutusel tavaĂ”iguse sĂŒsteem, kus seaduste arv on piiratud ja need ei ole niivĂ”rd detailsed. Seadusi tĂ”lgendatakse kohtu poolt ja tavaĂ”igus tugineb suuresti kohtupretsedentidele. See omakorda mĂ”jutab raamatupidamiskorraldust: tavaĂ”iguse riikides on vĂ€he seadusakte, mis reguleerivad raamatupidamist. Raamatupidamisarvestus on seevastu reguleeritud spetsialistide poolt koostatud standarditega.
VÀÀrtpaberituru arengutase. Majandustegevuse jĂ€iga Ă”igusliku regulatsiooniga maades (Saksamaa, Prantsusmaa) on peamiste kreeditoride rollis suurpangad vĂ”i valitsus. ÜldĂ”igusliku orientatsiooniga maades katab Ă€ritegevuse finantsvajadused aga peamiselt aktsionĂ€ride omand ja vÀÀrtpaberiturg. Kuna erainvestoritel puudus vĂ”imalus kasutada ettevĂ”tete sisemist informatsiooni, siis soodustas see ettevĂ”tete avatust ja aruannete kĂ”rget kvaliteeti.
Maksustamine. NĂ€iteks Prantsusmaal ja Saksamaal on maksudeklaratsioonid ja raamatupidamisaruanded pĂ”himĂ”tteliselt ĂŒhesugused. Seevastu nagu sellistes riikides nagu Suurbritannia, USA- korrigeeritakse raamatupidamisaruandeid maksudeklaratsioonide koostamiseks .
Et ĂŒmbritsev keskkond mĂ”jutab arvestussĂŒsteemi, vĂ”ib vĂ€ita, et ĂŒhesuguste sotsiaal-majanduslike tingimustega maade arvestussĂŒsteemis on palju ĂŒhist.
NÔnda on kujunenud erinevad raamatupidamise arvestusmudelid:
BRITI-AMEERIKA (anglo-ameerika)
KONTINENTAAL EUROOPA ( kontinentaalne )
LÕUNA-AMEERIKA (ladina-ameerika)
ISLAMI
RAHVUSVAHELISED STANDARDID
KOMMUNISTLIKUD MAAD
KÔige tuntumad neist on anglo-ameerika ja kontinentaalne mudel.
Kontinentaalne mudel. Majandustegevus on tihedalt seotud suurpankadega kui peamiste finantseerimisallikatega. Arvestus on seadusandlikult reglementeeritud ja oma olemuselt konservatiivne . Arvestuses on prioriteetne riigi, eelkÔige maksunduse vajaduste rahuldamine, vÀhem aga kreeditoride huvide jÀrgimine. Seda mudelit jÀrgib enamus Euroopa riike (v.a. Inglismaa, Iirimaa ).
Anglo-ameerika mudel. Sellele mudelile on iseloomulik arvestuse orienteeritus investorite ja kreeditoride laia ringi huvidele. Selle mudeli jÀrgsetes juhtriikides on hÀsti arenenud vÀÀrtpaberiturg kui oluline finantseerimisallikas. Arvestus on paindlik ja reguleeritud soovituslike arvestusstandarditega. Arvestuskaadri haridustase on kÔrge. See mudel, mida jÀrgivad USA, Inglismaa, Iirimaa, Kanada, Austraalia jne., mÔjutab arenguriikide arvestuse kujunemist.
Ladina-ameerika mudel ĂŒhendab hispaania keelt kĂ”nelevaid riike ( Argentiina , Tsiili, Uruguai, Portugal, Peruu ). LĂ€htutakse riigi vajadustest , maksudel pĂ”hinev raamatupidamine .
Arenevateks mudeliteks on islami mudel (arvestuspÔhimÔtted on vÀljakujunemata, tugevat mÔju avaldab religioon ) ja rahvusvaheline arvestusmudel (arvestuse harmoniseerimine standardite abil).

ANGLO – AMEERIKA KONTINENTAALNE
MUDEL MUDEL

Taust

TavaÔigus Rooma Ôigus
Traditsioonidega vana eriala Uus eriala
Arenenud aktsiaturg VĂ€hearenenud aktsiaturg

Majandusarvestuse ĂŒldised pĂ”himĂ”tted

Orienteeritud aktsionÀrile Orienteeritud vÔlausaldajale
Avalikustamine Salastatus
Maksuarvestus eraldatud Orienteeritud maksundusele
Reguleeritud professionaalide Reguleeritud valitsuse
poolt koostatud standarditega mÀÀrustega

NĂ€ited riikide kohta

Suurbritannia Prantsusmaa
Iirimaa Saksamaa
USA Austria
Kanada Rootsi
Austraalia Itaalia
Uus Meremaa Portugal
Hong Kong Jaapan

2. Raamatupidamisarvestuse rahvusvaheline harmoniseerimine ja standardiseerimine


Riigiti on raamatupidamisarvestuse ja –aruandluse praktika erinev. See tekitab komplikatsioone finantsaruannete koostamisel, auditeerimisel ja analĂŒĂŒsimisel. Mitmed rahvusvahelised organisatsioonid pĂŒĂŒavad harmoniseerida ja standardiseerida arvestust .
Harmoniseerimise all mĂ”istetakse aruannete erinevustele piiride kehtestamist, mille kaudu pĂŒĂŒtakse tagada finantsaruannete vĂ”rreldavuse suurendamist. Arvestuse harmoniseerimine assotsieerub tavaliselt Euroopa Ühenduse (Euroopa Liidu) Ă€riĂŒhinguĂ”igust kĂ€sitlevate direktiividega. Standardiseerimine on rangemate ja kitsamate reeglite kehtestamine. Sandardiseerimisega tegeleb Rahvusvaheline Raamatupidamise Standardite Komitee
(International Accouting Standards Committee – IASC), publitseerides standardeid ja soovitusi .
Euroopa Liidu nĂ”uded raamatupidamisarvestuse valdkonnas on kehtestatud direktiivide vormis. EÜ direktiiv on seadusandlik akt, mille eesmĂ€rgiks on liikmesriikide Ă”iguse vajaliku ĂŒhtsuse tagamine. Euroopa Liidu liikmesriigid on kohustatud oma seadusandluse direktiivi nĂ”uetega kooskĂ”lla viima.
LĂ€htudes Esimese, Neljanda, Seitsmenda ja Kaheksanda direktiivi spetsiifikast, tuntakse neid ka raamatupidamisdirektiivide nime all.
Esimene direktiiv (1957). Raamatupidamisdokumendid peavad olema kÀttesaadavad kÔigile.
Esimene direktiiv sÀtestab:
  • igal aastal avalikustatakse majandusaasta aruanne
  • registreerimine Ă€riregistris
  • registris sĂ€ilitatavatest dokumentidest koopiate tegemise vĂ”imaldamine
  • kehtestatud karistused majandusaasta aruannete mitteesitamise eest

Neljas direktiiv (1978). Neljanda direktiivi eesmÀrgiks on muuta firmade finantsinformatsioon samatÀhenduslikuks ja vÔrreldavaks. HÔlmab jÀrgmisi probleeme:
  • bilansi ja kasumiaruande vormid ja sisu
  • hindamisreeglid
  • aastaaruande lisade sisu
  • aastaaruande auditeerimine ja kinnitamine
  • majandusaasta aruande ja audiitori jĂ€reldusotsuse avaldamine

Seitsmes direktiiv (1983) reglementeerib konsolideeritud aruannete koostamist. Üldjuhul peavad emaettevĂ”tted konsolideerima kĂ”ik tĂŒtarettevĂ”tted. Konsolideeritud aruanded peavad olema auditeeritud. TĂŒtarettevĂ”tete aruanded tuleb konsolideerida rida realt, elimineerides kĂ”ik kontsernisisesed tehingud .
Kaheksas direktiiv seab miinimumtingimused audiitoritele ja audiitorfirmadele.
Auditeerimine:
  • auditeerimist vĂ”ib teostada kas ĂŒksik- vĂ”i juriidiline isik
  • sanktsioonid, kui auditeerimist ei teostata ausalt ja sĂ”ltumatult
  • audiitorite ja audiitorfirmade nimed avalikustatakse
SÀtestab nÔuded audiitoritele:
  • kĂ”rgharidus
  • lĂ”petanud vastavasisulise kursuse
  • 3 aastat praktilist vĂ€ljaĂ”pet

SĂ€testab audiitori kvalifikatsioonieksami programmi: audiitorkontroll , finantsarvestus , kuluarvestus , juhtimisarvestus, aruannete analĂŒĂŒs, siseaudit , Ă”igusaktid jne.
Rahvusvaheline arvestusstandard IAS (Intenational Accouting Standards) on lĂŒhike ja kokkuvĂ”tlik eeskiri , mis puudutab finantsarvestuse mingit elementi ning sĂ€testab:
  • kuidas seda elementi hinnata
  • milline info tuleb selle elemendi kohta avaldada.

Rahvusvaheline Raamatupidamise Standardite Komitee (IASC) asutati 1973 a. Londonis. Asutajaliikmeteks olid Austraalia, Holland , Jaapan, Kanada, Mehhiko, Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia ja Iirimaa ning USA.
IASC pÔhieesmÀrk on:
  • koostada ja publitseerida raamatupidamisstandardeid IASsse (Intrnational Accouting Standards)
  • toetada standardite ĂŒlemaailmset aktsepteerimist
  • toetada standardite parandamist

IASi tekkimise pĂ”hjus oli firmade rahvusvahelisemaks muutumine. Investoreis tekitas ĂŒha suuremat segadust asjaolu, et eri riikide firmade aruanded olid kirjutatud erinevates raamatupidamislikes keeltes.
IASi loomisel nĂ€hti kahte pĂ”hilist raamatupidamisreeglite ĂŒlemaailmse ĂŒhtlustamise vĂ”imalust:
1.Kasutada IASi rahvuslike raamatupidamise standardite asemel. See on sobiv eriti vĂ€iksemates riikides, kel puuduvad ressursid oma standardite vĂ€ljatöötamiseks vĂ”i ei ole see otstarbekas. NĂ€it. enamik Ida –Euroopa riike.
2.JĂ€tta oma standardid kĂŒll alles, aga lĂ€hendada neid pidevalt IASile. NĂ€it. Austraalia ja Suurbritannia.
IASi lĂ€bimurre toimus 1990ndate alguses mitme soodsa asjaolu kokkulangemise tulemusena. Esiteks hakkasid Rahvusvahelised Raamatupidamise Standardid selleks ajaks enam – vĂ€hem “valmis” saama, st. et koostatud standardid katsid juba enamiku raamatupidamise valdkondadest. Teiseks vabanes sel ajal kommunistliku korra alt suur hulk riike, kes vajasid endale plaanimajandusliku raamatupidamise asemele kiiresti uut ja kaasaegset raamatupidamist. KĂ”ige lihtsam tee oli ĂŒle vĂ”tta IAS. Kolmandaks jĂ”udsid ka arenenud riigid seisukohale, et vĂ€hemalt nende börsid vĂ”iksid aktspteerida mingis ĂŒhises keeles kirjutatud aruandeid. Kuna valida oli kahe suure sĂŒsteemi vahel – IAS vĂ”i USA GAAP
(Generally Accepted Accounting Principles – USA Raamatupidamise reeglid), siis juba poliitilistel pĂ”hjustel eelistas enamik Euroopa riike IASi.
KÀesolevaks ajaks on vastu vÔetud 41 standardit, millest osa enam ei kehti. Mitmeid standardeid on jÔutud korduvalt muuta.
IASC tööd juhib nÔukogu, kuhu kuuluvad 13 liikmesriigi (kaasa arvatud 10 asutajamaad) esindajad. 2000 a. algul oli IASCs esindatud 143 raamatupidamisorganisatsiooni 104 riigist.
Rahvusvaheline Raamatupidamise Standardite Komitee on ĂŒldjuhul pĂŒĂŒdnud vĂ€ltida standardite ĂŒledetailiseerimist ja keskenduda olulisele. Paljude spetsialistide arvates on standardite suurimaks eeliseks just nende selgus, arusaadavus, loetavus . Paraku on standardeid ka kritiseeritud, kuna need lubavad paljudel juhtudel alternatiivseid arvestusvariante.
Erinevused IASi ja ERSi ( Eesti raamatupidamise seadus ) vÔib jagada kolme gruppi:
1.Erinevused arvestusmeetodites. IAS lubab mitmes valdkonnas kasutada mitut erinevat meetodit, ERS aktsepteerib ainult ĂŒht vĂ”i kaht neist. Viimastel aastatel on ka IAS muutunud konservatiivsemaks ja vĂ€hendanud erinevaid alternatiivseid variante.
2.Avalikustamisele kuuluva info hulk ja esitusviis. IAS nĂ”uab suurema hulga info avalikustamist. Ka aruannete esitlusviisis on mitmeid erinevusi – nĂ€iteks IAS ei kirjuta ette bilansi ja kasumiaruande formaate.
3.Raamatupidamise juhendite komplekssus ja detailsus . Mitmed raamatupidamise valdkonnad on ERSis kas kajastamata vÔi kajastatud pÔgusalt, sest RT juhendid keskenduvad Eesti oludes olulistele raamatupidamise valdkondadele. IASi kogumaht on suurem kui ERSi ja RT juhendite kogumaht.
Euroopa Liidu 07.07.2002 a otsus: IAS kÔigile börsiettevÔtetele ja finantsasutuste konsolideeritud aruannetele kohustuslik alates 2005.aastast.
“Vanu” standardeid kutsutakse endiselt lĂŒhendiga IAS, “uusi” standardeid ja kogu komplekti kutsutakse lĂŒhendiga IFRS .

IFRS (International Financial Reporting Standards) – rahvusvahelised finantsaruandluse standardid.
IASB (International Accounting Standards Board) - Rahvusvaheline Raamatupidamise Standardite NÔukogu.







II RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD ARVESTUSMEETODID


3. Ostjatelt laekumata arvete hindamise meetodid


TootmisettevĂ”tete mĂŒĂŒgist enamuse moodustab krediitmĂŒĂŒk. Mitte kĂ”ik arved ei laeku tĂ€htaegselt. Osa arvetest laekub suurte pingutuste tulemusena, osa ei laeku ĂŒldse. Sellega kaasneb nn. halbade vĂ”lgade probleem ja vastavad kulud. Ostjatelt laekumata nĂ”udesummade hindamine mĂ”jutab oluliselt ettevĂ”tte varade vÀÀrtust tervikuna , samuti kasumi kujunemist.
Ostjate vastu esitatud nÔuete ja sellest tulenevalt ebatÔenÀoliselt laekuvate arvete hindamiseks ja kajastamiseks vÔib kasutada erinevaid meetodeid , kuid valitud meetodit tuleb rakenda jÀrjepidevalt ja seadustada raamatupidamise sise-eeskirjaga:
  • individuaalne hindamine e. otsene mahakandmise meetod
  • vastavate provisjonide (eraldiste) tegemine e. reserveerimismeetodid, milleks moodustatakse reserv (tavaliselt aasta lĂ”pul), kas

  • krediitmĂŒĂŒgist osatĂ€htsuse meetodil
  • osatĂ€htsuse jĂ€rgi ostjatelt laekumata arvete lĂ”ppjÀÀgist
  • arvete maksetĂ€htaegade meetodil.
    RTJ 3 jĂ€rgi tuleb laekumata arved hinnata bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses , mis on ĂŒldjuhul vĂ”rdne nominaalvÀÀrtusega, miinus vajadusel tehtud allahindlused . Allahindlused kajastatakse eraldi kirjel EbatĂ”enĂ€oliselt laekuvad arved – s.o. nĂ”uete vÀÀrtuste vĂ€hend allahindluste kajastamiseks. Selliseks arvestuseks on vajalik kontraaktiva konto avamine . Lubatud on ka nĂ”ude bilansikirje jÀÀkvÀÀrtuse vĂ€hendamine. Ostjatelt laekumata nĂ”udesummad tuleks hinnata individuaalselt s.o. iga arve laekumise tĂ”enĂ€osust tuleb kĂ€sitleda eraldi. EbatĂ”enĂ€oliselt laekuvaks hindamise aluseks on nĂ€iteks jĂ€rgmised asjaolud :
    1) ostja ei vasta ettevÔtte meeldetuletuskirjadele; maksetÀhtaegadest mittekinnipidamine;
    2) ettevÔte on esitanud ostja vastu hagiavalduse;
    3) ostjale on vÀljakuulutatud pankrott vÔi likvideerimine;
    4) ettevÔtte senine kogemus, et kÔik arved ei laeku.

    EbatÔenÀoliselt laekuvad nÔudesummad kantakse kuludesse lausendiga:
    D – kulu ebatĂ”enĂ€oliselt laekuvatest arvetest
    K – ebatĂ”enĂ€oliselt laekuvad arved
    Selle lausendiga suurendatakse kulusid, kuid “ostjatelt laekumata arvete” kontot ei vĂ€hendata. EbatĂ”enĂ€oliselt laekuvaks hinnatud arvete summa kajastatakse eraldi kontol “ebatĂ”enĂ€oliselt laekuvad arved”.
    Kui kuludesse kantud nÔudesumma hiljem laekub, koostatakse vastupidine lausend :
    D- arvelduskonto
    D- ebatÔenÀoliselt laekuvad arved
    K- ostjatelt laekumata arved
    K- kulu ebatÔenÀoliselt laekuvatest arvetest
    NÔuded tuleb arvata lootusetuteks ja bilansist vÀlja kanda, kui nÔude laekumine on ebarealistlik ja ettevÔttel puuduvad igasugused vÔimalused nÔude kogumiseks. NÀiteks:
    • kui vĂ”lgnikul ei jĂ€tkunud vara pankroti vĂ”i likvideerimise korral kĂ”igi nĂ”uete rahuldamiseks
    • vĂ”lgnikku ei leita
    • vĂ”la sissenĂ”udmise kulud ĂŒletavad nĂ”udesumma.

    Hea raamatupidamistava eeldab ebatÔenÀoliselt laekuva nÔudesumma kuludesse kandmist enne selle lootusetuks muutmist. Lootusetu nÔude mahakandmisel bilansist koostatakse lausend:
    D- ebatÔenÀoliselt laekuvad arved
    K- ostjatelt laekumata arved
    Kui lootusetu nÔudesumma ei ole varem kuludesse kantud, siis
    D- kulukonto
    K- ostjatelt laekumata arved.
    Raamatupidamisarvestuse praktikas kantakse antud kulud, sĂ”ltuvalt pearaamatupidaja otsusest vĂ”i audiitori soovitusest, kas muudesse Ă€rikuludesse, turustuskuludesse vĂ”i ĂŒldhalduskuludesse. Kasumiaruande skeem 1 puhul tuleb kanda ebatĂ”enĂ€olised arved kirjele “mitmesugused tegevuskulud ”. LĂ€htudes pĂ”hjuslikust seosest ja vastutusarvestuse sĂŒvendamise vajadusest, tuleks arvete kuludesse kandmisel lĂ€htuda pĂ”hjustest, mis tingis halva nĂ”ude kujunemise.
    VĂ€lismaises arvestuspraktikas on levinud rahaliste vahendite reserveerimine vĂ”imalikust arvete mittelaekumisest saadava kahju katmiseks. Seesugune vajadus tuleneb tulude-kulude vastavuse printsiibist, et selle perioodi tuludest arvame maha ka selle perioodi kulud. Vara mĂŒĂŒes me aga ei tea palju arvetest jÀÀb laekumata.
  • KrediitmĂŒĂŒgist osatĂ€htsuse meetodi puhul mÀÀratakse eelmiste aastate kogemuse pĂ”hjal, kui suur osa jĂ€relmaksmisega mĂŒĂŒgist jÀÀb laekumata. NĂ€iteks aruandeaasta krediitmĂŒĂŒgi kĂ€ive (kasumiaruandes) oli 1 000 000 krooni. Eelmiste aastate kogemustest on teada, et keskmiselt 3% krediitmĂŒĂŒgist jÀÀb laekumata.
    3% x 1000 000= 30 000.-
    Tehakse raamatupidamislausend:
    D- ebatÔenÀolise laekumise kulu 30 000.-
    K- ebatÔenÀoliselt laekuvad arved 30 000.-
    Kulu kantakse kasumiaruandesse, ebatĂ”enĂ€oliselt laekuvad arved kajastatakse bilansis (NĂ”uded ostjate vastu = ostjatelt laekumata arved – ebatĂ”enĂ€oliselt laekuvad arved). Kui aasta alguses oli ebatĂ”enĂ€oliselt laekuvate arvetel saldo , siis summad liidetakse.
    Kui jÀrgmise aasta jooksul arve tÔepoolest ei laeku, toimub arve kui lootusetu mahakandmine. Kui see raha siiski laekub, siis taastatakse ka arve. Vt eestpoolt .
    Seda meetodit nimetatakse ka kasumiaruande meetodiks.
    .-
  • OsatĂ€htsus ostjatelt laekumata arvete lĂ”ppjÀÀgist. LĂ”ppjÀÀk vĂ”etakse bilansist ja hinnatakse kogemuste jĂ€rgi, kui palju sellest laekub ja kui palju mitte, kulude leidmiseks tuleb teha korrigeeriv raamatupidamiskanne. Seda meetodit nimetatakse ka bilansimeetodiks. Oletame, et ostjatelt laekumata arvete lĂ”ppjÀÀk on bilansis 240 000.-. Kogemuste jĂ€rgi teame, et 3% lĂ”ppjÀÀgist ei laeku. EbatĂ”enĂ€oliselt laekuvate arvete summa 3% 240 000-st = 7 200.- kantakse otse bilanssi . EbatĂ”enĂ€oliselt laekuvate arvete kuludesse kandmisel tuleb lĂ€htuda konto algsaldost ja kuludesse kantav summa arvutada. Kui oletame, et ebatĂ”enĂ€oliselt laekuvate arvete konto algsaldo oli 5 100.-, siis kuludesse tuleks kanda 2 100.-.
    Lausend:
    D- ebatÔenÀoliselt laekuvate arvete kulu 2 100.-
    K- ebatÔenÀoliselt laekuvad arved 2 100.-
  • Arvete maksetĂ€htaegade meetodi kasutamisel arendatakse edasi eelmist meetodit. LĂ€htutakse aasta lĂ”pu laekumata arvete seisust bilansis, kuid laekumata summasid hinnatakse lĂ€htudes arvete vanusest. Edasi mÀÀratakse kogemuse alusel, milline protsent kui vanadest arvetest laekub. NĂ€iteks laekumata arveid kokku on 100 000.-, neist
    maksetÀhtaeg on ees 30 000.- 2% arvetest ei laeku
    makseviivitus 1-30 pĂ€eva 40 000.- 3% “
    makseviivitus 31-60 pĂ€eva 10 000.- 10% “
    makseviivitus 61-90 pĂ€eva 10 000.- 10% “
    makseviivitus ĂŒle 90 pĂ€eva 10 000.- 50% “
    100 000.-
    Kui laekumata arvete summad korrutada protsendiga mis arvetest ei laeku, saame ebatÔenÀoliselt laekuvate arvete summa:
    (30 000x0,02)+(40 000x0,03)+(10 000x0,1)+(10 000x0,1)+(10 000x0,5)= 8 800.-
    See summa tuleb kajastada bilansis.
    Kui ebatÔenÀoliselt laekuvate arvete kontol oli aasta alguses nÀiteks kreeditsaldo 7 800.- ja aasta jooksul kanti maha lootusetuid arveid 7 000.-, siis
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu nĂ€ed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Finatsraamatupidamine #1 Finatsraamatupidamine #2 Finatsraamatupidamine #3 Finatsraamatupidamine #4 Finatsraamatupidamine #5 Finatsraamatupidamine #6 Finatsraamatupidamine #7 Finatsraamatupidamine #8 Finatsraamatupidamine #9 Finatsraamatupidamine #10 Finatsraamatupidamine #11 Finatsraamatupidamine #12 Finatsraamatupidamine #13 Finatsraamatupidamine #14 Finatsraamatupidamine #15 Finatsraamatupidamine #16 Finatsraamatupidamine #17 Finatsraamatupidamine #18 Finatsraamatupidamine #19 Finatsraamatupidamine #20 Finatsraamatupidamine #21 Finatsraamatupidamine #22 Finatsraamatupidamine #23 Finatsraamatupidamine #24 Finatsraamatupidamine #25 Finatsraamatupidamine #26 Finatsraamatupidamine #27 Finatsraamatupidamine #28 Finatsraamatupidamine #29 Finatsraamatupidamine #30 Finatsraamatupidamine #31 Finatsraamatupidamine #32 Finatsraamatupidamine #33 Finatsraamatupidamine #34 Finatsraamatupidamine #35 Finatsraamatupidamine #36 Finatsraamatupidamine #37 Finatsraamatupidamine #38 Finatsraamatupidamine #39 Finatsraamatupidamine #40 Finatsraamatupidamine #41 Finatsraamatupidamine #42 Finatsraamatupidamine #43 Finatsraamatupidamine #44 Finatsraamatupidamine #45 Finatsraamatupidamine #46
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    LehekĂŒljed ~ 46 lehte LehekĂŒlgede arv dokumendis
    Aeg2009-05-06 KuupĂ€ev, millal dokument ĂŒles laeti
    Allalaadimisi 656 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 6 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor mehka16 Õppematerjali autor

    Lisainfo

    MÔisted

    Sisukord

    • Finantsraamatupidamine
    • Ülesanne 1
    • Ülesanne 2
    • Ülesanne 3
    • Ülesanne 4
    • Ülesanne 5
    • Ülesanne 6
    • Ülesanne 7
    • Ülesanne 8
    • Ülesanne 9
    • Ülesanne 10
    • Ülesanne 13
    • Testid raamatupidaja- assistendi I taseme teadmiste kontrolliks
    • Ülesanne 14
    • Ülesanne 15
    • Ülesanne 16
    • Koostada jĂ€rgnevate andmete alusel kasumiaruanne skeem 1
    • Ülesanne 17
    • Millisel bilansikirjel kajastatakse
    • Mida kajastatakse jĂ€rgmistel bilansikirjetel
    • Ülesanne 18
    • Ülesanne 19
    • Ülesanne 20
    • Ülesanne 21
    • Firma 2005. a. majandustehingute loetelu
    • Ülesanne 22
    • Finantsandmed

    Teemad

    • SISUKORD
    • I RAHVUSVAHELISEST RAAMATUPIDAMISEST
    • Rahvusvahelised arvestusmudelid
    • ÕigussĂŒsteem
    • rooma Ă”igusel
    • tavaĂ”iguse sĂŒsteem
    • VÀÀrtpaberituru arengutase
    • Maksustamine
    • raamatupidamise arvestusmudelid
    • BRITI-AMEERIKA (anglo-ameerika)
    • KONTINENTAAL EUROOPA (kontinentaalne)
    • LÕUNA-AMEERIKA (ladina-ameerika)
    • ISLAMI
    • RAHVUSVAHELISED STANDARDID
    • KOMMUNISTLIKUD MAAD
    • Kontinentaalne mudel
    • Anglo-ameerika mudel
    • Ladina-ameerika mudel
    • islami mudel
    • rahvusvaheline arvestusmudel (
    • Raamatupidamisarvestuse rahvusvaheline harmoniseerimine ja standardiseerimine
    • Harmoniseerimise
    • Euroopa Ühenduse (Euroopa Liidu)
    • Standardiseerimine
    • Rahvusvaheline Raamatupidamise Standardite Komitee
    • International Accouting Standards Committee – IASC)
    • LĂ€htudes Esimese, Neljanda, Seitsmenda ja Kaheksanda direktiivi spetsiifikast
    • tuntakse neid ka raamatupidamisdirektiivide nime all
    • Esimene direktiiv
    • Neljas direktiiv
    • Seitsmes direktiiv
    • Kaheksas direktiiv
    • Rahvusvaheline arvestusstandard IAS
    • Rahvusvaheline Raamatupidamise Standardite Komitee (IASC)
    • IASC pĂ”hieesmĂ€rk
    • IASi tekkimise pĂ”hjus oli firmade rahvusvahelisemaks muutumine
    • Kasutada IASi rahvuslike raamatupidamise standardite asemel
    • JĂ€tta oma standardid kĂŒll alles, aga lĂ€hendada neid pidevalt IASile
    • IASi lĂ€bimurre toimus 1990ndate alguses
    • Esiteks
    • Teiseks
    • Kolmandaks
    • USA GAAP
    • selgus, arusaadavus, loetavus
    • alternatiivseid
    • arvestusvariante
    • Erinevused arvestusmeetodites
    • Avalikustamisele kuuluva info hulk ja esitusviis
    • Raamatupidamise juhendite komplekssus ja detailsus
    • IFRS (International Financial Reporting Standards) – rahvusvahelised
    • finantsaruandluse standardid
    • IASB (International Accounting Standards Board) - Rahvusvaheline Raamatupidamise
    • Standardite NĂ”ukogu
    • II RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD ARVESTUSMEETODID
    • Ostjatelt laekumata arvete hindamise meetodid
    • individuaalne hindamine e. otsene mahakandmise meetod
    • vastavate provisjonide (eraldiste) tegemine e. reserveerimismeetodid
    • a) krediitmĂŒĂŒgist osatĂ€htsuse meetodil
    • b) osatĂ€htsuse jĂ€rgi ostjatelt laekumata arvete lĂ”ppjÀÀgist
    • c) arvete maksetĂ€htaegade meetodil
    • EbatĂ”enĂ€oliselt laekuvad arved
    • individuaalselt
    • EbatĂ”enĂ€oliselt laekuvaks hindamise aluseks
    • lootusetuteks ja bilansist vĂ€lja kanda
    • VĂ€lismaises arvestuspraktikas on levinud rahaliste vahendite reserveerimine
    • vĂ”imalikust arvete mittelaekumisest saadava kahju katmiseks
    • tulude-kulude vastavuse printsiibist
    • KrediitmĂŒĂŒgist osatĂ€htsuse meetodi
    • % x 1000 000= 30 000
    • kasumiaruande meetodiks
    • OsatĂ€htsus ostjatelt laekumata arvete lĂ”ppjÀÀgist
    • bilansimeetodiks
    • Lausend
    • D- ebatĂ”enĂ€oliselt laekuvate arvete kulu
    • 100
    • K- ebatĂ”enĂ€oliselt laekuvad arved
    • Arvete maksetĂ€htaegade meetodi
    • D EbatĂ”enĂ€oliselt laekuvad arved
    • 000
    • S. 7 800
    • 000
    • S. 8 800
    • D- ebatĂ”enĂ€oliselt laekuvate arvete kulu 8 000
    • 000
    • Varude arvestuse meetodid
    • varude pidev (jooksev) arvestussĂŒsteem
    • varude perioodiline arvestussĂŒsteem
    • Varude pidevat arvestussĂŒsteemi
    • varude perioodilise arvestussĂŒsteemi
    • varude jÀÀk aruande perioodi algul + varude sissetulek perioodi jooksul
    • varude jÀÀk aruandeperioodi lĂ”pul inventuuri alusel
    • kontroll
    • Rahvusvaheliselt tunnustatud varude hindamise meetodid
    • ĂŒhiku individuaalhinna meetod
    • kaalutud keskmise soetushinna meetod (
    • FIFO meetod
    • varu hindamise meetod viimaste ostude hindades - LIFO meetod
    • varu hindamise meetod kĂ”rgema hinnaga ostude alusel -HIFO meetod
    • varu hindamise meetod madalama hinnaga ostude alusel - LOFO meetod
    • juuni
    • algvaru
    • ĂŒhikut
    • juuni
    • sissetulek
    • juuni
    • vĂ€ljaminek
    • ĂŒhikut
    • juuni
    • ĂŒhikut
    • juuni
    • ĂŒhikut
    • juuni
    • ĂŒhikut
    • juuni
    • MĂŒĂŒgikaup (50+50+150+100+150)=500
    • Üldise individuaalhinna meetodit
    • Kaalutud keskmise soetushinna meetodi kasutamisel oletatakse
    • Perioodilise kaalutud keskmise soetushinna meetodil
    • Pideva kaalutud keskmise soetushinna meetodil
    • FIFO-meetodi
    • LIFO-meetodi
    • Perioodilise LIFO meetodi
    • Pideva LIFO meetodi
    • erinevate meetodite mĂ”ju finantsaruannetele
    • FIFO meetodi
    • Materiaaalse pĂ”hivara soetusmaksumuse mahaarvestuse e. amortisatsiooni arvestuse
    • pĂ”himĂ”tted ja meetodid
    • Materiaalne pĂ”hivara
    • Amortisatsioon
    • Kasulik tööiga
    • Vara amortiseeritav vÀÀrtus
    • soetusmaksumuse mahaarvestamise meetodeid
    • kui need peegeldavad objektiivsemalt varast saadava
    • majandusliku kasu jagunemist vara kasulikule elueale
    • Rahvusvaheliselt on aktsepteeritud
    • PĂ”hivara soetusmaksumuse mahaarvestamise e. amortisatsiooni e. depretsiatsiooni
    • meetodid
    • LINEAARNE e. ĂŒhtlane mahaarvetusmeetod
    • MahaarvestusmÀÀr = ------------------ x 100 %
    • n
    • n-kasutusaeg aastates
    • Mahaarvestise summa = mahaarvestusmÀÀr x ( soetusmaksumus
    • likvideerimismaksumus)
    • TEGEVUSMAHUL v. TOOTMISMAHUL pĂ”hinev meetod
    • soetusmaksumus- likvideerimismaksumus
    • MahaarvestusmÀÀr =
    • planeeritav tegevusmaht
    • Mahaarvetise summa = mahaarvestusmÀÀr x perioodi tegevusmaht
    • KIIRMAHAARVESTUSE MEETODID
    • KAHEKORDSELT VÄHENEVA JÄÄGI MEETOD ( kiirendatud degressiivne
    • meetod)
    • MahaarvestusmÀÀr = -------------- x 2 x 100%
    • Mahaarvestise summa = mahaarvestusmÀÀr x ( soetusmaksumus – eelnevate
    • perioodide mahaarvestis )
    • KASUTUSAASTATE JÄRJENUMBRITE SUMMA MEETOD
    • aritmeetilis- degressiivne meetod)
    • n + 1) - i
    • MahaarvestusmÀÀr= --------------------- x 100%
    • n- kasutusaeg aastates
    • i-kasutusaasta jĂ€rjenumber
    • Mahaarvestise summa= mahaarvestusmÀÀr x (soetusmaksumus
    • ÜLESANNE
    • Lineaarne meetod
    • Kahekordselt vĂ€heneva jÀÀgi meetod
    • Kasutusaastate jĂ€rjenumbrite meetod
    • Tegevusmahul pĂ”hinev meetod
    • III MAJANDUSAASTA ARUANDE KOOSTIS JA KOOSTAMISE KÄIK
    • Raamatupidamise aastaaruande koostamise eesmĂ€rk
    • Hea tava
    • Aruande kasutajate
    • eesmĂ€rgiks on Ă”igesti ja Ă”iglaselt
    • kajastada
    • raamatupidamiskohustuslase
    • finantsseisundit, majandustulemust ja
    • rahavoogusid
    • alusprintsiipidest ja mĂ”istetest
    • Raamatupidamise aastaaruande koostamisest
    • bilansist, kasumiaruandest, rahavoogude aruandest, omakapitali muutuste aruandest ja
    • lisadest
    • majandustehingutest ja reguleerimiskannetest
    • inventeeritakse varade ja kohustuste saldod
    • hinnatakse varade ja kohustuste saldod
    • tehakse reguleerimis- ja lĂ”petamiskanded
    • koostatakse pĂ”hiaruanded ja lisad
    • finantsseisukorra
    • tegevustulemuste
    • finantsseisukorra muutustest
    • Bilanss ja bilansi ĂŒlesehitus
    • Bilanss
    • Vara
    • Kohustus
    • Omakapital
    • bilansikirjeteks
    • likviidsuse pĂ”himĂ”ttel
    • tĂ€htajalisuse pĂ”himĂ”ttel
    • kestvusprintsiibil
    • Varad ja kohustused klassifitseeritakse bilansis lĂŒhi- ja pikaajalisteks
    • KĂ€ibevarana
    • LĂŒhiajalise kohustusena
    • Kasumiaruanne
    • Kasumiaruanne
    • Aruandeperioodi kasum (kahjum)
    • Tulu
    • Kulu
    • kaks kasumiaruande skeemi
    • kulude olemust
    • kogukulu meetodil
    • kulude funktsioonil
    • kĂ€ibekulu meetodil
    • Rahavoogude aruanne
    • finantsseisundi muutumise aruandes
    • Ă€ritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse
    • raha ja raha ekvivalentide
    • kassapĂ”hine
    • eesmĂ€rgiks
    • Äritegevus
    • TĂŒĂŒpilised Ă€ritegevuse rahavood on
    • Investeerimistegevuseks
    • TĂŒĂŒpilised investeerimistegevuse rahavood on
    • Finantseerimistegevus
    • TĂŒĂŒpilised finantseerimistegevuse rahavood on
    • Rahavoogude aruande koostamine
    • otsest
    • vĂ”i kaudset meetodit
    • Otsese meetodi
    • Kaudse meetodi
    • Muutused kĂ€ibekapitalis
    • Muutused kĂ€ibevarades
    • Muutused kohustustes
    • Investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahavoogude
    • Omakapitali muutuste aruanne
    • Omakapitali muutuste aruanne
    • Aastaaruande lisad
    • Aastaaruande lisad
    • raamatupidamistavast
    • arvestuspĂ”himĂ”tete
    • pĂ”hiaruannete kirjete
    • potentsiaalsed kohustused, tehingud seotud
    • osapooltega, sĂŒndmused pĂ€rast bilansipĂ€eva)
    • arvestusmeetodite
    • olulised vead
    • bilansijĂ€rgsed sĂŒndmused
    • tehingud seotud osapooltega
    • Majandusaasta aruande koostis ja koostamise kĂ€ik
    • raamatupidamise aastaaruandest ja
    • tegevusaruandest
    • audiitori jĂ€reldusotsus
    • kasumi jaotuse ettepanek
    • tegevjuhtkonna
    • deklaratsioon
    • hea raamatupidamistavaga
    • Ă”igesti ja Ă”iglaselt finantsseisundit
    • majandustulemust ja rahavoogusid
    • jĂ€tkuvalt tegutsev
    • Tegevusaruanne
    • kasumi jaotamise ettepanekut
    • auditeeritud
    • Audiitori jĂ€reldusotsuseid
    • Majandusaasta aruande koostamise ja kinnitamise kĂ€ik
    • KASUTATUD ALLIKAD
    • Ülesanded
    • NĂ”uded ostjate vastu
    • NĂ”uded ostjate
    • vastu
    • EbatĂ”enĂ€oline laekumine
    • VÀÀrtusvĂ€hend
    • VÀÀrtusvĂ€hendi
    • VÀÀrtusvĂ€hend
    • Ostjate arvete
    • Kaubad (tk) Hind
    • kr/tk)
    • kaubavaru (01.01) 8 000 11
    • ostud (10.06) 13 000 12
    • ostud (5.11) 5 000 13
    • Iga vĂ€ite juures otsusta ja tĂ”mba ring ĂŒmber T vĂ”i V, sĂ”ltuvalt sellest, kas vĂ€ide on tĂ”ene(T) vĂ”i
    • vÀÀr (V)
    • annuity
    • aktsiakapital 400 000
    • materiaalne pĂ”hivara 88 000
    • raha 25 000
    • pikaajalised pangalaenud 300 000
    • lĂŒhiajalised aktsiad 35 000
    • patendid 60 000
    • reservid 34 000
    • omakapital suureneb
    • pangakonto vĂ€heneb
    • firma poolt tasumata arved suurenevad
    • rendikulu suureneb
    • teenustulu suureneb
    • pĂ”hivara suureneb
    • kasum suureneb
    • ostjate debitoorne lĂŒhivĂ”lg vĂ€heneb
    • kaubavaru suureneb
    • kulud suurenevad
    • kreditoorne lĂŒhivĂ”lg suureneb
    • pangakonto 260 000
    • ostjate arved 140 000
    • varud 60 000
    • seadmed 120 000
    • pangalaen 40 000
    • vĂ”lg tarnijatele 140 000
    • osakapital 300 000
    • tulud 300 000
    • rendikulu 60 000
    • kaupade kulu 20 000
    • palgakulu 120 000
    • Koostada jĂ€rgnevate andmete alusel kasumiaruanne skeem 1
    • Millisel bilansikirjel kajastatakse
    • Mida kajastatakse jĂ€rgmistel bilansikirjetel
    • Firma 2005. a. majandustehingute loetelu
    • kroonides

    Kommentaarid (6)

    Isssver profiilipilt
    Isssver: Super! Rohkem materjali poleks osanud soovidagi. :)
    20:52 05-11-2012
    henry007 profiilipilt
    henry007: Sisu on juba vananenud sellel konspektil...
    10:12 14-10-2010
    MarianK profiilipilt
    Marian Kuusk: AitÀh. Aitas vÀga.
    17:43 14-11-2013


    Sarnased materjalid

    37
    docx
    Praktiline raamatupidamine
    31
    odt
    Finantsraamatupidamine
    16
    doc
    Finantsraamatupidamise kordamine
    4
    docx
    Finantsraamatupidamine
    32
    docx
    Raamatupidamine I osa
    48
    docx
    Finantsraamatupidamise pÔhimÔisted
    74
    doc
    FINANTSJUHTIMINE
    34
    docx
    Raamatupidamise alused





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !